Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-125-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. novembri 1996. a. kohtuotsus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi hagis AS-i Lebor vastu rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning 690 638 krooni nõudmiseks — RT III, 1996, 32, 417

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. novembril 1996. a. 3-2-1-125-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laar­maa ja T. Vernik, AS-i ASA Kindlustus ja AS-i Lebor esindaja vandeadvo­kaat L. Glikmani ja Justiitsministeeriumi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4. novembril 1996. a. AS-i ASA Kindlustus ja AS-i Lebor kassatsioonkaebused Tallinna Ring­konnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1996. a. otsusele Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi hagis AS-i Lebor vastu rendilepingu kehtetuks tunnista­mi­seks ning 690 638 krooni nõudmiseks. Justiitsministeeriumi hagiavalduse kohaselt ehitati sõjaväeosale nr. 81319 eraldatud maa-alale polikliiniku hooned Tallinnas Tatari 39. Hooned võeti ekspluatatsiooni 1958. a. Polikliinik kuulus struktuuriüksusena NSVL Relva­jõudude koosseisu. Vabariigi Valitsuse 9. mai 1994. a. korraldusega nr. 298-k anti hoonetekompleks Justiitsministeeriumi haldusesse ning Kaitseministeerium andis 6. juuni 1994. a. aktidega hagejale üle nii varad kui ka kõik hoonega seotud lepingud ja lepingutest tulenevad nõuded. Hoonete ülevõtmisel selgus, et need on AS-i Lebor valduses sõjaväeosaga nr. 87525 1. novembril 1991. a. ja Kaitseministeeriumiga 19. jaanuaril 1992. a. sõlmitud rendilepingute alusel. Hageja taotles seadusega vastuolus olevate rendilepingute kehtetuks tunnistamist ning AS-i Lebor kohustamist hooned vabastada, lõpetades kõik allrendilepingud oma allrentnikega ja AS-lt Lebor kui Eesti riigi arvel alusetult säästetud vara maksumusega 690 638 krooni väljamõistmist TsK § 477 alusel. Hilisemas taotluses palus hageja kostja allrendilepingute lõpetamise kohustamise osa hagiavaldusest välja jätta. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt tunnistati EV Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. a. otsusega NSVL relvajõudude struktuuri­üksuste halduses olevad hooned, rajatised, relvastus ja muu vara Eesti Vabariigi omandiks. Sama otsuse p.-ga 3 keelati kõik tehingud selle varaga ilma Eesti Vabariigi loata. Vabariigi Valitsuse 24. juuli 1992. a. määrusega nr. 215 keh­testati, et kõik endise NSVL relvajõudude formeeringutega sooritatud tehingud tuleb ümber vormistada Kaitseministeeriumis, mida 19. oktoobril 1992. a. ka tehti. 2. aprillil 1992. a. oli Riigikantselei rendilepingu kooskõlas­tanud ja leidnud, et leping oli sõlmitud vastavuses tolleaegsete seadustega. Rendiseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus loetlevad ammendavalt lepingu lõpetamise alused ning vaidlusaluse lepingu lõpetamiseks seaduslikud alused puuduvad. Rendi­seaduse § 20 kohaselt jääb leping kehtima ka uue omaniku suhtes. TsK § 477 alusel ei saa kostjalt 690 638 krooni välja mõista, kuna ta kasutab hooneid rendilepingu alusel. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ning saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus ei vasta TsKS § 232 lg. 4 nõuetele, kuna otsuses puudub toimikus olevate tõendite analüüs ning ei ole seisukohta poolte esitatud väidete ja vastuväidete kohta. Samuti on haginõue 690 638 krooni osas sisuliselt kirjeldamata ja motiveerimata. Ka pidanuks kohus TsKS § 218 p. 4 kohaselt hagist loobumisel tsiviilasjas selle nõude osas määru­sega menetluse lõpetama, kuid kohus ei ole selle taotluse osas seisukohta võtnud. Peale selle leidis linnakohus, et rendiseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses on ammendavad lepingu lõpetamise alused, kuid rendilepingu lõpe­tamise nõuet ei olnud hageja esitanud — haginõudeks on rendilepingute kehtetuks tunnistamine. Kassaatorid AS Lebor ja AS ASA Kindlustus palusid tühistada ringkonna­kohtu otsuse protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. AS ASA Kindlustus leidis, et ringkonnakohus rikkus TsKS § 318 lg. 2 sätteid, tehes otsuse, mis mõjutab ASA Kindlustuse kui allrentniku ja protsessi­osalise õigusi, teda kohtusse kutsumata. Mõlemad kassaatorid leidsid, et ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire, sest kaebuses ei palutud kohtuotsuse tühistamist põhjusel, et esimese astme kohus rikkus TsKS § 218 p. 4 või TsKS § 232 lg. 4 nõudeid. Ka ei ole apellatsioonkaebuses palutud tõendeid kontrollida või ümber hinnata TsKS §-de 317 ja 283 lg. 1 p. 5 ja lg. 2 alusel. Kohtuotsuse motiveerimise kohustus kehtib vastavalt TsKS §-dele 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 ka apellatsioonikohtu osas, kuid ringkonnakohus on jätnud oma väited motiveerimata. Vastustaja palus kaebused rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta. Kolleegiumi istungil jäi kassaatorite esindaja kaebustes toodud väidete juurde ning palus kohtuotsuse tühistada. Vastustaja esindaja pidas kaebusi põhjendamatuteks. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele ainuüksi TsKS § 318 lg. 1 p. 2 rikkumise tõttu. Tallinna Linnakohus kaasas kostja taotlusel 25. juuli 1995. a. eelistungil kolmandate isikutena asja arutamise juurde Tatari tänav 39 hoone allrentnikud, nende hulgas ka AS-i ASA Kindlustus, põhjusel, et rendi­lepingu kehtetuks tunnistamine tooks kaasa allrendilepingute lõpetamise. Ringkonna­kohtu istungi ajast apellatsioonikohus kolmandatele isikutele ei teatanud. TsKS § 63 kohaselt on kolmandad isikud protsessiosalised ning TsKS § 64 sätestab protsessiosalise õigused, milleks lisaks muudele protsessuaalsetele õigustele on ka õigus osa võtta kohtuistungitest. Kolleegium peab vajalikuks osundada, et hagi allrendilepingute kehtetuks tunnistamise nõudes TsKS §-de 146, 147 sätestatud korras hageja kohtule esitanud pole. TsKS § 218 p. 4 alusel saab hagist loobumise tõttu asjas menet­luse lõpetada, kuid ainult siis, kui hagi on kohtule esitatud. Kirjalikku taotlust hagiavalduse täiendamiseks ja parandamiseks ei saa samastada hagist loobumise avaldusega. TsKS § 319 p. 3 kohaselt apellatsioonikohtul on õigus tühistada oma otsusega kohtuotsus ja kui see on asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks vajalik, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Ringkonnakohus juhindudes TsKS § 319 p. 3 tühistas kohtuotsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks linnakohtule, kuid apellatsioonikohus ei põhjendanud, miks oli vajalik asi saata lahendamiseks tagasi linnakohtusse. Selliseid protsessi­õiguse normi rikkumisi, mis tingiks asja tagasisaatmise linnakohtusse, ringkonna­kohus otsusega tuvastanud pole. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebused rahuldada. Tagastada AS-le ASA Kindlustus 5. juulil 1996. a. makstud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni ja AS-le Lebor 9. juulil 1996. a. makstud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. LUIK Liikmed L. LAARMAA T. VERNIK