Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Kunstiakadeemia vaheline haldusleping nr 3.4-4/83 — RT I, 2013, 2

Käesolev haldusleping on sõlmitud 28. jaanuaril 2013. aastal Tallinnas.

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium) minister Jaak Aaviksoo isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ja Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi ülikool) rektor Signe Kivi isikus, kes tegutseb seaduse ja põhikirja alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), tuginedes ülikooliseaduse § 501 lõikele 4 sõlmivad käesoleva halduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2. Lepingu eesmärk ja tähtaeg 2.1 Lepingu eesmärk on leppida kokku ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetuse eraldamisel poolte õigused ja kohustused, vastutus ja tegevustoetuse eraldamise kord. 2.2 Leping sõlmitakse kalendriaastateks 2013-2015. 3. Ülikoolidevaheline tööjaotus ja koostöö arendamine kõrgharidustaseme õppes Ülikool: 3.1. vastutab kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppetegevuse läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest kunstide õppekavagrupis ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekaval; 3.2. panustab jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Eesti disainihariduse arengusse; 3.3. lepib Tallinna Tehnikaülikooliga kokku arhitektuuriõppe edasistes koostöövõimalustes viisil, mis aitaks kaasa valdkonna terviklikule arengule ning panustaks eelkõige doktoriõppe kvaliteedi ning jätkusuutlikkuse tagamisse. Kokkulepe esitatakse hiljemalt 01.03.2014 teadmiseks ministeeriumile; 3.4. analüüsib koos Tallinna Ülikooliga kunstide õppekavagrupi ja kunstiõpetajate õppekava siseriikliku tööjaotuse võimalusi. Hiljemalt 01.03.2014 esitatakse analüüsi tulemused ja ettepanekud edasisteks tegevusteks teadmiseks ministeeriumile. 4. Ülikooli eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused õppekvaliteedi arendamisel Ülikool: 4.1 vähendab vastuvõtuks avatud õppekavade arvu vähemalt 15%. Ülikool analüüsib õppekavade jätkusuutlikkust ning otstarbekust, liites omavahel lähedaste õpiväljunditega õppekavad. Eesmärgi saavutamise hindamiseks esitab ülikool lepingu aruandes ülevaate käesolevas punktis kirjeldatud tegevustest, sh õppekavade loetelu, mis on ühendatud või kuhu vastuvõtt on lõpetatud. Ministeerium lähtub õppekavade arvu kontrollimisel Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel vastuvõtuks avatud õppekavade arvu võrdlusest seisuga 10.11.2012 ja 30.09.2015, arvestades 2012. aastal Rektorite Nõukogu moodustatud andmete töörühmas kokku lepitud metoodikaga; 4.2 tagab kõikidele üliõpilastele ligipääsu õppeainetele, mis arendavad ettevõtlikkusega seotud oskusi, analüüsib olemasolevate õppeainete tulemuslikkust ja õppekava õpiväljundite sobivust vastavate oskuste arendamiseks. Ettevõtlikkuse ja innovatsioonialaste pädevuste suurendamiseks laiendatakse õppetöö läbiviimise metoodilist baasi, kaasatakse õppetöösse valdkonna praktikuid ning suurendatakse praktilise iseloomuga õppetöö mahtu. Eesmärgi saavutamise hindamiseks esitab ülikool lepingu aruandes ülevaate käesolevas punktis kirjeldatud meetmetest, loetelu õppekavadest, kus on muudatusi tehtud ning nimetatud pädevusi arendavaid õppeaineid läbinud üliõpilaste arvudest; 4.3 töötab välja meetmed lõpetajate peamiste tööandjate paremaks kaasamiseks õppetöö planeerimisesse ning parendustegevuste elluviimisse, et suurendada lõpetajate oskuste vastavust tööandjate ootustele. Eesmärgi saavutamise hindamiseks esitab ülikool lepingu aruandes ülevaate käesolevas punktis kirjeldatud meetmetest ning hindab meetmete võimalikku mõju lõpetajate toimetulekule tööturul; 4.4 töötab välja doktoriõppe tervikliku tegevusplaani, analüüsides koostöövõimalusi teiste õppeasutustega, võimalusi lõpetamise efektiivsuse tõstmiseks ning juhendamiskvaliteedi parendamiseks. Eesmärgi saavutamise hindamiseks esitab ülikool lepingu aruandes ülevaate meetmetest, mh analüüsib doktoriõppe juhendamise kvaliteeti ja annab sellele hinnangu ning lisab koostatud tegevuskava; 4.5 tõstab õppe rahvusvahelistumise määra ja kvaliteeti. Selleks arendab ülikool eelkõige rahvusvahelist koostööd toetavaid õppeaineid ja -mooduleid kõrgharidustaseme õppe kõigil astmetel. Eesmärgi hindamiseks esitab ülikooli lepingu aruandes ülevaate arendatud õppeainetest ja -moodulitest ning tegevustest, mis toetavad rahvusvahelistumise kvaliteedi tõusu. 5. Riigieelarvest tegevustoetuse eraldamine Ministeerium kohustub: 5.1. lähtuma riigieelarvest ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vahendite määramisel ülikooliseaduse § 56 lõikest 21 ja Vabariigi Valitsuse 22.11.2012 määrusest nr 97 „Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr“; 5.2. lähtuma 2013. kalendriaasta tegevustoetuse eraldamisel õppekulusid hüvitavate üliõpilastega seotud näitajate arvestamisel samal kalendriaastal ülikooliga sõlmitud tulemuslepingus sätestatud tingimustest; 5.3. lähtuma 2014. ja 2015. kalendriaasta tegevustoetuse eraldamisel ulatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust toetavate tegevuste näitajate arvestamisel vastaval kalendriaastal ülikooliga sõlmitud tulemuslepingus sätestatud tingimustest; 5.4. võtma lepingu punktides 4.1.-4.5. nimetatud kohustuste täitmist või mittetäitmist aluseks riigieelarvest vahendite määramisel 2016. kalendriaastal vastavalt ülikooliseaduse § 501 lõike 2 punktile 2. Kohustuste täitmist hinnatakse EHISe andmete alusel, mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks, ja vastavalt lepingu punktis 6.1.2 kirjeldatud aruande vormile ning punktis 6.1.3. kirjeldatud majandusaasta aruannetele; 5.5. leppima tulemuslepingus kokku doktoriõppe rahastamisel doktoranditoetuse fondi arvestamise alused ja nooremteadurina töötamise töötasu fondi arvestamise alused ning doktoranditoetuse ja nooremteadurina töötamise töötasu fondi mahud; 5.6. toetama emeriitprofessorite tasu maksmist vastavalt tulemuslepingus kokkulepitule; 5.7. rahastama riiklikult olulisi õppe läbiviimist toetavaid tegevusi vastavalt tulemuslepingus kokku lepitud finantseerimise tingimustele; 5.8. toetuma üliõpilaste stipendiumifondi eraldamiste aluste ning mahu määramisel ülikooliseaduse § 501 lõike 9 alusel kehtestatud määrusele ning vastava kalendriaasta tulemuslepingus kokkulepitule. 6. Ülikooli kohustused ja õigused lepingu täitmisel 6.1. Ülikool kohustub: 6.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisaks oleva konkreetse aasta tulemuslepingus (edaspidi ja eelnevalt tulemusleping) kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; 6.1.2. esitama ministeeriumile halduslepingu täitmise aruande vastavalt lepingu lisale 2 hiljemalt 30.09.2015; 6.1.3. esitama ministeeriumile auditeeritud ja kinnitatud ülikooli majandusaasta aruande, mille osaks olev tegevusaruanne peab sisaldama ülevaadet lepingu punktide 3 ja 4 täitmisest. Aruanne esitatakse hiljemalt 30.06.2014 ja 30.06.2015; 6.1.4. esitama lepingu täitmisest tulenevat täiendavat teavet ministeeriumi nõudmisel ja ministeeriumi poolt seatud tähtajaks ning arvestama ministeeriumi kirjalike märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas seaduse ja lepinguga; 6.1.5. võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida ülikooli esitatud aruannete õigsust, riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatava tegevustoetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja vastavust õigusaktidele. 6.2. Ülikoolil on õigus: 6.2.1. saada kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks ja lepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks õigusaktides ja lepingus sätestatud alustel määratud tegevustoetust ja teisi kõrgharidusõppe läbiviimist toetavateks tegevusteks ettenähtud eraldisi vastavalt lepingu lisaks olevale konkreetse aasta tulemuslepingule; 6.2.2. saada ministeeriumilt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. 7. Ministeeriumi kohustused ja õigused lepingu täitmisel 7.1. Ministeerium kohustub: 7.1.1. planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vajalikud vahendid; 7.1.2. kandma ülikoolile riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatavad vahendid iga kalendrikuu 15. kuupäevaks üle arvestusega 1/12 vastava kalendriaasta tulemuslepingus sätestatud tegevustoetuse eelarvest; 7.1.3. eraldama riigieelarve vastuvõtmise viibimisel korral ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust ja kandma jaanuarikuu summa üle hiljemalt 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest vastava kuu 15. kuupäevaks; 7.1.4. osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel; 7.1.5. täitma lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid. 7.2. Ministeeriumil on õigus: 7.2.1. teostada järelevalvet ülikooli tegevuse üle lepingu täitmisel kooskõlas Ülikooliseaduse §-dega 53–532; 7.2.2. kontrollida igal aastal tulemuslepingu täitmist ja lepingu punktides 4.1-4.5. esitatud eesmärkide saavutamise taset EHISe iga kalendriaasta 10. novembri seisuga tehtud väljavõtte ja lepingu punktis 6.1.4 esitatud tingimustel ülikooli majandusaasta aruande alusel; 7.2.3. juhtida ülikooli tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates vajaduse korral puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 8. Vastutus 8.1 Pooled kohustuvad üksteist viivitamatult teavitama: 8.1.1. asjaoludest, mis takistavad nende poolt lepingu täitmist; 8.1.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest; 8.1.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 8.2. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 8.3. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava mittetäitmise eest, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest. 8.4. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.5. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites. 8.6. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt. 8.7. Pooled ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis teisel poolel on tekkinud (nt saamata jäänud tulu). 9. Teated 9.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui lepingus on ette nähtud teisiti. 9.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 9.2.1. teade on saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus märgitud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 9.2.2. teade on saadetud e-postiga digitaalselt allkirjastatuna teisele poolele ja teine pool on teatanud teate kättesaamisest. 9.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või e-posti teel. 9.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 14.1 ja 14.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 14.1 ja 14.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. 10. Vaidluste lahendamine 10.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 10.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 11. Lepingu muutmine 11.1. Lepingut muudetakse Vabariigi Valitsuse heakskiidul poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 11.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud kirjalikult vastama ettepanekule kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. 11.3. Ministeeriumil on Vabariigi Valitsuse heakskiidul õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, eelkõige kui: 11.3.1. oluliselt muudetakse kohalduvaid õigusakte; 11.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 11.3.3. muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks. 12. Lepingu kehtivus ja lepingu lõpetamine 12.1. Leping jõustub kolmandal (3) päeval pärast lepingu avaldamist Riigi Teatajas. 12.2. Pooled lepivad kokku enne 01.01.2013 ministeeriumi ning ülikooli vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingute lõpetamises alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest. Pooled kinnitavad, et riikliku koolitustellimuse lepingute lõpetamisega loetakse täidetuks poolte kõik eelpool nimetatud lepingutest tulenevad kohustused ning pooled ei esita vastastikuseid lisanõudeid. 12.3. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. 12.4. Ministeerium võib Vabariigi Valitsuse heakskiidul lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui: 12.4.1. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 12.4.2. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist või seadnud ohtu nimetatud kohustuste järjepideva täitmise; 12.4.3. ministeeriumi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata; 12.4.4. muul seaduses sätestatud alusel. 12.5. Kui lepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, eelkõige kui lepingu täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu ülikooli tegevuse jätkumise, võib ülikool nõuda lepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui ministeerium sellest keeldub, võib ülikool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. 13. Lõppsätted 13.1. Lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 14.1 ja 14.2 nimetatud kontaktisikud. 13.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. 13.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist. 13.4. Ka pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. 13.5. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.6. Käesolev leping on avalik ja sõlmitud eesti keeles, kaheksal (8) lehel. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuva dokumendiregistri kaudu. 14. Poolte rekvisiidid ja allkirjad 14.1. Ministeerium: reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, Tartu 50088 e-post: info@hm.ee telefon: 7 350 222 _______________________________ minister 14.2. Ülikool: reg nr: 7400264 aadress: Estonia pst 7 10143 Tallinn e-post: artun@artun.ee telefon: 626 7301 ak: 10002006966000 tehingupartneri kood: 600201 _______________________________ rektor