Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-126-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1996. a. kohtuotsus N. P. süüdistus­asjas KrK § 141 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 4 järgi — RT III, 1996, 32, 414

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. novembril 1996. a. 3-1-1-126-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja N. P. süüdistuses KrK § 141 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa N. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokurtuuri prokurör Marge Püss. Valga Maakohus arutas 23. mail 1996. a. N. P.-le ja A. J.-ile esitatud süüdistust selles, et nemad eelneval kokkuleppel tungisid 20. veebruaril 1996. a. kella 19.00 paiku välisukse haagi lahtivõtmise teel Valgas Roosi tn. 5 H. S.-i elamusse, kus peksid pensionär H. S.-i rusikatega näkku ning hõivasid tema taskust sularaha 530 krooni ning hoiuraamatu. Peksmisega tekitati H. S.-ile kerged terviserikkega kehavigastused. A. J.-i ja N. P. poolt toimepandu kvalifitseeriti eeluurimisel KrK § 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 4 järgi. Kohtuliku arutamise käigus leidis maakohus, et ei ole tõendatud see, kumb kohtualustest tekitas kannatanule terviserikkega kehavigastused ja seetõttu hõivasid N. P. ja A. J. kannatanu vara tervisele mitteohtlikku vägivalda kasu­tades ning panid toime KrK § 140 lg. 2 p.-de 1, 2, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimepandud kuriteo eest karistas maakohus N. P.-d ja A. J.-i kahe-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Samuti arutas maakohus A. J.-ile KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi esitatud süü­distust, kvalifitseeris selle ümber KrK § 139 lg. 1 järgi, kuid selles osas keegi kohtulahendit vaidlustanud ei ole. Prokuröri apellatsioonprotestis paluti tühistada Valga Maakohtu otsus osaliselt, tunnistada N. P. ja A. J. süüdi KrK § 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 4 järgi ning karistada neid vabadusekaotusega kuueks aastaks. Protestis leiti, et kohtuotsuse järeldused ei vastanud kohtus tuvastatule. Kohtumeditsiiniekspertiisi arvamusega kinnitati, et kerged terviserikkega kehavigastused olid tekitatud kuriteo toime­panemise ajal. Samuti tuvastati kohtuistungil kontrollitud tõenditega, et kuritegu pandi toime omavahelisel eelneval kokkuleppel. Sellest tulenevalt järeldas prokurör, et grupi liikmed peaksid vastutama KrK § 141 järgi. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium luges apellatsioonprotestis käsitletud motiive põhjendatuiks, mistõttu maakohtu otsus tühistati kohtualuste süüdimõistmise osas KrK § 140 lg. 2 p.-de 1, 2, 3, 4 järgi. Kolleegium luges tuvastatuks, et A. J. ja N. P. tekitasid kannatanule kerged terviserikkega kehavigastused röövimise käigus. Kumbki kohtualune ei vaidlustanud nende süüdimõistmist avalikus varguses — seega nõustusid nad maakohtu otsuses esitatuga selles, et nad H. S.-ilt hõivasid raha vägivallaga. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et tõendite kogum kinnitab kannatanule kehavigastuste tekitamist mõlema kohtualuse poolt ja selle seost raha hõivamisega. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. septembri 1996. a. otsusega Valga Maakohtu 23. mai 1996. a. otsus tühistati N. P. ja A. J.-i süüdimõistmises ja karistamises KrK § 140 lg. 2 p.-de 1, 2, 3, 4 järgi. Nad mõisteti selles osas süüdi KrK § 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 4 järgi ja kumbagi karistati vabadusekaotusega kuueks aastaks kinnises vanglas. Oma kassatsioonkaebuses kirjeldab N. P. järjekordselt kuriteo tehiolusid ning peab vajalikuks uut uurimist, et määratletaks õigesti tema kuriteost osavõtu aste. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära N. P. kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa seletuse, kes toetas kassatsioonkaebust, ja prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu kriminaalkollegiumi otsuse muutmata jätmist, leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. septembri 1996. a. otsuses on analüüsitud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kohus on neid hinnanud vastavalt KrMK § 50 lg.-le 1 kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ringkon­nakohus on jõudnud tõenditele tuginedes järeldusele, et raha hõivamise eel ühise tegutsemise käigus rakendasid mõlemad süüdimõistetud — N. P. ja A. J. — kannatanu suhtes ühisel eesmärgil füüsilist vägivalda, pekstes kannatanut ja tekitades talle kerged terviserikkega kehavigastused. Tuvastatud tehioludele vastavalt jõudis apellatsioonikohus põhistatud järeldusele, et N. P. ja A. J.-i ühine kuritegu tuleb kvalifitseerida KrK § 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 4 järgi ja mõista karistus, mis vastab kohtualuste isikule, kuriteo raskusele ja laadile ning vas­tutust raskendavate asjaolude ülekaalule. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkol­leegium otsustas: 1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. septembri 1996. a. otsus N. P. süüdistuses KrK § 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 4 järgi jätta muutmata. 2. N. P. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 26. novembril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER