Legislator Case Law & Legislation
12993206 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-91-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1996. a. kohtuotsus Eesti Skautide Maleva hagis T. A. vastu vara väljanõudmiseks — RT III, 1996, 24, 325

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-91-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1996. a. kohtuotsus Eesti Skautide Maleva hagis T. A. vastu vara väljanõudmiseks — RT III, 1996, 24, 325

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. septembril 1996. a. 3-2-1-91-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laar­maa ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. septembril 1996. a. Eesti Skautide Maleva kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli 1996. a. otsuse Eesti Skautide Maleva hagis T. A. vastu vara väljanõudmiseks. 7. veebruaril 1994. a. ostis Eesti Skautide Maleva (ESkM) juhi asetäitja T. A. malevale firmalt IM Arvutid arvuti LC 475 4/80 ja lisaseadmed (neli nimetust) 50 834 krooni eest. Eesti Innovatsioonipank kandis 18. veebruaril 1994. a. T. A. poolt allakirjutatud maksekorralduse nr. 15 alusel ESkM-le arvuti ostmiseks kingitud raha ESkM-i arvelt Tallinna Panga kreeditarvele. IM Arvutid esindaja andis ostetud arvuti ja lisaseadmed aktide alusel T. A.-le üle 4. märtsil ja 30. märtsil 1994. a. ESkM erakorralisel aastakoosolekul 7. mail 1994. a. valiti uus ESkM-i Peastaap, kellele T. A. lubas kohe üle anda tema käes oleva asjaajamise ja varad. 28. mail 1994. a. keeldus T. A. peastaabile kuuluva vara üleandmisest. Hagiavalduses palus ESkM kohustada T. A. üle andma arvuti ja selle juurde kuuluvad lisaseadamed. Kostja hagiga ei nõustunud. Viljandi Maakohus rahuldas hagi TsK § 155 alusel ning mõistis arvuti LC 475 4/80 koos lisaseadmetega T. A. ebaseaduslikust valdusest Eesti Skautide Maleva valdusesse. Otsuse kohaselt on asjas kogutud dokumentide ja poolte seletustega tõendatud, et kostja on ESkM nimel ostnud ja firmalt IM Arvutid arvuti LC 475 4/80 koos lisaseadmetega vastu võtnud. Ringkonnakohus rahuldas T. A. apellatsioonkaebuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus AÕS §-dest 80, 81 ja 82 ning TsKS § 319 p. 2. Apellatsioonikohus leidis, et AÕS § 82 lg. 1 kohaselt peab hageja vaidluse korral tõendama, et kostja valdab tema asja. Hageja poolt esitatud üleandmis-vastuvõtmisaktid tõendavad, et kostja võttis ESkM esindajana arvuti ja lisaseadmed müüjalt — IM Arvutid — vastu, kuid ei tõenda, et kostja vaidlusaluseid asju ka praegu valdab. Kostja väidete kohaselt on arvuti koos lisaseadmetega 1994. a. märtsist-aprillist M. N.-i valduses ning hageja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja väited. Kassatsioonkaebuses palus Eesti Skautide Maleva Peastaap tühistada ringkonnakohtu otsuse ning jätta jõusse Viljandi Maakohtu otsus. Kassaator leidis, et kohus on materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud ning ületanud asja läbivaatamise ulatust. Asjas kogutud dokumentidega on tõendatud, et arvuti anti kostja valdu­sesse. Kostja ei ole esitanud dokumente arvuti üleandmise kohta Ülemaailmsele Skaudiorganisatsioonile ega M. N.-ile. Pealegi ei ole ESkM volitanud kostjat arvutit kellelegi üle andma. Vastustaja kaebusega ei nõustu. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et hageja omandiõigus vaidlusalus­tele asjadele on tekkinud õiguslikul alusel ja kostja võttis ESkM esindajana arvuti ja lisaseadmed müüjalt — IM Arvutid — vastu, kuid vääralt asunud seisu­kohale, et hageja pidi tõendama, et kostja tema asja valdab. Hageja taotles kohtus kohustada kostjat arvuti ja selle juurde kuuluvad lisaseadmed üle andma, viitamata sealjuures materiaalõiguse normile. Hagi alust ei täpsustatud hiljem ka kohuistungil. Vastavalt TsKS §-le 229 otsustab kohus otsuse tegemisel, millist seadust tuleb asjas kohaldada. Kohus lahendas asja asjaõigusseaduse §-de 80, 81 ja 82 sätetest lähtuvalt, kuid jättis tähelepanuta, et vara oli kostja kasutuses seoses tema kuulumisega Eesti Skautide Malevasse. Kostja oli skaudijuht, kes kasutas asja hageja nõusolekul. Tema valdus oli õiguspärane. Kuna pooltel olid organisatsioonisisesed lepingulised suhted, siis pidanuks kohus kohaldama seadust, mis reguleerib lepingulisi suhteid. Tulenevalt TsK §-st 351 võis kostja vara kolmanda isiku kasutusse anda ainult hageja nõusolekul, jäädes seejuures tema ees vastutavaks. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli 1996. a. otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Eesti Skautide Malevale 22. aprillil 1996. a. tasutud kautsjon 510 (viissada kümme) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →