Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-20-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. septembri 1996. a. kohtuotsus K. M.-i hagis V. H. vastu vanema kande vaidlustamiseks ja selle osaliseks tühistamiseks ning põlvnemise tuvastamiseks — RT III, 1996, 24, 323

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. septembril 1996. a. 3-2-3-20-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. septembril 1996. a. Eesti Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Viljandi Maakohtu 27. märtsi 1996. a. otsuse K. M.-i hagis V. H. vastu vanema kande vaidlusatamiseks ja selle osaliseks tühistamiseks ning põlvnemise tuvas­tamiseks. K. M. (sünd. P.) sündis 29. juulil 1969. a. Viljandis. Lapse sünni registree­rimiseks esitas avalduse A. P. (sünd. 21. märtsil 1939. a.), kes on lapse isana kantud sünniakti nr. 145 28. augustil 1969. a. A. P. sai surma 26. mail 1970. a. K. M.-i ema M. R. muutis oma perekonnanime 11. oktoobril 1973. a. ning sai perekonnanimeks « P.». 10. aprillil 1976. a. abiellus M. P. V. H.-ga, kes lahkus elama Soome Vabariiki 19. juulil 1994. a. 30. märtsil 1995. a. esitatud hagis palus K. M. tuvastada, et ta ei põlvne A. P.-st ning tunnistada sünniakti kanne isa kohta ebaõigeks. Ühtlasi palus ta tuvastada, et tema isa on V. H. (sünd. 3. aprillil 1932. a. Leningradi oblastis Gatšina rajoonis, soomlane, elukoht Soome Vabariik Jyväskylä). Hagi esitati perekonnaseaduse §-de 44 lg. 1 ja 2 p. 3 ja 42 lg. 1 ja 2 alusel. 25. märtsil 1996. a. täiendas hageja hagi ja palus sünniakti ka osaliselt tühistada, jättes sellest välja isa kohta tehtud kande PkS § 111 lg. 1 alusel. Hageja põhjendas nõudeid sellega, et ta sai 7. märtsil 1995. a. V. H.-lt kirja, milles viimane teatas, et ta on hageja tegelik isa. V. H. on hagejat kasvatanud ja üleval pidanud ja hageja on kogu aeg V. H.-d oma isaks pidanud. Hageja ema M. P. oli enne lapse sündi suhelnud nii A. P. kui ka V. H.-ga, kellest oli rase. Kuna lapse sündides elas hageja ema koos A. P.-ga, siis kanti hageja isana sünniakti A. P. Pärast A. P. surma abiellus hageja ema 1976. a. V. H.-ga. Viljandi Maakohtu 27. märtsi 1996. a. otsusega hagi rahuldati. Kohus tühistas sünniaktis isa A. P. kohta tehtud kande ja tuvastas K. M.-i põlvnemise V. H.-st. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja seletustega tõendatud, et ta on kogu aeg olnud teadlik, et kostja on tema isa ja keskkoolis õppides sai ta teada, et isana on sünniakti kantud A. P., kellega hageja ema oli hageja sündimise ajal koos elanud. Hageja, hageja ema, kostja ja tunnistajate seletustega ning koolist ja kolhoosist antud õienditega on tõendatud, et V. H. kasvatas ja koolitas K. M.-i ning on tunnistanud teda oma tütreks. 13. mail 1996. a. esitas Eesti Riigi Perekonnaseisuamet kohtuvigade parandamiseks avalduse, milles palutakse maakohtu otsus tühistada materiaal­õigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohtu otsus on vastuolus PkS §-ga 44, milles sätestatakse vanema kande vaidlustamine, kuid vanemana sünniakti kantud isa A. P. suri 26. mail 1970. a. Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. PkS § 44 lg. 1 ja lg. 2 p. 3 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada täisealiseks saanud laps. PkS § 42 lg. 1 ja 2 kohaselt, kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Maakohus tuvastas, et K. M. põlvneb V. H.-st ning tühistas sel põhjusel sünniaktis isa A. P. kohta tehtud kande, juhindudes eeltoodud perekonnaseaduse sätetest. Kohus jättis tähelepanuta, et K. M.-i põlvnemine A. P.-st on tuvastatud 28. augustil 1969. a. tehtud kandega vanemate kohta lapse sünniaktis. Teisest mehest põlvnemise tuvastamine enne sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnis­tamist ja tühistamist ei ole seaduslik. Kui sünniakti on isa juba märgitud ja lapse põlvnemine sellega tuvastatud, siis tuleb asjast huvitatud isikul kõigepealt see kanne vaidlustada ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi. Sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud. Asja uuel arutamisel peab kohus silmas pidama, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast (PkS § 44 lg. 1). Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Viljandi Maakohtu 27. märtsi 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK