Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-115-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1996. a. määrus AS-i S.K.K. hagis RE Eesti Raudtee vastu viivise 4 976 667 krooni nõudes — RT III, 1996, 30, 393

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 7. novembril 1996. a. 3-2-1-115-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laar­maa ja J. Luik, RE Eesti Raudtee esindaja vandeadvokaat J. Oja ja AS-i S.K.K. esindaja vandeadvokaat A. Hallmäe osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. oktoobril 1996. a. RE Eesti Raudtee erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkollee­giumi 30. mai 1996. a. määruse menetluse lõpetamise kohta AS-i S.K.K. hagis RE Eesti Raudtee vastu viivise 4 976 667 krooni nõudes. AS S.K.K. esitas 1. märtsil 1994. a. RE Eesti Raudtee vastu hagi, paludes kostjalt 31. augusti 1993. a. seisuga välja mõista 100 000 krooni viivist. Nõue tulenes poolte vahel 26. aprillil 1993. a. sõlmitud lepingust laevakütuse hanki­miseks, mille eest kostja tasus lõplikult 30. novembril 1993. a., hilinedes maksmisega 180 päeva. Lepingu kohaselt suurenes viivis geomeetrilises prog­ressioonis iga viivitatud päeva eest. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hagi täies ulatuses. Mõlemas otsuses tuvastati, et viivist nõuti ühe päe­va — 31. augusti 1993. a. — eest. 23. mail 1994. a. esitas hageja uue hagi samal alusel, paludes välja mõista 4 967 667 krooni viivist 1993. a. 22. novembri eest. Tallinna Linnakohus lõpetas asjas menetluse, leides, et nõuded põhinevad samal alusel ning tegemist on vaidlusega sama eseme suhtes samade poolte vahel, milles on olemas jõustunud kohtuotsus. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tühistas linnakohtu määruse ning saatis asja samale kohtule menetluse jätkamiseks. Määruse kohaselt ei ole antud juhul tegemist sama hagiesemega, sest hagides nõutakse viivise väljamõistmist erinevate ajavahemike eest. Viivise nõudeid erinevate perioodide eest, mis on esitatud erinevate iseseisvate hagidena, ei saa käsitleda hagi eseme samasusena ning asjas menetlust lõpetada TsKS § 218 p. 3 alusel. Kassatsioonkaebuses palub RE Eesti Raudtee tühistada ringkonnakohtu määrus ja lõpetada asjas menetlus. Kassaator leiab, et hageja on esitanud mõlemal korral iseseisva nõude viivise saamiseks, mis tuleneb ühe ja sama lepingu ühest ja samast punktist ning on seotud sellesama lepingu rikkumisega. See, millise metoodika alusel või mitmenda päeva eest viivist arvutatakse, ei oma tähtsust, sest mõlemas asjas on tegemist viivise nõudega. Vastustaja kassatsioonkaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Vastuse kohaselt on viivis kuni kohustise täitmiseni ajas piiramatult kulgev sanktsioon ning vaid iga hagi eseme piiritlemiseks on vajalik selle ajavahemiku näitamine, mille eest viivist nõutakse. Vastustaja leiab, et kaebusest ei selgu, kas kassaator peab hagide esitamist erinevate päevade eest viivise saamiseks samal alusel või sama ese­mega esitatud hagiks ning kas nendeks on leping, lepingupunkt või viivis kui institutsioon ja vahend. Kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus on pööranud tähelepanu rahasummade erisusele, ei ole õige, sest sellega ei ole ringkonna­kohus määrust põhjendanud. Kolleegiumi istungil jäid erikaebuse esitaja ja vastustaja oma kaebuse seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. TsKS § 218 p. 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel on jõustunud kohtuotsus. Ringkonnakohus on asunud TsKS § 218 p. 3 rakendamisel ebaõigele seisukohale, et samade poolte vahel samal hagi alusel 23. mail 1994. a. esitatud hagi erineb 1. märtsil 1994. a. esitatud hagist, milles kohtuotsus jõus­tus 13. oktoobril 1994. a. tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, hagi eseme poolest. Väide, et tegu ei ole sama hagiesemega, on ekslik. Kohus arutas ha­geja viivise nõuet kostja vastu. Hageja soovis, et kohus viivise tema kasuks välja mõistaks. Viivise nõude esitas hageja esimest korda 1. märtsil 1994. a. Selles hagis piiras hageja ise oma viivisenõuet, mis oli hagi esemeks, viivisega 31. augusti 1993. a. eest rahaliselt 100 000 krooniga, kuigi võinuks nõuda viivist kogu viivitatud aja eest 2. juunist 1993. a. kuni 30. novembrini 1993. a., arves­tades hagi aegumist. Sellest järeldab kolleegium, et hageja ise määras oma disposi­tiivset õigust kasutades esimese hagi esitamisega kindlaks selle osa viivisest, mille tasumist ta kostjalt nõuab. Ühtlasi tähendas see seda, et hageja ise loobus vabatahtlikult ülejäänud osas viivise nõudmisest, mille kogu suurus oli talle esimese hagi esitamise ajaks teada. Asjaolu, et hageja piiritles oma nõudmise ühe kuupäeva eest viivise nõudmisega, ei ole oluline, sest see, kuidas oma nõuet piiritleda ja kindlaks määrata, on hageja enda asi. Esimese astme kohus on õigesti asunud seisukohale, et teise viivisehagi esitamisel on tegemist hagide samasusega ning sel alusel menetluse lõpetanud. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et teises viivisehagis, mis esitati kohtule 23. mail 1994. a. ja mida täpsustati (hinda suurendati) viimast korda 30. mail 1995. a., nõuti viivist 22. novembri 1993. a. eest. Teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sisse­nõudmist juba möödunud päevade eest osade kaupa ei pea kohtukolleegium võimalikuks, kuna tegu on ühtse hagiesemega — viivise nõudega, mille arvu­tamise viisiks on selle väljatoomine päevade kaupa. Viivise puhul, mis käesoleval juhul on kindel rahasumma, saab kõne alla tulla üksnes nõude suurendamine või vähendamine. Seda TsKS §-is 70 lg. 2 sätestatud võimalust võis hageja kasutada juba esimese viivisehagi menetlemise käigus, et soovi korral nõuda kostjalt kogu saadaolev viivis. Hageja valis samal alusel ja sama eseme kohta sama kostja vastu uue hagi esitamise tee, mis on vastuolus exceptio rei judicata põhimõttega. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4 ja 218 p. 3, kolleegium määras: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1996. a. määrus ja lõpetada asja menetlus. Erikaebus rahuldada. Tagastada RE-le Eesti Raudtee 1. juulil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Välja mõista AS-lt S.K.K. 2000 (kaks tuhat) krooni RE Eesti Raudtee kasuks kohtukulude katteks. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK