Legislator Case Law & Legislation
12993748 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-99-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 1996. a. kohtuotsus Erika T. hagis Olev T. vastu eluruumist väljatõstmiseks — RT III, 1996, 25, 341

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-99-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 1996. a. kohtuotsus Erika T. hagis Olev T. vastu eluruumist väljatõstmiseks — RT III, 1996, 25, 341

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. septembril 1996. a. 3-2-1-99-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vastustaja Olev T. osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. septembril 1996. a. Erika T. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkollee­giumi 22. märtsi 1996. a. otsuse Erika T. hagis Olev T. vastu eluruumist välja­tõstmiseks. Erika T. esitas 10. mail 1995. a. Saare Maakohtusse hagi ES § 41 lg. 1 p. 1 alusel Olev T. väljatõstmiseks korterist asukohaga Kuressaare linn, Marienthali tn. 19—12. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu kostja jõhkra käitumise tõttu. Pärast seda on olukord veelgi halvenenud. Olev T. teeb Erika T.-le ja poolte alaealistele lastele kooselu ühises korteris võimatuks — takistab telefoni ja majapidamisesemete kasutamist, traumeerib lapsi psüühiliselt. Selle tule­musena käib Erika T. koos lastega psühhiaatriakabinetis ravil. Maakohus rahuldas hagi. Maakohus luges hageja seletuse, tunnistajate T. S.-i, L. K. ja E. T. ütlustega tõendatuks, et Olev T. terroriseerib füüsiliselt ja psüühiliselt endist abikaasat ja lapsi, mistõttu poolte elamine ühises korteris on võimatu. Olev T. vaidlustas maakohtu otsuse, leides, et kohus tõlgendas ebaõigesti ES § 41, mis sätestab eluruumi üürilepingu muutmise mitmel põhjusel. Hageja aga ei ole taotlenud üürilepingu muutmist. Seda taotlemata ei ole ES § 41 alusel võimalik kedagi välja tõsta. Apellant leidis, et tõenditeks eluruumist väljatõst­misel ei saa olla tõendid, mis olid aluseks abielu lahutamisele. Pärast abielu lahutamist ei ole ta hageja suhtes vääralt käitunud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib ES § 41 lg. 1 p. 1 alusel üürniku temaga koos elava perekonnaliikme või üürile andja nõudel teist eluruumi vastu andmata kohtu korras välja tõsta üürilepingu alusel eluruumi kasutava isiku, kes oma käitumisega teeb võimatuks teiste isikute kooselu temaga samas korteris või majas. Ringkonnakohus pidas tunnistajate ütlustele ja asja materjalidele tugi­nedes eluruumist väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata liialt äärmus­likuks abinõuks. Tunnistajad T. S. ja L. K. ei ole viibinud tülide ajal poolte korteris ja teadsid neist rääkida vaid hageja sõnade järgi. E. T. ütlustest ei nähtu, millal ja mis asjaoludel kostja süüliselt käitus ning kas ta oli sellise käitumise pealtnägija. Asjast nähtub, et poolte omavahelised suhted on juba pikemat aega halvad. Konflikt on tekkinud põhiliselt ühisvara ja telefoni kasutamise pärast, mis aga ei ole aluseks kostja väljatõstmisele korterist. Eluruumi on vajadusel võimalik ka vahetada. Kassatsioonkaebuses palub Erika T. apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaatori põhjendustel on apellatsioonikohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. TsKS § 301 lg. 1 rikkumine seisnes selles, et apellatsioonikohus lubas kohtuistungil apellandil laiendada oma kaebust ka maakohtu tõendite hindami­sele ning nende alusel asjaolude tuvastamisele. Sellest tulenevalt asus apellat­sioonikohus kontrollima tõendite hindamise ja nende alusel asjaolude tuvasta­mise õigsust. Apellatsioonikohus, laiendades vastuolus TsKS §-ga 301 lg. 1 kohtuotsuse läbivaatamise ulatust, rikkus samas ka TsKS § 64 nõudeid, kuna jättis vastustaja ilma võimalusest vastu vaielda apellandi ringkonnakohtu istungil esitatud põhjendustele. Apellatsioonikohus, lükates tagasi tunnistajate T. S.-i ja L. K. ütlused, kuna tunnistajad ei ole viibinud tülide ajal poolte korteris ja teadsid neist rääkida vaid hageja sõnade järgi, jättis tähelepanuta, et maakohus on otsuses võtnud arvesse nende ütlused selles osas, mida nad on vahetult tajunud. Põhjendamatu on tunnistaja E. T. ütluste tagasilükkamine põhjusel, et neist ei ole võimalik aru saada. Tunnistaja ütluste ebaselguse korral tulnuks ta TsKS §-de 98 ja 317 kohaselt uuesti üle kuulata. Tunnistaja ütluste tagasilükkamine selle ebaselguse motiivil ilma selles sisalduvaid asjaolusid täielikult välja selgitamata on vastuolus ka TsKS §-ga 92 lg. 1, mille kohaselt peab tõendite hindamine põhinema asjaolude igakülgsel ja täielikul läbivaatamisel. Vastustaja Olev T. leiab, et ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme. Kassaatori sellekohased väited on paljasõnalised, ebakonkreetsed ega ole kooskõlas toimiku materjalidega. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt TsKS §-st 301 lg. 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Nähtuvalt 23. mai 1996. a. kohtuistungi protokollist, laiendas apellatsioonikohus asja läbivaatamise ulatust, lubades vastuolus TsKS §-is 301 lg. 3 sätestatule apellandil pärast kaebuse esitamist laiendada oma kaebust maakohtu otsuses hageja seletuse ja tunnistajate ütlustega tuvastatud asjaoludele, mida ta apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud. Apellatsioonkaebuses leidis Olev T., et maakohus kohaldas ebaõigesti ES § 41, kuid ta ei vaidlustanud hageja Erika T. seletusel ja tunnistajate T. S.-i, L. K. ja E. T. ütlustel põhinevat maakohtu järeldust, et poolte elamine ühises eluruumis on muutunud võimatuks Olev T. süülise käitumist tõttu. Kaebuseks tõendite hindamise peale ei saa lugeda Olev T. paljasõnalist väidet, et pärast abielu lahutamist pole ta korteris süüliselt käitunud. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. märtsi 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Erika T.-le 22. aprillil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →