Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-115-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 1996. a. kohtuotsus M. Š. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi — RT III, 1996, 31, 400

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. novembril 1996. a. 3-1-1-115-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea Kalm, Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. Š. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Narva Linnakohtu 26. aprilli 1996. a. otsusega mõisteti M. Š. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg. 1 järgi rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses (2200 kr). Kohtuotsuse järgi tunnistati M. Š. süüdi selles, et tema 1995. a. augustikuus varastas osaühingust Elmet Narvas Kreenholmi t. 16 kuus alumiiniumilehte kaaluga 400 kg 16 000 kr. väärtuses. Varastatud alumiiniumilehed raius ta tükkideks ja toimetas metalli 31. augustil 1995. a. Narva, et see üle anda EMEXi Narva osakonnale. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas Narva abiprokurör Gennadi Jegorov apellatsioonprotsesti, milles nenditi, et varguse toimepanemine seondus vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamisega. Seetõttu taotles prokurör toimepandud varguse ümberkvalifitseerimist KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 1996. a. otsusega tühistati Narva Linnakohtu 26. aprilli 1996. a. otsus M. Š. süüdimõist­mises KrK § 139 lg. 1 järgi osaliselt ja ta mõisteti süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis taotletakse Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistamist M. Š.-le mõistetud karistuse osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonprotest on põhjendatud. Narva Linnakohtu 26. aprilli 1996. a. otsuse järgi karistati M. Š.-d raha­trahviga 100 päevapalga ulatuses, s.o. 2200 kr. Viru Ringkonnakohtu kriminaal­kolleegiumi 15. augusti 1996. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus selles osas muutmata. M. Š. pani kuriteo toime 1995. a. augustikuus. Sellal oli vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 1994. a. määruse nr. 260 «Palga alammäära kehtestamine» p.-le 1 kuupalga alammäär 450 kr. (RT I 1994, 55, 917; 73, 1290) ja sellest tulenevalt päevamäär 15 kr. Eesti Vabariigi 7. mai 1992. a. seaduse ««Eesti NSV kriminaalkoodeksi» uue redaktsiooni — Kriminaalkoodeksi keh­testamise kohta» § 17 lg. 2 järgi loetakse rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni rahatrahvi päevamääraks riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi alusel arvutatav keskmine päevasissetulek. Seetõttu peab M. Š.-le mõistetud rahatrahvi suurus olema 1500 kr. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 3, § 64 p.-st 3 ja § 65 lg.-st, 3 Riigi­kohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaaalkolleegiumi 15. augusti 1996. a. otsus ja Narva Linnakohtu 26. aprilli 1996. a. otsus M. Š.-le mõistetud karistuse osas. Mõista M. Š.-le KrK § 139 lg. 2 p. 3 järgi karistuseks rahatrahv 100 päeva­määra ulatuse, s.o. 1500 kr. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 5. novembril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Lea KALM Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP