Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-27-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1996. a. kohtuotsus L. R.-i avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks — RT III, 1996, 30, 394

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. novembril 1996. a. 3-2-3-27-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laar­maa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. oktoobril 1996. a. Pärnu Linnavalitsuse ja A. P. kohtuvigade parandamise avalduste alusel Pärnu Linnakohtu 24. jaanuari 1994. a. otsuse L. R.-i avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. L. R. esitas 24. septembril 1993. a. Pärnu Linnakohtule avalduse pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks, mida vajas õigusvastaselt võõrandatud elamu Pärnus Riia mnt. 13 tagasisaamiseks seoses omandireformiga. Kohtuistungil 24. jaanuaril 1994. a. esitas L. R. (enne abiellumist K., sünd. 9. novembril 1922. a.) uue avalduse ning palus tuvastada juriidilise fakti, et teda oli lapsendanud M. K. (ka K., sünd. 19. mail 1886. a., surn. 12. aprillil 1965. a.), kellega avaldaja isa A. K. abiellus 23. novembril 1940. a. Juriidilise fakti tuvas­tamist vajas avaldaja pärimisõiguse tõestamiseks. Pärnu Linnakohtu 24. jaanuari 1994. a. otsusega peeti tuvastatuks, et M. K. oli lapsendanud 1938. aastal L. R. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt elas avaldaja alates 1937. aastast kuni M. K. surmani koos tema ja oma isaga. M. K. pidas avaldajat oma lapseks, andis ülalpidamise ja koolituse ning avaldaja oli tema poolt lapsendatud. 1996. a. esitasid Pärnu Linnavalitsus ja A. P. avaldused kohtuvea paranda­miseks, milles palusid linnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Pärnu Linnavalitsus leidis, et teda ja Pärnu Perekonnaseisu­ametit tulnuks kaasata protsessi lapsendamise fakti tuvastamiseks asjast huvi­tatud isikutena, aga kohus jättis selle tegemata. Avaldaja muutis nõuet kohtuistungi toimumise päeval ja kohus tegi otsuse samal päeval, jättes tähele­panuta ja lahenduseta avalduse pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks. Kohus saanuks tuvastada vaid lapsendamise registreerimise fakti, aga mitte lapsenda­mise fakti. Lapsendamist aga ei ole toimunud 1938. aastal kehtinud seaduste järgi. Kolleegium leidis, et Pärnu Linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessi­õiguse normide olulise rikkumise tõttu. Avaldaja L. R. esitas kõigepealt avalduse pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks. Kohus jättis selle avalduse tähelepanuta ja kohtulahendit ei teinud. Kohus pidanuks enne uue asja läbivaatamisele asumist avaldajalt nõudma seisukohta, mida teha 24. septembril 1993. a. esitatud avaldusega ja lahendama asja kas määruse või kohtuotsusega. Samas toimikus ei saa alustada ükskõik millise uue asja läbivaatamist. L. R. esitas 24. jaanuaril 1994. aastal avalduse täiesti uuel alusel — lapsen­damise tuvastamiseks, mis ei ole lahendatav samas tsiviilasjas koos pärandvara vastuvõtmise fakti tuvastamisega. TsKS § 63 kohaselt on erimenetluses protsessiosalisteks avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud. TsKS § 64 kohaselt on protsessiosalisel õigus vastu vaielda teiste protsessiosaliste taotlustele. Pärnu Linnavalitsus ja Pärnu Pere­konnaseisuamet on asjast huvitatud isikud. Linnavalitsuse haldusalas on vaidlusalune pärandavara, mille kättesaamiseks juriidiliste faktide tuvastamist taotleti. TsKS § 258 lg. 1 kohaselt on kohtuotsus, mis tuvastab fakti, mida tuleb registreerida perekonnaseisuasutuses, registreerimise alus, kuid ei asenda selle asutuse dokumenti. Perekonnaseisuameti kaasamine protsessi oli vajalik see­tõttu, et oleks tagatud nende õigus teha perekonnaseisuaktidesse seadusele vastavaid kandeid. Kuna kohus uuel alusel esitatud juriidilise fakti tuvastamise avaldusest linnavalitsusele ega perekonnaseisuametile üldse ei teatanud, siis rikkus kohus nende õigust lapsendamise fakti tuvastamisele vastu vaielda. TsKS § 255 lg. 2 p. 3 kohaselt tuvastab kohus erimenetluses lapsendamise registreerimist. Lapsendamise tuvastamist seadus ette ei näe. Linnakohtu otsus on seetõttu seadusevastane ning tuleb tühistada. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus mõlemad L. R.-i avaldused lahendama kooskõlas tsiviilkohtupidamise seadustiku sätetega. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Pärnu Linnakohtu 24. jaanuari 1994. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldused rahuldada. Tagastada A. P.-le 16. juulil 1996. a. L. K. poolt makstud kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Eesistuja J. LUIK Liikmed L. LAARMAA T. VERNIK