Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-29-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. novembri 1996. a. määrus J. T. avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks — RT III, 1996, 30, 396

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 14. novembril 1996. a. 3-2-3-29-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laar­maa ja T. Vernik, avaldaja J. T. osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4. novembril 1996. a. Eesti Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Linnakohtu 21. juuni 1996. a. otsuse J. T. avalduses juriidilise fakti tuvastami­seks. J. T. esitas 7. mail 1996. a. Tartu Linnakohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks, milles palus tühistada sünnitunnistuses isana sissekantud J.-H. T. (surn. 2. septembril 1985. a.) nimi ja tuvastada, et tema isa on E. I. Avaldaja palus vastavalt muuta ka perekonnanime. Avaldus esitati PkS §-de 42 lg. 1, 44 lg. 2 p. 3 ja 48 lg. 4 alusel. Linnakohtu 21. juuni 1996. a. otsusega tuvastati, et E. I. on J. T. isa ja tehti perekonnaseisuametile korraldus vastava kande tegemiseks J. T. sünniakti. Ühtlasi otsustati muuta perekonnanimi ja lugeda uueks perekonnanimeks «I.». Kohus ei teinud otsust selle kohta, mis saab endise isanime tühistamise nõudest. Kohtuotsuse motiivide kohaselt peab E. I. end J. T. isaks, mida kinnitas ka J. T. ema M. T. E. I. seletas, et ta on kohtunud M. T.-ga ja olnud temaga faktilistes abielulistes suhetes enne J. T. sündi. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja selleks, et J. T. ja tema laste sünniaktides oleks kirjas tegelik isa. Kohus leidis, et istungil uuritud tõenditest nähtub, et nõue ei ole aegunud PkS § 44 lg. 3 mõtte kohaselt. Eesti Riigi Perekonnaseisuamet esitas 21. augustil 1996. a. kohtuvigade parandamise avalduse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada materiaalõigus­normide väära kohaldamise tõttu. Kohus on jätnud sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamata, selle kande alusel põlvneb avaldaja J.-H. T.-st. Teisest isast põlvnemise tuvastamine ei ole õige enne esimesest isast põlvnemise ebaõigeks tunnistamist. Kohtu kompetentsi ei kuulu perekonnanimede muut­mine. Sellise kohtuotsusega sunnitakse perekonnaseisuametit tegema ebaseadus­likke kandeid perekonnaseisuaktides. Kolleegiumi istungil palus J. T. jätta kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigus­normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. PkS § 39 lg. 1 ja 2 kohaselt loetakse laps, kes on sündinud vanemate abielu kestel, põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus. Kohus jättis tähelepanuta, et avalduste lahendamiseks, milledes vaidlustatakse kandeid perekonnaseisuaktides, peab kohus välja nõudma Eesti Perekonnaseisu­ametilt vastava perekonnaseisuakti — käesolevas asjas sünniakti. Linnakohus on jätnud ilma igasuguse tähelepanuta, et M. ja J. T. abiellusid 20. jaanuaril 1968. aastal ja sellest abielust sündis 19. aprillil 1970. a. poeg J. T. 20. mail 1970. a. koostati lapse sünniakt nr. 704, millesse kanti isana J.-H. T. Sellega oli J. T. põlvnemine J.-H. T.-st tuvastatud. PkS § 44 lg. 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Linnakohus ei pööranud mingit tähelepanu sellele, et juriidilise fakti tuvastamise avalduses avaldaja viitab eeltoodud paragrahvile, kuid ei esita ühtegi tõendit selle kohta, et tema põlvnemine J.-H. T.-st oleks välistatud ega esita nõuet vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks. Avaldaja on palunud tühistada sünnitunnistuses isana sisse kantud J.-H. T. nime. Nime tühistamise nõue ei ole samastatav vanema kohta tehtud kande vaidlustamisega. Kohus ei arvestanud sellega, et lapsel on sünniaktis isa kohta kanne olemas ja enne selle ebaõigeks tunnistamist ei saa tuvastada põlvnemist teisest mehest, ühel lapsel on üks isa korraga ja mitte rohkem. PkS § 44 lg. 3 kohaselt on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumis­tähtaeg üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande eba­õigsusest. Kohus leidis, et nõue ei ole aegunud, kuid ei viidanud ühelegi tõendile, mis seda võiks kinnitada. Avaldaja ei ole kohtule esitatud avalduses ega teistes dokumentides teinud ühtegi viidet sellele, millal ta arvas teada saanud olevat kande ebaõigsusest sünniaktis. Kohtu seisukoht, et nõue ei ole aegunud, on paljasõnaline. Vaatamata sellele, et lapse sünniaktis oli kanne lapse isa kohta kehtiv, asus kohus tuvastama põlvnemist teisest isast, mida aga seadus ei luba enne, kui eelmine kanne lapse isa kohta on ebaõigeks tunnistatud. Sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud. PkS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. TsKS §-de 228 lg. 1 ja 2 ning 232 lg. 4 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus rajab otsuse vaid nendele tõenditele, mida uuriti kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjen­davas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Linnakohus luges kõhklusteta tuvastatuks, et J. T. isa on E. I. Kohus pidas põlvnemise tuvastamisel küllaldaseks E. I. seletust, et ta on kohtunud M. T.-ga. Kohus on sellele lisanud omalt poolt, et E. I. oli M. T.-ga faktilistes abielulistes suhetes enne J. T. sündi. Niisugust seletust ei ole keegi protsessiosalistest andnud. Kohtuistungi protokoll midagi seesugust ei sisalda ja seda ei ole väidetud ka avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et lapse põlvnemise tuvastamiseks piisab mehe ja naise kohtumisest. Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning tuleb tühistada. PkS § 125 kohaselt, seoses isast põlvnemise kindlakstegemisega või põlv­nemise tuvastamisega, teeb sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub. Sellest paragrahvist tulenevalt peab kohtuotsuse resolutiivosa sisaldama kõik vajalikud andmed isa kohta kande tegemiseks lapse sünniaktis. Kohtuotsuse alusel teeb sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutus. Kui laps on täisealine, siis otsustab ta ise, millist perekonnanime ta kannab. Kohtu pädevuses ei ole perekonnanime muutmine seoses põlvnemise tuvastamisega. TsKS § 255 lg. 1 kohaselt tuvastab kohus fakte, millest sõltub üksikisiku või juriidilise isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Avalduses märgitakse, milleks on avaldajal vaja fakti tuvastada. Kohus on jätnud tähelepanuta, et avaldaja on taotlenud juriidilise fakti tuvastamist vaid nime muutmiseks. Avaldaja kinnitas seda ka Riigikohtu tsiviil­kolleegiumi istungil. Selline nõue ei ole juriidilise fakti tuvastamise aluseks. Avaldaja pidanuks juriidilise fakti tuvastamise avalduses märkima, millise isikliku või varalise õiguse tekkimist, muutumist või lõppemist ta soovib saavutada. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et täisealise lapse põlvnemise tuvasta­mine isast, kes on elus, kuid ei ole lapse emaga abielus, saab toimuda vaid hagimenetluse korras. Seda põhjusel, et erimenetluses tuvastatakse juriidilise faktina sugulussuhteid (TsKS § 255 lg. 2 p. 1), kuid seda ainult siis, kui ei ole õiguslikku vaidlust. Avaldus ei kuulu läbivaatamisele erimenetluse korras, sest nõue võimaldab õiguslikku vaidlust. Asjas on olemas pooled — hageja ja kostja. Seega tuleb linnakohtu otsus tühistada ja jätta J. T. avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks läbi vaatamata (TsKS § 254 lg. 3). Avaldus tuleb läbi vaatamata jätta ka seetõttu, et isa kanne sünniaktis on kehtiv, mistõttu uue isa tuvastamine pole võimalik. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg. 2, tsiviilkol­leegium määras: Tühistada Tartu Linnakohtu 21. juuni 1996. a. otsus. Jätta läbi vaatamata J. T. avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Eesistuja J. LUIK Liikmed L. LAARMAA T. VERNIK