Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli riikliku koolitustellimuse leping nr 3.4-4/1111 — RTL, 62, 884

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli riikliku koolitustellimuse leping Tartu, 10. juuli 2008. a nr 3.4-4/1111 Käesolev riikliku koolitustellimuse leping (edaspidi leping) on sõlmitud 10. juulil 2008. aastal. Haridus- ja Teadusministeerium, kes tegutseb Eesti Vabariigi nimel, (edaspidi ministeerium) minister Tõnis Lukas’e isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), keda esindab rektor Alar Karis, kes tegutseb seaduse alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), tuginedes «Ülikooliseaduse» § 131 lõikele 2, sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas. 1. LEPINGU DOKUMENDID 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 1.2. Lepingule lisatakse sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Lisa 1 – 2008. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele; 1.2.2. Lisa 2 – Ministeeriumi poolt ülekantavate summade maksegraafik 2008. aastal; 1.2.3. Lisa 3 – Akrediteerimata õppekavade nimekiri, mille lõpetajatele esitatakse 2008. aastal riiklik koolitustellimus. 2. LEPINGU EESMÄRK JA ESE 2.1. Lepingu eesmärk on määratleda poolte õigused ja kohustused riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile ja selle täitmisel. 2.2. Lepingu esemeks on ministeeriumi esitatav riiklik koolitustellimus rakenduskõrgharidusõppe, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe, klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetajatele ja bakalaureuseõppe lõpetajale Valgevene üliõpilaste riikliku toetusprogrammi raames, samuti riigikeele süvaõppes õppijatele. 3. POOLTE KOHUSTUSED LEPINGU TÄITMISEL 3.1. Ülikool kohustub: 3.1.1. looma lepingu täitmiseks rakenduskõrgharidusõppe õppekohad ülikooli struktuuri kuuluvates õppeasutustes vastavalt lepingu lisa(de)s esitatule; 3.1.2. looma lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks: 3.1.2.1. iga magistriõppe lõpetaja kohta vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta igas õppevaldkonnas, välja arvatud punktis 3.1.3 ettenähtud juhul; 3.1.2.2. igal bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe õppekaval õppekohti vähemalt samas mahus tellitud lõpetajate arvuga; 3.1.2.3. vastu võtma Valgevene üliõpilaste riikliku toetusprogrammi raames kandideerinud ning vastuvõtutingimused täitnud üliõpilased; 3.1.2.4. tagama bakalaureuseõppesse vastuvõetud, kuid õpingud katkestanud Valgevene üliõpilase õppekoha täitmise üksnes teise Valgevene üliõpilaste riiklikus toetusprogrammis osaleva ja selleks soovi avaldava üliõpilasega; 3.1.3. mitte looma bakalaureuseõppe õppekohti lepingu lisa(de)s määratud 1- ja 2-aastase nominaalkestusega magistriõppe õppekavade puhul; 3.1.4. tagama ülikooli lõpetajate arvu õppevaldkondade, õppesuundade või õppekavade rühmade lõikes vastavalt lepingu lisa(de)s toodud tabeli(te) neljandas veerus, doktoriõppes kolmandas veerus esitatule ning lepingu punktidele 4.4 ja 4.5; 3.1.5. mitte muutma õppekavade struktuuri (välja arvatud juhul, kui see parandab õppe kvaliteeti) ning langetama õppekavade alusel läbiviidava õppe kvaliteeti ja teiste ülikooli normdokumentidega kehtestatud nõudeid lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohal õppivatele üliõpilastele; 3.1.6. tagama õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli aluseks nende suhtes positiivsete akrediteerimisotsuste tegemisel, ning arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Akrediteerimist mitteläbinud õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi tagamisel kohustub ülikool järgima üldiseid akadeemilisi häid tavasid; 3.1.7. mitte nõudma riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal esmakordselt õppivatelt üliõpilastelt täiendavat õppeteenustasu (tasu üliõpilase õpetamiseks tehtavate otseste ja kaudsete kulude katteks) õppekava mahu ulatuses õppe nominaalkestuse jooksul; 3.1.8. koostama ning esitama hiljemalt 1. novembriks 2008 ministeeriumile lisa 1 punktis 16 kokku lepitud määratlemata õppevaldkonnaga doktoriõppe lõpetajate tellimuse valdkondliku jaotuse põhimõtted ülikoolis; 3.1.9. viima läbi riigikeele süvaõpet lisas 1 kokku lepitud mahus. 3.2. Ülikoolil on õigus: 3.2.1. võtta vastu 2008. a riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale alates 2002. aasta 1. juunist Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud magistriõppe õppekavale enne 2002. aasta 1. juunit EHIS-esse kantud õppekaval riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal bakalaureuseõppe lõpetanud isikuid, seejuures eelistades isikuid, kes on lõpetanud bakalaureuseõppe õppekaval, mis on kantud EHIS-esse alates 2002. aasta 1. juunist. 3.2.2. võtta riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale 2008. a vastu lisas 1 punktides 7, 8 , 11 ja 15 nimetatud juhtudel ka isikuid, kes asuvad teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel tingimusel, et vastu võetavad isikud on töötavad õpetajad või väljendavad soovi saada õpetajaks; 3.2.3. lubada psühholoogia erialal asuda magistriõppes teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel; 3.2.4. ümber jagada lepingu lisa 1 punktides 5, 7, 8, 11, 12, 13 ja 15 nimetatud hariduse valdkonna õppekohti valdkonna sees vastaval kõrgharidusastmel juhul, kui nendele õppekohtadele ei kandideeri vajalikul hulgal isikuid. Kui ülikoolil ei ole ka sel viisil võimalik õppekohti täita, on ülikoolil õigus nende rahaliste vahendite arvel luua täienduskoolituses ümberõppe õppekohti Ülikool on kohustatud teavitama vastavast tegevusest ministeeriumi. 3.3. Ministeerium kohustub: 3.3.1. finantseerima lepingu lisa(de)s määratud lõpetajate arvule vastava arvu õppekohti vastava õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppekava nominaalkestuse jooksul «Ülikooliseaduses» ning käesolevas lepingus ettenähtud alustel ja korras; 3.3.2. arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. 3.4. Ministeeriumil esitab lisa 1 punktis 8 riikliku koolitustellimuse teatud haridustasemega üliõpilaskandidaatide vastuvõtuks, mille puhul ülikool peab hindama ja võimalusel arvestama üliõpilase eelnevaid õpinguid ja töökogemust, mis võimaldab üliõpilasel õppekava nominaalajast kiiremini täita. Nimetatud õppekohti finantseerib ministeerium õppekava nominaalkestusest lühema aja jooksul. 3.5. Kui riiklik koolitustellimus on esitatud alates 2002. aasta 1. juunist EHIS-esse kantud akrediteerimata õppekavadele, tehakse sellekohane märge lepingu lisa(de)s. Ülikool kohustub taotlema õppekavade akrediteerimist pärast seda, kui üliõpilased on läbinud 2/3 õppekava nominaalsest mahust, kuid enne seda, kui esimesed üliõpilased õppekava täidavad. 3.6. Pooled määravad lepingu lisa(de)s kindlaks õppekohad, millel üliõpilased võivad õppida täis- või osakoormusega õppes ning mida ministeerium kohustub finantseerima õppekava nominaalkestuse jooksul. Kui ülikool ei ole Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud baasmaksumuse ja õppevaldkonna koefitsientide alusel võimeline tagama piisaval määral õppekohtade finantseerimist, siis võib ülikool üle vaadata ning kokkuleppel ministeeriumiga vähendada õpinguid alustavatele üliõpilastele ettenähtud õppekohtade arvu. 3.7. Ministeerium finantseerib Valgevene üliõpilaste toetusprogrammi (edaspidi riiklik programm) raames ülikooli kandideerinud ja vastu võetud isikute õpet vastava valdkonna koefitsiendi alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt igaks eelarveaastaks kehtestatud baasmaksumusele. Riikliku programmi raames vastuvõetavate isikute arv lepitakse kokku lepingu lisa(de)s. 4. LEPINGU ALUSEL RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE TÄITMISEKS MOODUSTATUD ÕPPEKOHTADE FINANTSEERIMINE JA ÕPPE NOMINAALKESTUS 4.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohti finantseeritakse vastava õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nominaalse õppeaja jooksul igal aastal summas, mis leitakse lepingu lisa(de)s ettenähtud lõpetajate arvu ja õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale kehtestatud koefitsiendi (lisa(de) viies veerg) ning õppetasemele vastava õppekoha baasmaksumuse korrutisena. Vastuvõtuaastal on finantseerimise maht 1/3 aastasummast ja lõpetamise aastal 2/3 aastasummast. 4.2. Lepingu lisa(de)s määratletakse: 4.2.1. lõpetajate arv kõrgharidusastmeti vastavalt õppevaldkondadele ja õppesuundadele ning vajadusel õppekavade rühmadele ja õppekavadele (lisa(de) neljas veerg); 4.2.2. õppekavaga kehtestatud õppe nominaalkestus (lisa(de) kuues veerg). 4.3. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste riigikeele süvaõpet finantseerib ministeerium kuni ühe aasta jooksul humanitaaria ja kunsti valdkonna koefitsiendi alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt igaks eelarveaastaks kehtestatud baasmaksumusele erialase õppe õppekohal. Magistri, integreeritud õppe- ja doktoriõppes finantseeritakse süvendatult riigikeele õpinguid bakalaureuseõppe baasmaksumuse alusel. 4.4. Ülikoolil tuleb tagada lepingu lisa(de)le vastav lõpetajate arv samas fikseeritud ajaks. Nimetatud lõpetajate arvust arvestatakse maha enne 2002. aasta 1. juunit EHIS-es registreeritud õppekavade alusel õppinud ning lõpudokumendi saanud ülikooli lõpetajad. Lõpetajate arv tuleb tagada eelkõige õppevaldkondade lõikes. Lõpetajate tegelik arv õppevaldkonna sees olevate õppesuundade või õppekavade lõikes võib olla kuni 5% väiksem lepingu lisa(de)s kokkulepitust tingimusel, et lõpetajate koguarv õppevaldkonnas on täidetud. 4.5. Kui lisa(de)s osundatud aastal on lõpetanute arv väiksem lepingu lisas määratletud arvust ning lepingu mittetäitmise põhjuseks on vastaval aastal õppima asunud üliõpilase surm, akadeemiline puhkus või riigikeele süvaõpe, arvatakse nende üliõpilaste arv maha lepingu lisa(de)s toodud lõpetajate arvust. Viimasel kahel juhtumil nihkub lepingus määratud lõpetamise aeg õppetööst eemal viibitud kulunud aja võrra edasi. 4.6. Juhul kui ülikooli lõpetanute arv on väiksem lepinguga ja lepingu lisaga määratud lõpetajate arvust, on ministeeriumil õigus sellele järgneva aasta riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest iga puudu jäänud lõpetaja õpetamiseks tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus. 4.7. Punkt 4.6 rakendatakse vastavalt «Ülikooliseaduse» § 551 lõikes 3 sätestatud tähtajale. 4.8. Kui Valgevene üliõpilaste riikliku toetusprogrammi raames õppima asunud üliõpilased katkestavad õpingud ja neid kohti pole võimalik punktide 3.1.2.3 ja 4.4 alusel täita ning ülikoolil ei ole seetõttu võimalik lõpetajate arvu täita, siis lõpetab ministeerium tellimuse rahastamise täitmata jäänud kohtade arvu ulatuses alates katkestamisele järgnevast õppeaastast. 5. ÕPPEKOHA BAASMAKSUMUS JA ÕPPEVALDKONNA KOEFITSIENDID 5.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ja õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.2. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele, mis kuuluvad riiklikku investeeringute programmi. Üliõpilase õpetamiseks tehtavate kulutuste hulka arvatakse kõik otsesed kulutused õppetööle (õppejõudude ja abipersonali tööjõukulud, jooksvad kulutused õppevahenditele jms), samuti kaudsed kulutused administratsiooni ja tugiteenistuste ülalpidamiseks ning õppetööga otseselt ja kaudselt seotud ruumide ja seadmete jooksvate kulude katteks. Nimetatud kulutustesse ei arvata õppetööga otseselt mitteseotud kulutusi, nagu iseseisvalt finantseeritavad teadustöö kulud, kulutused spordi- ja kultuuritegevuseks ja riiklikud maksed kolmandatele isikutele. 5.3. Pooled kohustuvad enne vastava eelarveaasta riikliku koolitustellimuse alusel moodustava õppekoha baasmaksumuse ja koefitsientide kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt baasmaksumuse ja koefitsientide suuruse üle läbirääkimisi pidama, lähtudes vajalike õppekulude majandusarvutustel põhinevast hinnangust, baasmaksumuse varasemast tasemest ning sisendite maksumuse muutustest. Läbirääkimisi alustatakse hiljemalt 1. märtsil ja lõpetatakse 1. mail enne uue eelarveaasta algust. Nimetatud sätet rakendatakse alates 2005. aastast. 6. RIIGIEELARVEST RAHA ERALDAMISE KORD 6.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud raha eraldatakse ülikoolile ministeeriumi eelarve kaudu iga kalendrikuu 15. kuupäevaks 1/12 ulatuses riikliku koolitustellimuse mahust. 6.2. Riigieelarve vastuvõtmise viibimisel eraldatakse ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta riikliku koolitustellimuse mahust. Jaanuarikuu summa kantakse üle 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest vastava kuu 15. kuupäevaks. 7. TEATED 7.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. Teate peab esitama lepingu punktis 14 nimetatud kontaktisik võis tema volitatud isik. 7.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 7.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 7.2.2. teade on saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 7.2.3. teate kättesaamist on võimalik muul viisil kontrollida. 7.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektronposti teel. 8. VASTUTUS 8.1. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. 8.2. Pool ei vastuta teise poole ees ning ei kanna kohustust hüvitada tekkinud kahju, kui lepingu mittekohane täitmine tuleneb teise poole lepingu mittekohasest täitmisest või kui see on tingitud vääramatust jõust. 9. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD 9.1. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise, muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus ministeeriumi asukoha halduskohtus. 10. LEPINGU JA SELLE LISADE MUUTMINE JA TÄIENDAMINE 10.1. Lepingu ja selle lisade muutmine või täiendamine toimub ainult ministeeriumi ja ülikooli kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused on kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla ministeeriumi ja ülikooli selleks volitatud isikud. 10.2. Kui üks pool esitab teisele poolele lepingu või selle lisade muutmiseks kirjaliku põhjendatud ettepaneku, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama kahekümne (20) tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. 11. VÄÄRAMATU JÕUD 11.1. Pooled vabanevad vastutusest lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, mis antud olukorras olid vältimatud ja/või poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, liiklus- ja ilmastikuolud jm loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mida rahvusvaheline praktika tunnustab vääramatu jõuna. 11.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva võimaliku kahju tekkimise vältimiseks. 11.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb leping aja võrra, mille jooksul pooled ei saanud vääramatu jõu tõttu oma kohustusi täita. 12. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG JA ÜLESÜTLEMINE 12.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 12.2. Lepingu lõpetamisel kohustuvad pooled täitma lepingujärgsed kohustused lepingu lisades fikseeritud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade osas. 12.3. Lepingu poolel on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui teine pool on lepingulist kohustust rikkunud ega ole rikkumise kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. 12.4. Ministeerium ja ülikool võivad lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 13. LÕPPSÄTTED 13.1. Käesoleva lepinguga seotud küsimuste lahendamiseks nimetavad pooled oma kontaktisikud. 13.2. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad ministeerium ja ülikool Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes (2) eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks (1) eksemplar. 14. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD 14.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu telefon: 735 0212 faks: 735 0220 kontaktisik: kõrghariduse osakonna asejuhataja 14.2. Ülikool: Tartu Ülikool reg nr: 74001073 aadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu telefon: 737 6390 faks: 737 5153 kontaktisik: Õppeosakonna juhataja ak: 10102000234007 ……………… ……………… Tõnis Lukas Alar Karis Lepingu lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2 ja riigisekretäri 22.07.2008 resolutsioon nr 17-1/08-04734.