Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-28-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 1996. a. kohtuotsus E. T. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi — RT III, 1996, 31, 403

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. novembril 1996. a. 3-1-3-28-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtu­vea parandamise korras läbi kriminaalasja E. T. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasjade matejalidest nähtub, et E. T. on süüdi tunnistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 9. augusti 1995. a. otsusega KrK § 17 lg. 6 — § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi ja talle on mõistetud karistuseks üks aasta ja kuus kuud vabaduse­kaotust tingimisi kaheaastase katseajaga. Süüdi tunnistati ta osavõtus reast korterivargustest 1993. a. mais ja juunis. 2. juunist kuni 10. detsembrini 1993. a. — 6 kuud ja 9 päeva — oli E. T. talle inkrimineeritud kuritegudega seoses vahi all, kuid kohtuotsuses on jäänud see fakt käsitlemata. Kohtla-Järve Linnakohtu 27. juuni 1996. a. otsusega tunnistati E. T. (järje­kordselt) süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi, seekord 1995 aasta oktoobris ja novembris tema osavõtul toimepandud korterivargustes ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust kinnises vanglas. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel varemmõistetud (tingimisi) karistus (1 aasta 6 kuud) osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguseks loeti 1. det­sember 1995. a. Neid kohtulahendeid E. T. osas apellatsiooni — ega kassatsiooni korras ei vaidlustatud. Oma kohtuvea parandamiseks esitatud avalduses leiab E. T., et kohus ei ole ekslikult tema vahi all viibimist, mis kestis 2. juunist 1993. a. kuni 10. detsemb­rini 1993. a., arvestanud ja palub, et see aeg tema vabadusekaotuse kandmise ajast maha arvestataks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes toetas avalduses taotletut osaliselt — karistusaja lühendamist 2 kuu ja 9 päeva ulatuses, leidis: Kohtla-Järve Linnakohtu 9. augusti 1995. a. ega 27. juuni 1996. a. otsusest ei nähtu selgesõnaliselt, et kohus oleks E. T.-le karistuse mõistmisel või konku­reerivate kohtuotsuste puhul karistuste osalise liitmise korral arvestanud KrK § 45 nõuete kohaselt karistuse hulka eelvangistusaega (kuut kuud ja üheksat päeva). Kriminaaltoimikust nähtub, et E. T. eelvangistus kestis 2. juunist kuni 10. detsembrini 1993. a. Seisukoht, et varem mõistetud karistuse osalisel liit­misel uuele karistusele on juba arvestatud vahi all viibimise aega, on oletuslik ega tulene kohtulahenditest. Seega kordab Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlust, mis on väljendatud kolleegiumi 15. detsembri 1995. a. otsuses I. K. süüdistusasjas (III-1/1-84/95). Juhindudes KrMK §-st 45, § 275 lg. 1 p.-st 3, AKKS § 63 p.-st 3, § 64 p.-st 3, § 65 lg.-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 9. augusti 1995. a. ja 27. juuni 1996. a. otsused E. T.-le lõpliku karistuse mõistmise osas. 2. KrK § 45 alusel lugeda E. T.-le mõistetud lõplikust karistusest — kaks aastat kaks kuud — maha eelvangistuse aeg — kuus kuud ja üheksa päeva. 3. Lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva, mille kandmise algust arvata 1. detsembrist 1995. a. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata. E. T. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 12. novembril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP