Legislator Case Law & Legislation
12995037 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-25-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 1996. a. kohtuotsus A. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi — RT III, 1996, 27, 362

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-25-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. oktoobri 1996. a. kohtuotsus A. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi — RT III, 1996, 27, 362

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. oktoobril 1996. a. 3-1-3-25-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil Riigiprokuratuuri avalduse alusel kohtuvea parandamiseks läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Harju Maakohtu 9. aprilli 1996. a. otsusega kvalifitseeriti A. K. tegevus ajendist ja tagajärgedest lähtudes KrK § 113 järgi ning tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kannatanu kaebuse puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1996. a. otsusega tühistati Harju Maakohtu 9. aprilli 1996. a. otsus A. K. suhtes, ta mõisteti süüdi KrK § 141 lg. 2 p. 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguseks loeti 27. mai 1996. a. Harju Maakohtu 17. juuni 1996. a. otsusega mõisteti A. K. süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi ja teda karistati 7-kuulise vabadusekaotusega. Karistusele liideti Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 1996. a. otsusega mõistetud karistus KrK § 40 lg. 3 alusel osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise alguseks loeti 4. märts 1996. a. Riigiprokuröri asetäitja F. Saareveti avalduses kohtuvea parandamiseks märgitakse, et esimese astme kuriteos süüdimõistetud A. K. peaks karistust kandma kinnises vanglas, nagu on valikuta sätestatud KrK § 23 lg. 7. Seega on Harju Maakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, määrates talle karistuse kandmise kohaks poolkinnise vangla. Palutakse Harju Maakohtu 17. juuni 1996. a. otsuse tühistamist A. K.-le määratud karistuse kandmise koha osas, määrates talle karistuse kandmise kohaks kinnise vangla. Kohtukolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas avalduses esitatud seisukohti, leidis: Vastavalt KrK § 23 lg. 7 nõuetele kannavad esimese astme kuriteo toimepannud isikud karistust kinnises vanglas. KrK § 72 lg. 2 kohaselt on KrK § 141 lg. 2 p. 1 tunnustele vastav kuritegu, milles on A. K. süüdi mõistetud, sanktsiooni ülemmäära järgi esimese astme kuritegu. Seega on Harju Maakohus oma 17. juuni 1996. a. otsuses koondkaristuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust karistuse kandmise koha liigi määramisel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 777, 779, 63 p. 3, 64 p. 3 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Harju Maakohtu 17. juuni 1996. a. otsus A. K.-le karistuse kandmise koha määramise osas ja määrata temale karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. 2. Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub 8. oktoobril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →