Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-105-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1996. a. kohtuotsus M. V. jt. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi — RT III, 1996, 27, 360

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 1. oktoobril 1996. a. 3-1-1-105-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. V. jt. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Rapla Maakohtu 22. mai 1996. a. otsusega mõisteti M. V. süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi ja teda karistati 1-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 47 alusel vabastati 2-aastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel R. T., kes ei ole aga otsust vaidlustanud. M. V. mõisteti süüdi selles, et tema, eelneval kokkuleppel kaaskohtualuse R. T.-ga 19. jaanuaril 1996. a. õhtul varastas salaja ukse lahtimurdmise teel Raikküla Eriinternatkooli abimajandi aidast kaks elektrimootorit väärtusega kokku 12 400 krooni. Ukse lõhkumisega tekitati abimajandile täiendav kahju 1500 krooni suuruses summas. Rapla Maakohtu 22. mai 1996. a. otsuse peale esitas Rapla abiprokurör M. Pruus apellatsioonprotesti, milles palus maakohtu otsuse tühistada mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kohtualuse isikule. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 1996. a. otsusega tühistati Rapla Maakohtu otsus M. V.-le mõistetud karistuse osas ja teda karistati 6-kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium leidis, et M. V.-d tuleb karistada lühiajalise reaalse vabadusekaotusega seetõttu, et ta on varem kahel korral karistatud varavastaste kuritegude eest, kusjuures ühel korral on kohus mittevabadusekaotuslikku karistust tema suhtes juba kohaldanud. Sellest hoolimata ei asunud M. V. paranemise teele, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 1996. a. otsuse peale esitas M. V. kassatsioonkaebuse. Kassaator palub ringkonnakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas tühistada, kuna karistuse mõistmisel on kohus arvesse võtnud ainult raskenda­vaid asjaolusid ja jätnud tähelepanuta kergendavad asjaolud. Süüdimõistetu kinnitab, et tal on töökoht, tema ülalpidamisel on faktiline abikaasa ja 8-kuune poeg ning kahjude hüvitamise osas on tal sõlmitud kokkulepe tsiviilhagejaga. M. V. väidab, et on aru saanud oma kuritegelikust käitumisest ning teinud sellest vastavad järeldused. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 1996. a. otsus on seaduslik ja muutmisele ei kuulu. Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendanud, miks maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kohtualuse isikule ja ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldalustega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende põhjendustega ja nendib, et puudub seaduslik alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 1996. a. otsus M. V. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi jätta muutmata. 2. M. V. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 1. oktoobril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Eerik KERGANDBERG Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER