Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-106-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 1996. a. kohtuotsus V. G. hagis S. ja A. K. vastu 11 614 krooni 15 sendi nõudes — RT III, 1996, 26, 347

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. septembril 1996. a. 3-2-1-106-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kassaatori A. K. ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kooga osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. septembril 1996. a. A. ja S. K. kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkollee­giumi 10. mai 1996. a. otsuse V. G. hagis S. ja A. K. vastu 11 614 krooni 15 sendi nõudes. 28. jaanuaril 1995. a. hammustas S. ja A. K. koer 19. märtsil 1986. a. sündinud J. G.-d, tekitades lapse paremale jalale kolm sügavat haava, millele tehti üheksa õmblust. 14. märtsil 1995. a. esitas J. G. ema V. G. Kohtla-Järve Linnakohtule hagi S. ja A. K. vastu varalise kahju 349 kr. ja moraalse kahju 10 000 kr. väljamõist­miseks. Kohtuistungil 2. oktoobril 1995. a. suurendas hageja oma nõuet ning palus kostjatelt täiendavalt välja mõista tütre ravikulud 1265 kr. 15 s. Linnakohus rahuldas 12. oktoobri 1995. a. otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju hüvitamiseks 1139 kr. 15 s., moraalse kahju hüvitamiseks 6000 kr. ja 935 kr. 15 s. kohtukulusid. Varalise kahju hüvitamise nõudest arvestas kohus maha kostjate poolt vabatahtlikult tasutud 475 kr. Otsuse kohaselt on 17. veebruari 1995. a. haldusõigusrikkumise protokolliga nr. 7 tõendatud kostjate süü selles, et nende koer hammustas hageja tütart, mille tagajärjel tekitati hagejale varalist kahju. Kohus leidis, et rikuti hageja tütre isiklikku õigust füüsilisele puutumatusele, mis võimaldab TsÜS § 26 alusel moraalse kahju hüvitamist. Seaduses sätestatud korras võib nõuda ka nende isiklike õiguste rikkumise lõpetamist, mis ei ole TsÜS §-des 23—25 ette nähtud ning sellega tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamist. Viru Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse riigilõivu 935 kr. 25 s. väljamõistmise osas ja tegi selles osas uue otsuse. TsKS § 57 lg. 1 kohaselt mõistetakse hagi osalisel rahuldamisel kohtukulud välja proportsionaalselt rahuldatud nõude suurusega. Kuna linnakohus rahuldas nõude summas 7139 kr. 15 s., tuleb A. ja S. K.-lt kummaltki välja mõista 214 kr. 20 s. Apellatsioonikohus leidis, et TsÜS § 26 kohaselt võib isik seaduses sätestatud juhtudel nõuda ka TsÜS §-des 23—25 nimetamata isiklike õiguste rikkumise lõpetamist ja sellega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Isiklikud õigused on isiku subjektiivsed õigused mittemateriaalsetele hüvedele, milleks on ka isiku füüsiline puutumatus. Seega on hageja tütre füüsilise puutumatuse rikkumisega tekitatud hagejale ja tema tütrele moraalset kahju. Kassatsioonkaebuses paluvad A. ja S. K. muuta Viru Ringkonnakohtu 10. mai 1996. a. otsust ja teha uus otsus, millega jätta V. G. hagi moraalse kahju hüvitamiseks ja riigilõivu väljamõistmiseks rahuldamata. Kassaatorid leiavad, et moraalse kahju väljamõistmisel ei ole ringkonnakohus viidanud seadusele, milles on sätestatud põhimõte, et isiku füüsilise puutumatuse rikkumisel on õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist. TsÜS § 26 kohaselt peab moraalse kahju hüvitamise nõue olema seotud isiklike õiguste rikkumise lõpetamise nõudega, kuid sellist nõuet ei ole V. G. esitanud. Samuti ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut, milliste süüvormide puhul on võimalik moraalse kahju tekitamine ja millise süüvormiga oli kostjate puhul tegemist. Kuna kostjad on vabatahtlikult tasunud neile teatavaks tehtud lapse raviga seotud kulud, ei ole ka riigilõivu väljamõistmine varalise kahju osas õigustatud. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegiumi istungil jäi kassaator A. K. kaebuses esitatud motiivide juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole näidanud otsuses ära seadust, mille alusel isiku füüsilise puutumatuse rikkumise korral TsÜS § 26 kohaselt võib nõuda moraalse kahju hüvitamist, on põhjen­datud. Ringkonnakohtu otsus tuleb selles osas tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel TsÜS § 26 väära kohaldamise tõttu. TsÜS § 26 annab aluse selleks, et isik võib nõuda ka sama seaduse paragrahvides 23—25 nimetamata isiklike õiguste rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. TsK § 463 kohaselt on kohus pannud kostjatele õigesti kohustuse hüvitada tervisekahjustusega tekitatud kulutused ja nõudnud kostjatelt varalise kahju hüvitise välja hageja kasuks. Kohus on aga jätnud tähelepanuta, et füüsilise puutumatuse rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõue võib kuuluda rahuldamisele juhtudel, mis seadusega on sätestatud. Otsustanud moraalse kahju hagi rahuldada, ei ole kohus märkinud otsuses asjaolusid, mille kohaselt ta leiab, et füüsilise puutumatuse rikkumisega on hagejale, kelle tütart hammustas kostjate koer, tekitatud moraalset kahju, nagu seda nõuab TsÜS § 172 lg. 3. Hageja on esitanud kohtule hagi enda, mitte tütre nimel. Riigilõivu on kohus välja mõistnud kooskõlas riigilõivu seadusega sellelt summalt, mille osas hagi rahuldati. Kuna 6000 kr. osas tuleb kohtuotsus tühistada, siis selle summa pealt riigilõivu võtmine ei ole samuti põhjendatud. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsus osas, millega A. K.-lt ja S. K.-lt mõisteti solidaarselt välja moraalse kahju katteks 6000 krooni hüvitist V. G. kasuks ja sellele vastavalt riigilõivu A. K.-lt ja S. K.-lt kummaltki 180 krooni 5 senti samuti V. G. kasuks ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsus muutmata osas, millega A. K.-lt ja S. K.-lt mõisteti solidaarselt 1139 (ükstuhat ükssada kolmkümmend üheksa) krooni 15 senti ja kummaltki 34 (kolmküm­mend neli) krooni 15 senti V. G. kasuks. A. K. ja S. K. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada A. K.-le ja S. K.-le kummalegi 200 (kakssada) krooni, mis on tasutud vastavalt 31. mail 1996. a. ja 14. juunil 1996. a. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK