Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-116-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 1996. a. kohtuotsus N. Z.-i süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi — RT III, 1996, 31, 406

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. novembril 1996. a. 3-1-1-116-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja N. Z.-i süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ida-Viru Maakohtu 13. mai 1996. a. otsusega tunnistati N. Z. süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi, teda karistati kolmeaastase vabadusekaotusega ja ta vabastati KrK § 47 alusel kolmeaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. N. Z. tunnistati süüdi selles, et ta ebakainena koos kahe kaaslasega varastas ööl vastu 12. novembrit 1993. a. Kohtla-Järve linnas kioskist «Aed» mitmesugust Aiandus- ja mesindusseltsi vara 2772 krooni väärtuses. Ööl vastu 25. veebruari 1995. a. tungis ta koos K. T. ja V. K.-ga (need isikud on sellest kuriteost osavõtu eest varem süüdi mõistetud) Järvekülas asuvasse samanimelise garaažikoopera­tiivi garaažiboksi ning varastas sealt kannatanu A. B. auto ja muud vara kogu­väärtusega 42 270 krooni. Ööl vastu 20. märtsi 1995. a. võttis ta koos N. S.-i, J. T. ja V. M.-iga osa murdvargusest Ida-Virumaa Amula külas, kus varastasid OÜ Järve laudast neli vasikat koguväärtusega 4000 krooni. Sama kohtuotsusega on koos N. Z.-ga süüdi tunnistatud D. V., kuid kuriteos KrK § 195 lg. 2 järgi, ja tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1996. a. otsusega tühistati nimetatud kohtuotsus prokuröri apellatsioonprotesti alusel N. Z. KrK § 47 alusel karistusest vabastamise osas. Apellatsioonikohus on rõhutanud, et N. Z. jätkas kuritegude toimepanemist enne varasema karistatuse kustumist, hoidus uute kuritegude uurimisest kõrvale ja oli kuulutatud tagaotsitavaks, kellena võttis osa järjekordsest murdvargusest. Sellise käitumislaadiga näitas kinnipidamiskohast ja viimasest elukohast negatiivselt iseloomustatud N. Z. jätkuvat soovimatust kuritegudest loobuda ning apellatsioonikohus pidas seda järeldust kaalukamaks süüdimõistetu põhjen­datud viidetest perekondlikule olukorrale ja süüditunnistamisele. Ringkonnakohtu otsuse on vaidlustanud süüdimõistetu N. Z. Ta leiab, et karistuse reaalse kandmise puhul ei suuda ta hooldada oma alla 2 aasta vanust tütart, tal oli kujunemas uus perekond ja ta on otsustavalt oma eluhoiakut muutmas. Kohus ei arvestanud väidetult tema siirast ülestunnistust ja kahetsust. N. Z. osundab ka sellele, et Ida-Viru Maakohus on apellatsioonikohtu hinnangul rikkunud kriminaalprotsessi norme. Ringkonnakohus on küll tauninud seda, et maakohus peatas 3. oktoobril 1995. a. N. Z. ja D. V. osas menetluse, kuid jättis selle menetlust jätkates uuendamata. Kassaatori arvates võis selline menetlusnormide eiramine mõjutada tema karmimat karistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 29. augusti 1996. a. otsuses asjakohaselt analüüsinud N. Z. kuriteolise käitumise raskust ja laadi ning süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid. Käsitletud on nii vastutust raskenda­vaid kui ka kergendavaid asjaolusid. Temale reaalse vabadusekaotuse mõistmine on vastavuses karistuse mõistmise üldalustega. N. Z. jätkunud hoolimatus kriminaalseaduse ja distsipliininõuete suhtes ei võimaldanud tema karistusest vabastamist KrK § 47 sätestatud alustel. Õigesti on Viru Ringkonnakohus täheldanud, et Ida-Viru Maakohus on N. Z. ja D. V. kohtulikust arutamisest kõrvalehoidmise ajal nende suhtes menetluse KrMK § 218 lg. 3 alusel peatanud, kuid on jätnud peatamise aluse äralangemisel sama sätte nõuete kohaselt menetluse kohtumäärusega uuenda­mata. Riigikohtu kriminaalkolleegium jagab apellatsioonikohtu seisukohta, et menetluse uuendamise määruse puudumine konkreetses asjas ei kujuta krimi­naalmenetluse seaduse niivõrd olulist rikkumist, et see AKKS § 39 lg. 3 ega 4 mõttes oleks takistanud või võinud takistada seadusliku ja põhjendatud kohtu­otsuse tegemist. Juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 1996. a. otsus N. Z. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi muutmata. 2. N. Z. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 5. novembril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Lea KALM Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP