Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-90-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. septembri 1996. a. kohtu­otsus R. B. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 ning § 186 järgi — RT III, 1996, 24, 317

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. septembril 1996. a. 3-1-1-90-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. B. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 ning § 186 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Harju Maakohtu 3. veebruari 1995. a. otsusega mõisteti R. B. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 ning § 186 järgi KrK § 40 kohaselt kuri­tegude kogumi eest arestiga 3 kuud ja rahatrahviga 300 päevamäära ulatuses. Vastavalt kohtuotsusele tunnistati kohtualune R. B. süüdi selles, et ta varastas 20. juulil 1994. a. X maakonnas X linnas X tn. x J. M.sõiduauto X xx registrimärk xx—xx XX. Vargusega põhjustati J. M.varalist kahju 18 000 krooni. Samuti tunnistati R. B. süüdi auto tehnilise passi seeria XX nr. xxxxxx võltsimises, eesmärgiga omandada varastatud sõiduauto kasutamisõigus. Võltsitud tehnilise passi esitas ta X Autoregistrile, kust 14. septembril 1994. a. väljastati varastatud sõiduautole uus tehniline pass seeria XX nr. xxxxxx. Harju Maakohtu otsuse peale esitas Harju prokuröri abi K. Eljaste apellatsioonprotesti. Protestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas, kuna see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. mai 1996. a. otsusega tühistati Harju Maakohtu 3. veebruari 1995. a. otsus osaliselt R. B. KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi ning KrK § 40 alusel mõistetud karistuste osas. R. B. karistati KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. KrK § 40 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 12. juuli 1994. a. otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti R. B. 4 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas süüdi­mõistetu R. B. kassatsioonkaebuse. Kaebuses taotletakse kohtuotsuse muutmist ja mõistetud karistuse asendamist kergemaliigilise karistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, tuvastas: Süüdimõistetu R. B. kassatsioonkaebuses esitatud taotlus Tallinna Ring­konnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. mai 1996. a. otsuse muutmise ja mõistetud karistuse asendamise kohta kergemaliigilise karistusega ei ole põhjendatud. R. B. on varem Tallinna Linnakohtu 12. juuli 1994. a. otsusega karistatud KrK § 139 lg. 3 p. 1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat tingimuslikult 2-aastase katseajaga. Mõistetud karistus ei mõjutanud teda aga kooskõlas KrK § 20 lg.-s 2 sätestatud karistuse eesmärgiga hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata tingimuslikule karistusele pani ta mõne päeva pärast, 20. juulil 1994. a. toime uue varavastase ja seejärel valitsemiskorra vastase kuriteo ning teda karistati Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. mai 1996. a. otsusega kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 ning § 186 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on karistuse mõistmisel KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 järgi lähtunud KrK §-s 36 esitatud karistuse mõistmise üldsätetest ning arvestanud toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isiksust ning vastutust kergendavaid asjaolusid. Seejuures pidas ringkonnakohtu kriminaalkolleegium võimalikuks mõista R. B. vabadusekaotuslik karistus alla KrK § 139 lg.-s 2 sätestatud sanktsiooni keskmist määra. KrK § 41 alusel liideti R. B. mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 12. juuli 1994. a. otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuostuse järgi mõisteti talle 4 aastat vabaduse­kaotust poolkinnises vanglas. Karistuse mõistmisel ja karistuste liitmisel on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium järginud kriminaalseaduse sätteid ja arvestanud väljakujunenud kohtupraktikaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et Ringkonnakohtu kriminaalkol­leegiumi otsuses sisalduvad järeldused vastavad faktilistele asjaoludele, kus­juures kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist ei täheldatud, mistõttu puuduvad kriminaalasjas kas­satsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. mai 1996. a. otsus R. B. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 2 ja 3 ning § 186 järgi muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 10. septembril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Eerik KERGANDBERG Liikmed Jüri ILVEST Herbert LINDMÄE