Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-20-96 Riigikohtu halduskolleegiumi 20. septembri 1996. a. määrus R. K. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Riigikogu valimise asjas — RT III, 1996, 28, 373

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. septembril 1996. a. 3-3-1-20-96 R. K. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Riigikogu valimise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 19. septembril 1996. a. ava­likul kohtuistungil läbi R. K. esindaja Kalle Kulboki kassatsioonkae­buse Tal­linna Ringkonnakohtu 11. märtsi 1996. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/63/96. Protsessiosalistena võtsid istungist osa R. K. esindaja Kalle Kulbok ja Eesti Rojalistliku Partei esindaja Kalle Kulbok. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Eesti Rojalistlikust Parteist ja Eesti Rohelistest koosnev valimisliit «Nel­jas Jõud» esitas nimekirjas «Sõltumatu kuningriiklaste ja roheliste nimekiri vaimu võiduks võimu rumaluse, demagoogia ja saamahimu üle» Riigikogu 5. märtsi 1995. a. valimisteks R. K. kandidatuuri. Vabariigi Vali­miskomisjoni 23. jaanuari 1995. a. otsusega «Riigikogu 1995. aasta valimiseks kandidaatide registreeri­mine» otsustati: «Registreerida juurdelisatud nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud üksikkandidaadid ja kandidaatide nimekir­jad.» Selle otsuse lisas «Kandidaatide üldnimekiri» pole R. K. nime. R. K. esitas 26. jaanuaril 1995. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni 23. jaanuari 1995. a. otsus «Riigikogu 1995. a. valimiseks kandidaatide registreerimine». Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 1996. a. otsusega haldusasjas nr. 3-108/95 jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti R. K.-lt välja Vabariigi Valimis­komisjoni kasuks kohtukulude katteks tasu õigusabi eest 5900 krooni. Kohus leidis, et valimiskomisjoni vaidlustatud otsusega pole rikutud R. K. õigusi. See otsus puudutab registreeritud kandidaate. R. K. jäeti registreeri­mata Vaba­riigi Valimiskomisjoni Riigikogu 1995. a. kandidaatide registreeri­mata jätmise otsusega, mis otseselt puudutas kaebuse esitaja õigusi ja huve. Valimiskomis­joni selle otsuse kohta on jõustunud kohtulahend, mida R. K. pole vaidlusta­nud. Põhjendamatu on K. Kulboki taotlus jätta selles haldus­asjas kohalda­mata Riigikogu valimise seaduse ja Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse § 3 kui põhiseaduse §-ga 12 vastuolus olev, sest vaidlus­tatud otsuse andmise aluseks polnud see seadus. Riigikogu valimise seaduse ja Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus võeti vastu pärast kandidaa­tide registree­rimise otsust. See seadus ei puudutanud ka R. K.-d, kelle süü­mevandes K. Kulboki seletuse kohaselt polnud vigu. R. K. esindaja K. Kulbok esitas 15. jaanuaril 1996. a. Tallinna Ring­konna­kohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Haldus­kohtu 5. jaanuari 1996. a. otsus, teha uus otsus või saata kaebus tagasi hal­duskohtule lahendamiseks uues koosseisus. Eesti Rojalistliku Partei esindaja K. Kulbok esitas Tallinna Ringkonnakohtule samasisulise apellat­sioon­kaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 1996. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 1996. a. otsus R. K.-lt Vabariigi Valimiskomisjoni kasuks kohtukulude väljamõistmise osas ja jäeti rahulda­mata valimiskomisjoni vastavasisuline taotlus. Muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis: 1. Tallinna Halduskohus on R. K.-lt Vabariigi Valimiskomisjoni kasuks kohtukulude väljamõistmisel ekslikult kohaldanud HKS § 69 lg. 3, mis sätes­tab kohtukulude jagamise halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigus­likust vaidluse lahenda­misel. 2. HKS §-st 21 ei tulene kohustust esitada kaebajale kohtuotsuse ärakiri viivitamatult pärast otsuse kuulutamist. Kaebajale tuleb otsuse ärakiri saata tema palvel. Toimikust ei nähtu, et kohtuotsust oleks parandatud. 3. Helisalvestuse puudumine kohtuistungi protokolli juures ei mõjuta selle sisu. 4. Kohtuistungi protokollist (lk. 133/2-I) ei nähtu, et kohtule oleks esi­tatud dokumente, mille puudumisele apellant viitas, protokolli on apellant allkirjas­tanud. Tõendite tagamiseks on kohus valimiskomisjonilt välja nõud­nud apellandi poolt taotletud dokumendid. 5. 27. veebruaril 1995. a. ei rikutud kohtuistungi katkestamatuse põhi­mõtet. Istung lükati edasi. 6. Kohtuistungi protokolliga pole kooskõlas apellandi väide, et 3. jaa­nuaril 1996. a. piirati kohtuvaidluste kestust, protokolli 23-st leheküljest 17 kajastavad apellandi seisukohti. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid kirjalikke tõendeid ei uuritud ja millistega apellant ei saanud tutvuda. Proto­kollile on K. Kulbok märkusi esitamata alla kirjutanud. 7. 27. veebruaril 1995. a. täpsustas apellant kohtuistungil, miks kaebuse esitaja loeb Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse oma õigusi rikkuvaks. Seega on halduskohus menetlenud HKS § 8 nõuetele vastavat kaebust. 8. Õige on apellandi väide, et Tallinna Halduskohus jättis lahendamata K. Kulboki ja Vabariigi Valimiskomisjoni esindaja M. Raski taotlused vastas­poole trahvimiseks ja volituste tühistamiseks. Volituste tühistamata jätmine pole antud juhul protsessinormide rikkumine HKS § 36 lg. 2 mõttes. 9. Tallinna Halduskohus on õigesti leidnud, et kaevatud otsus ei riku R. K. õigusi ega piira tema vabadusi ning ringkonnakohus ei korda selles osas esimese astme kohtu motiive. 10. Asjaolu, et R. K. volitused ei pikenenud kuue kuu võrra, ei tähenda iseenesest tema õiguste rikkumist. Volituste faktiline pikkus ei sõltu kaeva­tavast õigusaktist, sest Riigikogu selle koosseisu volituste pikkus oli kindlaks määratud põhiseaduse rakendamise seaduse §-ga 2 ning Riigikogu valimise seaduse §-ga 6 lg. 1 ja 40 lg. 1. 11. Kui kaevatav õigusakt ei riku kaebaja õigusi, siis ei pea kohus kont­rollima, kas see akt oli seadusevastane kaebuses märgitud põhjustel ja kas Riigikogu valimise seaduse ja Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse § 3 on põhiseadusega vastuolus. Ringkonnakohtu sellele otsusele esitas R. K. esindaja K. Kulbok kassat­sioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ring­konnakohtu otsused ning teha uus otsus või saata kaebus läbivaatamiseks uues koosseisus ja panna kohtukulud Vabariigi Valimiskomisjonile. Kassaator leiab: 1. Ringkonnakohus on rikkunud HKS §-ga 33 kehtestatud apellatsioon­kaebuse läbivaatamise ühekuulist tähtaega. Pole andmeid, et ringkonna­kohtu esimees oleks seda tähtaega pikendanud. 2. Läbi vaatamata on jäänud kassaatori 5. märtsil 1996. a. esitatud taot­lus täiendada Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 1995. a. kohtuistungi protokolli. Nimetatud protokolli lisandus ajavahemikul 15. jaanuarist kuni 5. märtsini 1996. a. märkus kohtuistungi lindistamise ebaõnnestumise kohta. Selle taotluse lahendamata jätmine on TKS § 176 lg. 1 rikkumine ning võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 3. Ringkonnakohus on rikkunud HKS § 34 lg. 2 ja TKS § 186, kuna ta ei nõustunud ära kuulama K. Kulboki seletusi kirjalike tõendite uurimisel. 4. Ringkonnakohus on rikkunud HKS § 42, kuna ta ei saatnud K. Kul­boki kassatsioonkaebust samas haldusasjas tehtud määruse peale Riigikohtule viivitamatult pärast kassatsioonitähtaja möödumist 20. märtsil 1996. a. Kassat­sioonkaebus saadeti Riigikohtule alles 3. aprillil 1996. a. 5. Kohtutoimikust on välja jäänud ringkonnakohtule esitatud tõendid — ajakirjanik E. A. õiend, milles kinnitatakse halduskohtuniku soovi parandada otsuses sisalduvad õigekirjavead, ning korduv tõend T. K. nime kohta. Riku­tud on HKS § 34 lg. 3, mis näeb ette täiendavate tõendite esitamise võima­luse apellatsioonikohtus. 6. Apellatsioonikohus, planeerides samale päevale teise istungi ja katkes­ta­des korduvalt K. Kulboki selgitusi, piiras ajaliselt kohtuistungi kestust. 7. Kohtuotsuse tuvastavas osas on ebaõigesti viidatud toimiku I köite lehele 21 kui kohtuistungi protokollile. Toimiku sellel lehel pole istungi protokolli. 8. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et HKS §-st 21 ei tulene nõuet anda kohtuotsuse ärakiri kaebajale tema palvel viivitamatult pärast otsuse kuulutamist. 9. Õige on ringkonnakohtu väide, et Tallinna Halduskohtu otsuse paran­da­mist kohtutoimikust ei nähtu. Tegelikult on Tallinna Halduskohtu kuulu­tatud otsus ja toimikus olev otsus erinevad, kohtuotsustes on kohtuniku allkiri erinevatel kohtadel. Erinevus nähtub ringkonnakohtu protokollist (tl. 34) ja K. Kulboki seletusest. 10. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et Tallinna Halduskohtu proto­kolli juures helisalvestuse puudumine ei mõjuta kohtuotsuse sisu. Helisalves­tuse puudumine võimaldab aga väita, et protokollist ei nähtu, et kohtule oleks esitatud dokumendid, mille puudumisele apellant viitas. 11. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Tallinna Halduskohus on tõendite tagamiseks Vabariigi Valimiskomisjonilt välja nõudnud taotletud dokumendid. Kui kohus oleks välja nõudnud taotletud dokumendid, siis pida­nuks toimikus olema T. L.-i, T. K., E. S.-i ja J. T. süümevanded ning nõus­olekud ja valimiskomisjoni 20. detsembri 1994. a. koosoleku stenogramm. 12. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 1995. a. istungil pole rikutud TKS §-s 170 sätestatud kohtu­istungi katkestamatuse põhimõtet ja halduskohus on istungi edasi lükanud. 13. Asjakohatu ja vigane on ringkonnakohtu väide, et Tallinna Haldus­kohtu 13. juuni 1995. a. kohtuistungi protokollil protsessiosaliste allkirjade puudumine ei tähenda protokolli tagantjärele koostamist. Tegelikult on sellel protokollil protsessiosaliste allkirjad. Allkirjad puuduvad 24. oktoobri 1995. a. kohtuistungi protokollil. 14. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuvaidluste piiramist ei näita 3. jaanuari 1996. a. kohtuistungi protokoll, mille 23-st lehest 17 kajas­tavad kaebaja seisukohti. See protokoll kajastab peamiselt enne kirjalike tõendite uurimist toimunud kaebuse selgitamist, seisukohtade põhjenda­mist ja vastuseid kohtu küsimustele. 15. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et Tallinna Halduskohus menetles HKS §-le 8 vastavat kaebust, kuna 27. veebruari 1995. a. kohtu­istungil olevat K. Kulbok täpsustanud, miks kaebuse esitaja loeb õigusakti oma õigusi või vabadusi rikkuvaks. 16. Ringkonnakohtu seisukoht, et ta ei soovi oma otsuses korrata esi­mese astme kohtu motiive, on ebaõige, sest Tallinna Halduskohtu otsus ise on formaalloogiliselt vigane. Seisukoht, et valimiskomisjoni vaidlustatud otsusega pole rikutud R. K. huve, on formaalloogiliselt vigane, sest isiku õigusi võib korraga rikkuda mitu otsust. 17. Ringkonnakohus on jätnud muutmata halduskohtuniku eksliku põh­jenduse, et Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse aluseks ei olnud Riigikogu valimise seaduse ja Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse § 3, kuna viimane võeti vastu pärast kandidaatide registreerimist. 18. Vastuolus põhiseaduse §-ga 15 on ringkonnakohtu seisukoht, et kui kohus leiab, et kaevatav akt ei riku kaebaja õigusi, siis ei pea kohus kontrol­lima, kas kohaldatav seadus on põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu halduskolleegiumi 14. juuni 1996. a. määrusega haldusasjas nr. 3-3-1-20-96 anti asja läbivaatamine halduskolleegiumi kogu koosseisule. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigi­kohtu halduskolleegium leidis: I Käesoleva haldusasja läbivaatamisel on kolmanda isikuna osalenud Eesti Rojalistlik Partei. Esimese astme kohus on kaasatud isikuna märkinud vali­misliidu «Neljas Jõud», kes seadis üles R. K. kandidatuuri. Kohtukutsed on saadetud valimisliidule «Neljas Jõud». Seega on kolmanda isikuna prot­sessis osalenud kõrvaline isik. II 1. Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus on rikkunud HKS §-ga 33 kehtestatud apellatsioonkaebuse läbivaatamise ühekuulist tähtaega. HKS § 33 kohaselt võib ringkonnakohtu esimees asja erilise keerukuse korral pikendada apellatsioonkaebuse läbivaatamise ühekuulist tähtaega kuni kahe kuuni. Apellatsioonkaebus esitati 15. jaanuaril 1996. a. Kaebus vaadati läbi 6. märtsi 1996. a. kohtuistungil. Kohtutoimikust ei nähtu, et ringkonnakohtu esimees oleks pikendatud HKS §-ga 33 kehtestatud ühekuulist menetlus­tähtaega. 2. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on jätnud läbi vaatamata talle 5. märtsil 1996. a. esitatud taotluse täiendada Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 1995. a. kohtuistungi protokolli. Ebaõige on aga väide, et taot­luse läbivaatamata jätmine võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ring­konnakohus ei saa täiendada esimese astme kohtu istungiprotokolli. 3. Paljasõnaline on kassaatori väide, et ringkonnakohus, nõustumata ära kuulama K. Kulboki seletusi kirjalike tõendite uurimisel, rikkus HKS § 34 lg. 2 ja TKS § 186. Ringkonnakohtu istungi protokoll kassaatori seda väidet ei kinnita. 4. Asjakohatu on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus HKS § 42, kui ta ei saatnud K. Kulboki kassatsioonkaebust samas haldusasjas tehtud määruse peale viivitamatult pärast kassatsioonitähtaja möödumist Riigi­kohtule. K. Kulboki kassatsioonkaebus määrusele vaadati läbi haldusasjas nr. 3-3-1-21-96. Käesolevas haldusasjas ei kuulu kassaatori see väide läbivaa­tamisele. 5. Kassaatori väide, et kohtutoimikust on välja jäänud osa tõendeid, on paljasõnaline. Ebaõige on kassaatori väide, et rikutud on HKS § 34 lg. 3, mis näeb ette täiendavate tõendite esitamise võimaluse apellatsioonikohtus. See säte ei reguleeri täiendavate tõendite esitamist, vaid tõendite uurimist. Apel­latsiooni­kohtus tõendite esitamist reguleerib TKS § 289, mille kohaselt võib apellant kaebuses viidata uutele tõenditele, mida ta ei esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik neid esitada esimese astme kohtus või tal oli esitamata jätmiseks kaalukas põhjus. R. K. esindaja apellatsioonkaebuses pole põhjendatud, et mõnede tõendite esitamine oli esimese astme kohtus võimatu või et tõendite esita­mata jätmi­seks oli muu kaalukas põhjus. 6. Paljasõnaline on kassaatori väide, et apellatsioonikohus katkestas korduvalt K. Kulboki selgitusi, piiras ajaliselt kohtuistungi kestust. Ring­konna­kohtu istungi protokollist ei nähtu, et K. Kulboki selgitusi oleks katkes­tatud, et istungi ajalist kestust oleks piiratud. 7. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsuse tuvastavas osas on ebaõigesti viidatud Tallinna Halduskohtu toimiku I köite lehele 21 kui kohtu­istungi protokollile. Toimiku see leht on osa Vabariigi Valimiskomisjoni 23. jaanuari 1995. a. otsuse lisa koopiast. 8. Ebaõige on kassaatori väide, et HKS §-st 21 tuleneb nõue anda kae­bajale kohtuotsuse ärakiri viivitamatult pärast otsuse kuulutamist. HKS § 21 sätestab: «Kohtuotsuse või -määruse ärakiri saadetakse viivitamatult sellele täidesaatva riigivõimu organile, kohalikule omavalitsusele, vähemus­rahvuste kultuurauto­noomia asutusele või ametiisikule, kelle õigusakti või toimingu peale on kaevatud, samuti protesti esitajale. Kaebajale saadetakse kohtu­otsuse või -määruse ärakiri siis, kui tema või tema esindaja ei võtnud kaebuse läbivaatami­sest osa, samuti kaebaja palvel». HKS § 21 teine lause, erinevalt sama paragrahvi esimesest lausest, ei täpsusta, et kohtuotsuse ärakiri tuleb kaebajale saata viivitamatult. Kohtuotsuse ärakirja kaebajale tema palvel saatmise või andmisega põhjendamatu viivitamine võib olla apellatsiooni­tähtaja ennistamise aluseks. Käesolevas haldusasjas esitati apellatsioonkaebus tähtaegselt. Toimiku­materjalidega pole tõendatud kohtu­otsuse ärakirja kätte­andmisega viivitamine. 9. Paljasõnaline on kassaatori väide, et Tallinna Halduskohtu kuulutatud otsus ja toimikus olev otsus on erinevad. 10. Paljasõnaline on kassaatori väide, et helisalvestuse puudumine võimaldab väita, et kohtule on esitatud dokumente, mille puudumisele apel­lant viitas. 11. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on ebaõigel seisukohal, et Tallinna Halduskohus nõudis Vabariigi Valimiskomisjonilt välja R. K. esindaja poolt taotletud dokumendid. 28. veebruaril 1995. a. esitas R. K. esindaja K. Kulbok Tallinna Halduskohtule taotluse tunnistada kõigi Riigi­kogu liikme kandidaatide nõusolekud ja süümevanded antud haldusasja lisa­materjalideks. Tallinna Halduskohus nõudis 28. aprillil 1995. a. nimetatud dokumendid välja vaid osade kandidaatide kohta. R. K. esindaja K. Kulboki taotlust ei rahuldatud täies mahus. Taotluse võib rahuldada ka osaliselt, kuid see tuleb TKS § 176 lg. 1 kohaselt vormistada määrusega. Pärast 28. aprilli 1995. a. toimunud Tallinna Halduskohtu istungite protokollidest ei nähtu, et R. K. esindaja oleks vaidlus­tanud kohtu poolt väljanõutud tõendite hulka. Seega on R. K. esindaja aktsepteerinud kohtu poolt väljanõutud tõendite hulga. 12. Ebaõige on kassaatori väide, et Tallinna Halduskohus rikkus 27. veebruaril 1995. a. TKS §-s 170 sätestatud kohtuistungi katkestama­tuse põhimõtet. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus lükkas 27. veebruaril 1995. a. istungi edasi. 13. Õige on kassaatori seisukoht, et ringkonnakohtu otsuses on eba­õigesti leitud, et Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1995. a. kohtuistungi proto­kollil puuduvad protsessiosaliste allkirjad. Sellel protokollil on K. Kulboki ja M. Raski allkirjad. 14. Paljasõnaline on kassaatori väide, et ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt Tallinna Halduskohtu 3. jaanuari 1996. a. kohtu­istungil ei piiratud kohtuvaidlusi. 15. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et Tallinna Halduskohus menetles HKS §-le 8 vastavat kaebust. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et K. Kulbok täpsustas 27. veebruaril 1995. a. Tallinna Halduskohtu istungil, miks R. K. loeb Vabariigi Valimis­komisjoni vaidlustatud otsuse oma õigusi rikkuvaks. Kohtuistungi protokollist (näiteks Tallinna Halduskohtu toimiku I köite lk. 17 ja 18) nähtub, et K. Kul­bok on põhjendanud, miks ta peab Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsust R. K. õigusi rikkuvaks. 16. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et kohtud on formaalloogiliselt vigaselt leidnud, et Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsusega pole rikutud R. K. huve. Kohtud on õigesti leidnud, et Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsusega pole R. K. õigusi rikutud. Otsus pole tehtud nimekirja mittelülitatud R. K., vaid nimekirja lülitatud erakondade, valimisliitude ja ülesseatud kandidaatide kohta. Iseenesest õige on kassaatori väide, et isiku õigusi võib korraga rikkuda mitu otsust. Käesoleval juhtumil pole aga tege­mist olukorraga, kus isiku õigusi võib üheaegselt rikkuda mitu haldusakti. 17. Ekslik on kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus pidanuks paran­dama esimese astme kohtu otsuses oleva põhjenduse, mille kohaselt Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse aluseks ei olnud Riigikogu valimise seaduse ja Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse § 3, kuna see sea­dus võeti vastu pärast kandidaatide registreerimist. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid õigesti, et Vabariigi Valimiskomisjoni vaid­lustatud otsuse aluseks ei olnud Riigikogu valimise seaduse ja Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse § 3, kuna viimane võeti vastu pärast kandidaatide registreerimist. Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus tehti 23. jaanuaril 1995. a. 9. veebruaril 1995. a. vastuvõetud Riigikogu valimise seaduse ja Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse § 4 kohaselt loeti sama seaduse § 3 jõustunuks 30. jaanuaril 1995. a. 18. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et kui kohus leiab, et kaevatud akt ei riku kaebaja õigusi, siis peab ta põhiseaduse § 15 kohaselt kontrollima, kas kohaldatav seadus on põhiseadusega vastuolus. Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus ei puuduta R. K. õigusi. Selle otsuse adresssaadiks pole R. K., vaid otsuse lisas loetletud erakonnad, valimisliidud ja ülesseatud kandi­daadid. Kohtul puudus vajadus kontrollida, kas Vabariigi Valimiskomis­joni vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olnud seadus oli põhiseadusega koos­kõlas. Kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu poolsed halduskohtumenetluse rikkumised pole kohtuotsuse tühistamise aluseks, sest need rikkumised ei viinud ega oleks võinudki viia asja ebaõigele otsustami­sele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Jätta R. K. esindaja Kalle Kulboki kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 1996. a. otsus haldus­asjas nr. II-3/63/96 muutmata. 2. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub 30. septembril 1996. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN