Tori Vallavolikogu — Kalmistu kasutamise eeskiri — KO, 130, 1839

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 3 punkti 2 alusel ning arvestades Muinsuskaitseseaduse ja Looduskaitse seaduse sätteid. § 1. Üldsätted (1) Käesolev eeskiri sätestab Tori valla omandis oleva kalmistu haldamise ja kasutamise korra. (2) Käesolevas eeskirjas mõistetakse kalmistu all üldkasutatavat territooriumi, mis on ettenähtud surnute matmiseks. (3) Kalmistu eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistu kasutajatele ja seal viibijatele. (4) Kalmistul korraldab töid ja osutab teenuseid kalmistu hooldaja, kelle õigused ja kohustused määrab Tori Vallavalitsus kindlaks töövõtulepinguga. (5) Käesolevas määruse kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kalmistu hooldaja – isik, kes tegeleb hauaplatside eraldamise, kalmistu eeskirjade täitmise kontrolli ja kalmistu korrashoiuga. 2) hauaplats – maa-ala ühe surnukeha matmiseks 3) perekonnaplats – ühele kasutajale eraldatud mitu hauaplatsi 4) tuha matmise plats – maa-ala tuhastatud surnukeha matmiseks urnis 5) hauaplatsi valdaja - isik, kes on sõlminud lepingu hauaplatsi või perekonnaplatsi valdamiseks 6) matmisraamat – matmise registreerimise raamat 7) hauaregister - haudade ja hauaplatside valdajate andmekogu. (6) Kalmistu kohta peab kalmistu hooldaja matmisraamatut, hauaregistrit ja kalmistuplaani. (7) Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele Tori Vallavalitsuse arhiivis. (8) Kalmistul peab olema: 1) infostend, kuhu on paigutatud kalmistuplaan, kalmistu kasutamise eeskiri ja muu vajalik info; 2) matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad; 3) tähistatud prügikonteinerid ladestamisele kuuluvate jäätmete (küünla topsid, lillepotid, määrdunud pakendid) ja mittepuitunud biolagunevate haljastusjäätmete kogumiseks; 4) tähistatud koht puitunud biolagunevate haljastusjäätmete (oksad, tüved, kännud) kogumiseks. (9) Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud juhtudel ja korras, kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega. § 2. Hauaplatside eraldamise tingimused ja kord (1) Kalmistu hooldaja annab hauaplatsi platsi taotlejale maetava surma-tunnistuse (tõendi) alusel matmisloa. Matmisloata on hauakaevamine ja matmine keelatud. (2) Kalmistu hooldaja peab hauaplatsi taotlejale kätte näitama hauaplatsi asukoha, märkima kohapeal maha hauaplatsi mõõdud ja informeerima platsi valdajat või tema esindajat õigustest ja kohustustest. Igale hauaplatsile eraldatakse üldjuhul maa-ala suurusega 1,2x2,5m ühe surnukeha matmiseks. Urnimatuseks ettenähtud maa-ala on 1 m² ühe tuhastatud surnukeha matmiseks urnis. (3) Hauaplatse eraldades tuleb järgida põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas (maetava pea läänes) ja hauatähis asub haua peatsis. (4) Matmisloa väljastamiseks on hauaplatsi valdamise lepingu olemasolul vajalik selle hauaplatsi või perekonnaplatsi valdaja nõusolek. (5) Hauaplatsi valdamiseks vormistab kalmistu hooldaja matmisloa alusel hauaplatsi valdamise lepingu. (6) Hauaplatsi valdamise leping annab selle valdajale hauaplatsi hooldamiseks kasutusõiguse kuni kahekümne viieks aastaks. Selle tähtaja lõppemisel on hauaplatsi valdajal õigus pikendada hauaplatsi kasutamisõigust järgmiseks kahekümne viieks aastaks või kasutusõigus lõpetada. Hauaplatsi valdaja teovõimetuse või surma korral lähevad lepingus sätestatud õigused ja kohustused üle eestkostjale või pärijale, millest informeeritakse kalmistu hooldajat kirjalikult. (7) Ilma matmisloata võib erandjuhtudel ühte hauaplatsi või kuni nelja hauaplatsiga perekonnaplatsi taotleda avalduse alusel ja tingimusel, et taotleja sõlmib hauaplatsi valdamise lepingu, kus on kokkulepitud tingimused hauaplatsi hooldamiseks. Avalduse alusel hauaplatsi valdamise leping sõlmitakse üldjuhul tähtajaga kuni kümme aastat, mida võidakse taotluse alusel pikendada. (8) Kalmistu hooldajal on õigus hooldamata hauaplats tähistada meeldetuletuseks hoiatussildiga. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, võib kalmistu hooldaja taotleda Tori Vallavalitsuselt ühepoolselt hooldamata hauaplatsi või perekonnaplatsi kasutusõiguse lõpetamist. (9) Kasutamisõiguste lõppemisel on kalmistu hooldajal õigus hauaplatsi vaba osa uuteks matmisteks välja anda. § 3. Matmine (1) Loa matmiseks annab kalmistu hooldaja maetava isiku surmatunnistuse alusel. (2) Kalmistu hooldaja registreerib matmise matmisraamatus, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg, matmise aeg ning surmatunnistuse (tõendi) number, väljaandmise aeg ja väljaandja, samuti andmed matuse korraldaja ja hauaplatsi asukoha kohta. (3) Matmisloa väljastamisel teeb kalmistu hooldaja kande hauaregistrisse ja kalmistuplaanile. (4) Üldjuhul peab eelseisvast matmisest kalmistu hooldajale olema etteteatatud mitte vähem kui kaks ööpäeva. Riiklikel pühadel matmisi üldjuhul ei toimu. Matmine on lubatud valgel ajal üldjuhul 10.00-16.00. (5) Käesoleva eeskirja § 2 punkt 2 loetletud nõuetest võib kalmistu hooldaja kirjalikul loal erandina kõrvale kalduda juhul, kui matuse korraldajad soovivad matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega. (6) Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab hauasügavus olema esmamatmisel 2,0 m, urniga matmisel 0,8 m. Pealematmise korral peab kirstuhaua sügavus olema vähemalt 1,7 m. (7) Kalmistu hooldajal on õigus keelduda käesoleva eeskirja § 3 punktis 1 nimetatud matmisloa andmisest, kui niisugune matmine on vastuolus keskkonna ja tervisekaitse nõuetega. (8) Pealematmine või toimuda mitte vähem kui kahekümne viie aasta möödumisel eelmisest matusest. Pealematmisel peavad varasema matuse säilmed jääma puutumata. Kui haua kaevamisel tuleb viimasest välja eelmise matuse säilmed, maetakse need tagasi samasse hauapõhja kaevatud süvendisse. (9) Matmist takistavate hauakivide ja muude rajatiste ajutine kõrvaldamine ja taaspaigaldamine ning hauaplatsi korrastamine toimub matja kulul. Pärast matust korrastab hauaplatsi valdaja matuse käigus kõrvalolevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt kolme päeva jooksul. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistu hooldaja tekitatud kahjustused matmisplatsi valdaja kulul. (10) Hauaplatsi valdaja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistu hooldaja või kahjukannatajaga. (11) Haua kaevamisel väljakaevatud kivid ja kännud tuleb hauakaevajal toimetada kalmistu hooldaja poolt näidatud kohta. (12) Kalmistu vanades kvartalites, mis on vanemad kui viiskümmend aastat, tuleb hauaplatsidele matmisel juhinduda Muinsuskaitseinspektsiooni poolt 17.02.1998 kinnitatud «Ajalooliste kalmistute hooldamise ja korrastamise metoodiline juhend» kehtestatud nõuetest. § 4. Hauaplatside kujundamine ja hooldamine (1) Hauaplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb järgida kalmistu kvartalis väljakujunenud kujunduse põhimõtteid. (2) Hauatähised ja hauarajatised on valdaja omand ja nende hooldamise korraldab hauaplatsi valdaja. (3) Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad üldjuhul asuma hauaplatsi piires ega tohi oluliselt häirida kõrvalasuvate hauaplatside kasutamist ja korrastamist. (4) Hauatähiste või hauarajatiste rajamine, teisaldamine või eemaldamine tuleb eelnevalt kalmistu hooldajaga kirjalikult kooskõlastada. (5) Hauaplats või perekonnaplats tähistatakse nimelise hauatähisega (rist, hauaplaat, hauakivi, hauasammas). (6) Hauatähiste lubatud kõrgused. 1) hauarist kõrgusega maapinnast kuni 1.2 m; 2) hauasammas või -kivi kõrgusega maapinnast kuni 1.2 m. (7) Hauarajatis on : 1) hauaplatsi piirdeaed; 2) hauaplatsi piirav ääris ehk hauaplatsiääris; 3) hauaplatsile rajatud haljastus (puud, põõsad, hekid); 4) istepink. (8) Hauaplatsile kavandatava hauarajatise kohta tuleb kalmistu hooldajale eelnevalt esitada kooskõlastamiseks hauarajatise eskiisjoonis. (9) Hauaplatsiääristena soovitatakse kasutada mätasääristust või looduslike äärekive. Erandina on lubatud hauaplatsi ääristena kasutada betoonist otsatapiga äärekive. Hauaplatsiääristena uute monoliitsete betoonist valatud hauaplatsiääriste rajamine ei ole üldjuhul lubatud. Erandina võib kalmistu hooldaja lubada monoliitsete betoonist valatud hauaplatsiääriste rajamist kalmistu vanadesse kvartalitesse, kuhu on varemalt rajatud betoonääriseid. (10) Hauaplatsil oleva haljastuse kõrgust tuleb piirata selliselt, et selle kõrgus oleks järgmine: 1) puud kõrgusega kuni 2 m 2) põõsad kõrgusega kuni 1,5 m 3) hekid kõrgusega kuni 1,0 m Hauaplatsidel soovitatakse haljastusena kasutada puude ja põõsaste leina- või minivorme. (11) Kalmistu hooldaja võib hauaplatsi valdaja põhjendatud taotluse alusel erandina lubada kõrgema hauatähise või haljastuse rajamist, kui see on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 ja 10. (12) Kalmistu hooldajal on õigus hauaplatsi valdajale teha ettekirjutusi kalmistu eeskirjades kehtestatud nõuete täitmiseks. (13) Hauaplatsil tekkivate ehitusjäätmete (pakendid, betoon, metall) äraveo korraldab hauaplatsi valdaja omal kulul. (14) Kalmistu hooldajal on õigus eemaldada raieloa alusel või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad või ohtlikud puud ja põõsad. (15) Omasteta surnud maetakse valla kulul ja nende hauaplatside korrasoleku tagab kalmistu hooldaja. § 5. Kalmistu sisekord (1) Kalmistul ei tohi: 1. rikkuda kalmistu rahu; 2. risustada ja rikkuda matmisplatse ja üldkasutatavat territooriumi; 3. jalutada koduloomi; 4. omavoliliselt maha võtta kasvavaid puid ja põõsaid; 5. sõita kalmistul mistahes mootorsõidukiga ilma kalmistu hooldaja loata; 6. teha lõket ega prahi põletamiseks tuld ilma kalmistu hooldaja loata; 7. omavoliliselt laiendada hauaplatse. (2) Tori kalmistu on tunnistatud ajaloomälestiseks ja võetud muinsuskaitse alla. Kalmistu vanades kvartalites, mis on vanemad kui 50 aastat, tuleb hauaplatsidehooldamisel juhinduda Muinsuskaitseinspektsiooni poolt 17.02.1998 kinnitatud «Ajalooliste kalmistute hooldamise ja korrastamise metoodiline juhend» kehtestatud nõuetest. Muinsuskaitse nõuetest tulenevalt peab kalmistu miljöölise väärtuse säilitamiseks: • mahajäetud hauaplatsidel vanemad, kui viiekümne aastased hauatähised ja piirded jätma need algsetele kohtadele; • jalalt murdunud ning katkised ristid ja tähised (ka tükid), mida ei ole võimalik kohapeal eksponeerida, tuleb viia kalmistu hooldaja poolt määratud kohta; • sepis- ja malmpiirete ning kunstimälestisena kaitse alla võetud hauaristide remonttööd tuleb enne töödega alustamist kooskõlastada muinsuskaitse vaneminspektoriga. § 6. Kalmistu eeskirja rikkumine, menetlemine, järelevalve (1) Kalmistu eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 66² alusel. (2) Toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 664 lõikes 2 nimetatud isikud. (3) Järelevalvet kalmistu eeskirja täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja vallavalitsus vastavalt oma pädevusele. § 6. Rakendussätted (1) Käesolev määrus avaldatakse ajalehes Kaldad, Tori valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis. (2) Määrus jõustub alates 1. juulil 2008. Volikogu esimees Ahti KUKK