Riigikohtu Erikogu — 3-2-1-34-96 Riigikohtu erikogu 17. juuni 1996. a. määrus M. S.-i ja A. B. hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks — RT III, 1996, 24, 330

RIIGIKOHTU ERIKOGU MÄÄRUS Tartus 17. juunil 1996. a. 3-2-1-34-96 Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu koosseisus: eesistuja R. Maruste, liikmed H. Jõks, J. Põld, H.-K. Remmel ja T. Vernik, hagejate esindaja advokaat V. Viiloli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 5. juunil 1996. a. M. S.-i ja A. B. esindaja vandeadvokaat Veljo Viiloli kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 1995. a. otsuse M. S.-i ja A. B. hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks. Hagejad palusid kohustada Tallinna Tuletõrjeühingut erastama korterid nr. 2 ja 3 Tallinnas Jakobi 21. Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a. määru­sega nr. 258 tunnistati Tuletõrjeühing erastamise kohustatud subjektiks, kuid ta on seni keeldunud kortereid erastamast, sest Tallinna Linnakohtu 28. augusti 1992. a. otsusega oli tunnistatud Eesti Tuletõrjeliit omandireformi õigustatud subjektiks, kellel on õigus tagasi saada õigusvastaselt võõrandatud vara. Tallinna Linnakohtu 17. augusti 1995. a. otsusega jäeti hagid rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 1995. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Hagejate esindaja esitas kassatsioonkaebuse, paludes apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. märtsi 1996. a. määrusega lükati asja arutamine edasi ja asi anti lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest apellatsioonikohtu otsust läbi vaadates leidis kolleegium, et on tekkinud põhi­mõttelist laadi eriarvamus tsiviil- ja halduskohtupidamise piiritlemiseks asjades, mis tulenevad eluruumide erastamisest ning sellest keeldumisest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu 9. mai 1996. a. määrusega jäeti kassatsioonkaebus läbi vaatamata ja asi anti lahendamiseks Riigikohtu erikogule. Tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et vaidlused, mis tulenevad eluruumide erastamisest keeldumisest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras ja kuuluvad maa- ja linnakohtu pädevusse. Eesti Vabariigi seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühis­kondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» alusel koostati Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a. määrusega nr. 258 kohustatud subjektide nimekiri, mille rubriigis «Ühiskondlikud massiorganisatsioonid» on nimetatud Eesti Tuletõrjeliit ja tema organisatsioonid. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 11 pani Tuletõrjeühingule kui eraõiguslikule juriidilisele isikule seaduse alusel kohustuse erastada eluruum. TsÜS § 58 sätestab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. Lõike 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Eluruumide erastamiseks tuleb teha tsiviilõiguslik tehing — sõlmida eluruumi ostu-müügileping. Hagi on suunatud kostja kohustamisele sõlmida eluruumi erastamise ostu-müügileping. Ühe eraõigusliku subjekti kohustamine müüa vara teisele era­õiguslikule subjetkile toimub erahuvides. Seega pole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, vaid eraõigusliku vaidlusega, mida lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Halduskolleegium oli sedalaadi asjade lahendamisel asunud seaduse tõlgendamisel teisele seisukohale. Halduskolleegiumi 18. märtsi 1996. a. mää­ruses haldusasjas nr. 3-3-1-3-96 (RT III 1996, 13, 186) U.-D. K. kaebuses ETK Ehitus­valitsuse keeldumise peale eluruumide erastamisest asuti seisukohale, et niisugune vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskolleegiumi määruse põhjenduste kohaselt kehtestab halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg. 2, et halduskohtusse võib pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks. Seadus paneb eluruumide kohustatud subjektidele avalik-õigusliku ülesande — korraldada eluruumide erastamist. Eraõiguse subjektil on avalik-õiguslike ülesannete täitmise kohustus. Sellest tulenevalt on eluruumide erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming ja sellest tekkiv vaidlus avalik-õiguslik vaidlus. Kaebusi sellise toimingu peale lahendab halduskohus. Riigikohtu erikogu istungil jäi hagejate esindaja kassatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde ning pidas vaidlust tsiviilõiguslikuks vaidluseks. Riigikohtu erikogu leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada ning menetlus tsiviilasjas lõpetada TsKS § 218 p. 1 alusel, kuna vaidlus ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Vaidlus eluruumide erastamise üle on haldusõiguslik vaidlus ning tuleb läbi vaadata halduskohtus. Eluruumide erastamise seaduse § 1 lg. 1 kohaselt reguleerib eluruumide erastamise seadus suhteid, mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate elu­ruumide erastamisel, määrates kindlaks erastamise objektid, subjektid, tingimused ja korra. Erikogu leidis, et eluruumide erastamise eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine, mis tulenevalt omandireformi avalik-õiguslikust sisust toimub seadusega määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Eluruumide erastamise seadusega on kohustatud subjektidele pandud avalik-õiguslik kohus­tus eluruumide erastamiseks sõltumata sellest, kas nad on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud isikud. Kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni peab kohustatud subjekt teostama mitmeid avalik-õiguslikke toiminguid. Sealhulgas on elu­ruumide erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming ja seepärast kuulub vaidlus eluruumide erastamise üle enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg. 2 kohaselt halduskohtu pädevusse kui muu avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas kohustatud subjektiks on avalik-õiguslik või eraõiguslik isik. Halduskohtul on pädevus ja menetluskord vaidluste lahendamiseks, mis tulenevad avaliku võimu teosta­misest. Tsiviilkohtu pädevusse kuulub vaidlus, mis tekib eluruumi ostu-müügi­lepingust. Kuna käesolev vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, siis on hagejatel võimalus esitada kaebus kostja tegevuse peale halduskohtusse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 3, erikogu määras: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 1995. a. otsus M. S.-i ja A. B. hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks ja lõpetada asjas tsiviilkohtumenetlus. Kassatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Eesistuja R. MARUSTE Liikmed H. JÕKS J. PÕLD H.-K. REMMEL T. VERNIK