Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-104-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 1996. a. kohtuotsus A. H. hagis pankrotihaldur Heiko Viksi vastu vara välistamiseks pankroti­varast — RT III, 1996, 26, 350

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. oktoobril 1996. a. 3-2-1-104-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laar­maa ja T. Vernik, pankrotihalduri esindaja vandeadvokaat A. Rüütli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. septembril 1996. a. A. H. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli 1996. a. otsuse A. H. hagis pankrotihaldur Heiko Viksi vastu vara välistamiseks pankrotivarast. 10. novembri 1994. a. otsusega kuulutas Hiiu Maakohus välja Leedi Haavapuu pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Heiko Viks. Pankrotiteade ilmus 12. novembril 1994. a. Rahva Hääles ja 17. novembril Riigi Teataja Lisas nr. 51/52. 24. jaanuaril 1995. a. esitas A. H. Hiiu Maakohtusse hagi pankrotihalduri H. Viksi vastu vara välistamiseks pankrotivarast. Hagiavalduse kohaselt arestiti, kirjutati üles ja osaliselt viidi pankrotimenetluses ka ära nii hageja lahusvara kui ka hageja ja L. H. abikaasade ühisvara. A. H. avalduse pankrotihaldurile tema vara välistamiseks pankrotivarast oli haldur jätnud rahuldamata. A. H. palus välistada pankrotivarast tema enne abielu ostetud varana radioola maksumusega 800 krooni, televiisori 1500 krooni, sektsioonkapi 500 krooni ja vaiba 500 krooni. Samuti palus hageja välistada pankrotivarast 1/2 mõttelist osa pooleliolevast individuaalelamust maksumusega 240 000 kroo­ni, teleri 5000 krooni, telefoni 700 krooni, kohvimasina 200 krooni ja pehme mööbli 1000 krooni. Avalduse kohaselt võttis L. H. laenu oma esimesest abielust sündinud poja R. K. jaoks ning ei ole laenu eest oma perekonnale midagi soetanud. 18. detsembri 1995. a. otsusega rahuldas maakohus hagi ja välistas pankrotivarast avalduses nimetatud vara. Kohtukuluna advokaaditasu 2000 kroo­ni jättis kohus pankrotihalduri kanda. Otsuse kohaselt ei ole hageja hagi esitamise tähtaega mööda lasknud. Ühe abikaasa kohustise järgi pööratakse APK § 26 lg. 2 kohaselt sissenõue ainult tema isklikus omandis olevale varale ning abikaasad vastutavad nende ühisomandis oleva varaga, kui kohus tuvastab, et kohustise järgi saadu on kasutatud kogu perekonna huvides. Tõendatud ei ole, et Tallinna Panga Haapsalu filiaalist võetud laenu oleks kasutatud kogu perekonna huvides. Laenu kasutas R. K. R. K. ja L. H. vahel on sõlmitud laenuleping. Pankrotihalduri apellatsioonkaebuse alusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega A. H. hagi jäeti rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. A. H. esitas hagi temale ja L. H.-le kui abikaasadele kuuluva ühisvara (televiisori, telefoni, kohvimasina, pehme mööbli ja 1/2 mõttelise osa elamust) välistamiseks L. H. pankrotivarast. Pankrotiseaduse § 53 lg. 1 alusel tagastatakse vara välistamisel võlgniku valdusest teistele isikutele kuuluv vara. Apellatsioonikohus leidis, et A. H. ei ole tõendanud ka ülejäänud asjade (televiisori, radioola ja sektsioonkapi) kuulumist talle. Nii tugines maakohus oma otsuses nimetatud esemete kohta tunnistaja L. M.-i ütlustele, millised on aga ebamäärased ega anna alust väita, et A. H. oleks enne abiellumist soetanud just need esemed, mis nüüdseks on arvatud pankrotivara hulka. Pealegi kinnitas L. H. 10. novembril 1994. a. kohtule antud pankrotivõlgniku vandes, et arestitud vara kuulub talle; 8. septembri 1994. a. akti kohaselt olid ka vaidlusalused esemed pankrotimenetluse käigus kohtu 24. augusti 1994. a. vara arestimise määruse alusel üles kirjutatud. Lisaks sellele kinnitas A. H. 14. novembril 1994. a. maakohtule esitatud avalduses (pankrotiasjas), et L. H. pankrotimenet­luses arestitud varad on soetatud abielu ajal ja kuuluvad seeläbi ka talle, sellest tulenevalt ei saa need varad samaaegselt kuuluda hagejale lahusvarana. A. H. palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kassaatori väidetel on abikaasade ühisvara jagatud kokkuleppel, mida kinnitas kohtus ka L. H. PankrS § 52 lg. 2 järgi on kohustatud kohtusse ühisvara jagamiseks hagi esitama pankrotihaldur. Sama seaduse § 53 seda vara omanikult, kellele see vara kuulub ühisomanduse alusel ei nõua. Kassaator on seisukohal, et temal kui poole ühisvara omanikul, on õigus vastavalt AÕS §-le 80, 81 oma osa välja nõuda. Arusaamatu on apellatsioonikohtu seisukoht, et varem kohtukorras jagamata pooleliolevast elamust ei saa välistada 1/2 mõttelist osa. Pankrotihaldur leiab, et ringkonnakohtu otsuse muutmiseks või tühistami­seks alus puudub. Pankrotivõlgnik on kinnitanud võlgniku vandega pankrotivara kuulumist talle. Seetõttu puudus halduril alus ja vajadus esitada hagi võlgnikule kuuluva osa väljanõudmiseks ühisest omandist. Ühisvara osa välistamine pankrotivarast PankrS § 53 lg. 2 alusel ei ole võimalik. Hagejal oli õigus esitada hagi PankrS § 52 lg. 3 alusel võlgniku vastu ühisvara jagamiseks, kaasates halduri kolmanda isikuna. Vara välistamine eeldab vara kuulumist teisele isikule. Käesoleval juhul kuulub vara ka võlgnikule, mistõttu välistamine ei ole võimalik. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonna­kohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et PankrS § 53 lg. 1 alusel tagastatakse vara välistamisel võlgniku valdusest teistele isikutele kuuluv vara. Samal alusel pankrotivarast võlgniku abikaasale kuuluva ühisvara osa välistamine ei ole võimalik. AÕS § 70 lg. 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega kuulub abikaasade ühisvara samaaegselt nii võlgnikule kui ka tema abikaasale. Ühisvara jagamist pankrotimenetluses reguleerib PankrS § 52. Tulenevalt PankrS §-st 52 lg. 2 võib haldur esitada kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast arvates kohtusse hagi abikaasade ühisvara jagamiseks, nõudes välja võlgniku osa ühisomandist. Kui haldur ei esita selleks tähtajaks avaldust, võib PankrS § 52 lg. 3 alusel seda teha võlgnik ise järgneva kuu jooksul, teatades sellest haldurile, kellel on õigus osaleda kolmanda isikuna. Kolleegium on seisukohal, et sel juhul kui abikaasade ühisvara on üle antud pankrotihaldurile ja see on arvatud pankrotivara hulka (PankrS § 54 lg. 1), kuid varaline kohustus, millega seoses ühe abikaasa pankrot välja kuulutati, ei olnud võetud perekonna huvides (PkS § 20 lg. 1 ja 2), on võlgniku abikaasal õigus samadel tingimustel võlgnikuga esitada kohtusse hagi ühisvara jagamiseks PankrS § 52 lg. 3 alusel. Kassatsioonkaebuse väide, et see ühisvara on jagatud poolte kokkuleppel, mida apellatsioonikohus arvesse ei võtnud, ei ole asjakohane. Hiiu Maakohtule esitatud hagiavalduses taotles A. H. temale kuuluva abikaasade ühisvara osa ja tema lahusvara välistamist pankrotivarast. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli 1996. a. otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed L. LAARMAA T. VERNIK