Häädemeeste Vallavolikogu — Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 114, 1629

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 365, „Jäätmeseaduse” § 71 lõike 1 ja lõike 2, „Pakendiseaduse” § 15 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Häädemeeste vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete ohtlikkust ja koguseid ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab jäätmehoolduse üldise korra Häädemeeste valla haldusterritooriumil. (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Häädemeeste valla territooriumil viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. (4) Jäätmehooldust Häädemeeste vallas korraldab Häädemeeste Vallavalitsus. § 2. Terminid ja mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid ja termineid järgmises tähenduses: 1) Jäätmed on mis tahes jäätmeseaduses loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) Aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm); 3) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) Ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivaid jäätmeid, sealhulgas ka väljaveetud pinnast; 5) Biolagunevad jäätmed on lagunevad orgaanilised jäätmed; 6) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis jäätmeseaduse mõistes võivad kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 7) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 8) Jäätmekava on valla arengukava osa, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist; 9) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik (ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, korteriühistu, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba) või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 10) Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 11) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 12) Jäätmeveo piirkondon volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmevedaja; 13) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED JA JÄÄTMEVALDAJA KOHUSTUSED § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Kõik Häädemeeste valla haldusterritooriumil tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud peavad iga tegevuse juures rakendama kõiki võimalikke meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (4) Eraldi kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. (5) Jäätmete käitlemine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed, immutama puit ja biolagunevad jäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires. § 4. Jäätmevaldaja kohustused (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmetekitajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima eeskirjas esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed koguda olmejäätmetest eraldi. (3) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. (4) Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on kohustatud: 1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. 3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE § 5. Jäätmete kogumise nõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab jäätmemahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast või prügikonteiner, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügikastide või prügikonteineritega ürituse korraldaja, kes korraldab ürituse käigus tekkinud jäätmete käitlemise. (4) Jäätmete kogumise mahuti tuleb paigutada kohta, kus see ei häiri liikluskorraldust. (5) Jäätmevaldaja on kohustatud ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed ülejäänud jäätmetest eraldi koguma ning selleks ette nähtud jäätme- või kogumispunktidesse üle andma. (6) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tootjale või tema volitatud isikule. (7) Jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a. suurjäätmete puhul kokkuleppel jäätmevedajaga. § 6. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata. (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (3) Kogumismahutina kasutatakse: 1) 80 kuni 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3 kuni 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta; 3) presskonteinereid. (4) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu elusolenditele ega määriks mahuteid. (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile (va. olmejäätmed). Kogumispunktidesse paigutatud mahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. (6) Jäätmeid tohib paigutada väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. (7) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (8) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (9) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (10) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. (11) Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. (12) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. (13) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 meetrit. Need ei tohi olla libedad, peavad talvel olema lume ja jäävabad ning nende kalle ei tohi ületada 1:10. (14) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. § 7. Kogumismahutisse paigaldamise keeld (1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40 ºC kuuma tuhka/jäätmeid; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevu setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 14) suuregabariidilisi jäätmeid. (2) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 ºC). § 8. Jäätmete põletamine (1) Häädemeeste valla tiheasustusalal on lõkke tegemine keelatud tuleohtlikul ajal. Tuleohtliku aja alguse määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Eramaja hoovides võib lõket teha täites eeskirjas esitatud nõudeid ning häirimata ümberkaudseid elanikke, liiklust ja keskkonda.Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama kohaliku päästeasutusega. (2) Lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht objektil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 m kaugusel. Juhul kui jäätmeid hoitakse mittepõlevast materjalist suletud taras võib nende hoiukoht asuda ehitisest 2 m kaugusel. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel. (3) Lõkke tegemise koha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalidest ja -vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud. Lõkke tegemise koht tuleb vajadusel ümber kaevata või tagada muul viisil tule leviku takistamine. Lõkke tegemise juures peab tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid. Lõkke tegemisel ei tohi lõkketegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud. (4) Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud materjalile ning tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. (5) Enne massiürituse korraldamist kontrollib objekti valdaja või ürituse tuleohutuse eest vastutav isik üritusega seotud ruumi või muu paiga üldist tuleohutusseisundit, evakuatsioonitee ja -pääsu kasutamisvalmidust, veendub ettenähtud päästevahendi olemasolus ja töökorras olekus. Avastatud tuleohutusnõuete rikkumised kõrvaldatakse enne massiürituse algust. (6) Prügi ja jäätmete põletamine (va aia ja pargijäätmed, immutamata puit, paberjäätmed) on keelatud. (7) Kulupõletamine on keelatud alates lumesulamisest kuni sügisvihmade saabumiseni mil looduses on tuleohtlik aeg. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu 4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU § 9. Korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmeveo sagedus ja aeg, korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse omavalitsuste poolt eraldi määrusega. (2) Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse ja veetakse jäätmed määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud jäätmevedaja poolt. Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud jäätmevedaja omab kehtestatud veopiirkonnas, määratud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigust kuni viis aastat. (3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo määruse jõustumisest ja korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (4) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. (5) Jäätmevaldaja sõlmib kuue kuu jooksul alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga. (6) Erandkorras võib kohalik omavalitsus kuni üheks aastaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. 5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED § 10. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas, plastik, paber ja kartong (kaasa arvatud kihiline kartong) metall, puit, muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutus organisatsioonide nõuetele – pakendid peavad olema puhtad ning vajadusel (piima-, keefiri- või jogurtipakendid jt) pestud. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate ühendus (edaspidi pakendiorganisatsioon). (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. (5) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab pakendiorganisatsioon koostöös vallavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumise ja vastuvõtmise. (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise. § 11. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia Häädemeeste valla ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. (5) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (6) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (7) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (8) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (9) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (10) Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult eraisikutelt. (11) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (12) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. § 12. Probleemtoode (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. (2) Probleemtoodete hulka kuuluvad: 1) patareid ja akud; 2) PCB-sid sisaldavad seadmed; 3) mootorsõidukid ja nende osad; 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 5) vanarehvid. (3) Probleemtoodete ladestamine olmeprügikonteineritesse või teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud. (4) Probleemtooted tuleb viia või tellida nende äraviimine jäätmekäitluskohta. Elektroonikajäätmed võib viia Häädemeeste valla ohtlike jäätmete kogumispunkti. Väiksemaid probleemtooteid (patareid, akud) saab paigutada selleks ettenähtud kogumiskastidesse või anda Häädemeeste valla ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. § 13. Olmejäätmete kompostimine (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja pargi biolagunevad jäätmed, köögijäätmed (toidujäätmed) tuleb vedada vastavat jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kinnistul selleks ettenähtud kohas. (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning viisil, mis ei põhjusta kahjurite teket. (3) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib koha peal kompostida ainult selleks ettenähtud, kohas vältides kahjurite teket. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (6) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtu purgimissõlme. (7) Valla haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida kompostimisväljakutel või vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. (8) Alates 1. augustist 2008. a tuleb alustada korterelamutes biolagunevate köögijäätmete eraldi kogumist, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevaid köögijäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kohtades aias või aiamaal, jälgides eeskirja. Biolagunevaid köögijäätmeid võib panna ka selleks ettenähtud konteineritesse. Konteinerite ja kompostimiskoha puudumisel võib köögijäätmeid panna segaolmekonteinerisse, kui need on prügikotis. (9) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid. § 14. Suurjäätmed (1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel jne), mis on võimalik ära anda jäätmekäitluskohta. 6. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 15. Üldsätted (1) Käesolev kord määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, sh. saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise Häädemeeste valla haldusterritooriumil. (2) Käesolev kord reguleerib ehitusjäätmete käitlust, juhul kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi jooksul. Muudel juhtudel tuleb jäätmekäitluse korraldamisel lähtuda eeskirjas sätestatud nõuetest. § 16. Terminid ja mõisted (1) Korras kasutatakse mõisteid ja termineid järgmises tähenduses: 1) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba; 2) Ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne); 3) Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti, bituumeni ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata; 4) Ehitusjäätmete valdaja on üldjuhul ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 5) Jäätmeõiend on ehitus- ja lammutusjäätmete käitlust kirjeldav dokument, milles esitatakse tööde käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine; 6) Jäätmeteatis on dokument, kus enne ehitustegevuse algust näidatakse prognoositav jäätmete kogus liigiti, kui jäätmete prognoositav kogus ületab 10 m3; 7) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud jäätmete, sh ohtlike jäätmete nimistu alusel; 8) Saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. § 17. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab ehitusjäätmete valdaja. (2) Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muude jäätmete kogumisest eraldi. (3) Eitustegevuse käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. (4) Kui ehitustegevuse käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud jäätmeõiend ning seletuskiri jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vormi kinnitab vallavalitsus käesoleva eeskirja lisana. (5) Kui ehitus- või lammutusprojekti prognoositav jäätmekogus ületab 10 m3, tuleb projekti lisana esitada jäätmeteatis jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeteatise vormi kinnitab vallavalitsus käesoleva eeskirja lisana. (6) Ehitiste lammutamiseks peab olemas olema kehtivatele nõuetele vastav ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ning ehitusluba lammutamiseks. Lammutustegevuse lõpetamisel tuleb kohalikus omavalitsuses vormistada jäätmeõiend. (7) Ehitusjäätmeid tohib anda üle käitlemiseks isikule, kellel on nende käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või ta on registreeritud Pärnumaa Keskkonnateenistuses jäätmekäitlejana. (8) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgidesvastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. § 18. Ehitusjäätmete valdaja kohustused ehitusjäätmete käitlemisel (1) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas. (2) Ehitusjäätmed tuleb taaskasutada koha peal või anda üle vastavat jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (3) Liigiti tuleb koguda: 1) puidujäätmed; 2) metallijäätmed; 3) kiletamata paberi ja papijäätmed; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohvisegud jne); 5) raudbetoon ja betoondetailid; 6) plastijäätmed, sealhulgas kilejäätmed; 7) ohtlikud ehitusjäätmed; 8) muud jäätmed. (4) Jäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse jäätmete liigiti kogumiseks, peavad olema tähistatud vastavalt § 18 punktis 3 nimetatud jäätmeliikidele. (5) Juhul kui liigiti kogumiseks puudub jäätmete tekkekohas võimalus või see pole majanduslikult otstarbekas tuleb jäätmed sorteerimiseks ja käitlemiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale teenusepakkujale. (6) Ehitusjäätmete valdaja peab tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks ning objektil tegutsevad töölised oleksid teadlikud käesolevast korrast ja eeskirjast tulenevatest kohustustest. (7) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. (8) Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama meetmeid tolmu ja jäätmete leviku ärahoidmiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, jäätmete laadimisel jäätmeveokitele ja jäätmete veol. (9) Ehitusjäätmete kogumismahutite paigutamisel tänavatele, parklatesse või haljasaladele tuleb nende asukohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. § 19. Ehituse tavajäätmete käitlemine (1) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat tegevuslitsentsi omavale isikule. (2) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale isikule. (3) Puhtaid puidujäätmeid tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale luba omavale isikule. (4) Kohapeal ehitamiseks taaskasutatavad ehitusjäätmed paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (5) Kui ehituse tavajäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole läheduse põhimõtet arvestades võimalik, siis tuleb raudbetooni- ja betoonijäätmed, tõrva mittesisaldav asfalt, eelsorteeritud ehituskivid ja tellised ning puidujäätmed taaskasutada selleks ettenähtud pinnasetäitekohtades. (6) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, s.h saastumata pinnas, tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. (7) Ehituse tavajäätmete (s.h saastumata pinnase) ja ehitusjäätmete sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu tuleb võimaluse korral taaskasutada. (8) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib hilisema jäätmekäitluskohta äraveo eesmärgil koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale, kui need ei kujuta seal ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. (9) Ehitusjäätmete ladestamine selleks mitte ette nähtud kohta on keelatud. § 20. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised. (4) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, isolatsioonmaterjalid, asbesttsementtooted jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, nende pakendid ning nendega immutatud või saastunud materjalid; 3) naftatooteid sisaldavad ning nendega saastunud ehitusmaterjalid – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (5) Asbesti sisaldavate jäätmete eri liigid tuleb koguda eraldi mahutitesse kasutades vajadusel kotte, või muid pakendeid asbestikiu ja –tolmu keskkonda sattumise vältimiseks. (6) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb säilitada originaalpakendis või koguda vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse, vältides nende omavahelist segunemist. (7) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb käitlemiseks üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (8) Vastava jäätmeloa ja litsentsi olemasolul võib saastunud pinnast õigusaktidega kehtestatud korras käidelda kohapeal kooskõlastades selle kohaliku omavalitsusega. (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud vallavalitsusele andma viimase nõudmisel aru oma tegevuse kohta. 7. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 21. Üldsätted (1) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korras (edaspidi kord) sätestatakse tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Häädemeeste vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud “inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena”. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. § 22. Terminid ja mõisted (1) Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) meditsiinijäätmed – termin hõlmab ainult inimese tervishoiu, ravimise ning hooldusega seotud jäätmeid haiglas, hooldekodus, perearstikeskuses ja hambaravikabinettides. 2) riskijäätmed- sellised jäätmed, millede käitlemisel vahetu kontakti puhul on teatud risk: teravad, torkivad jäätmed - süstlad, nõelad, skalpelliterad jne. nakkusohtlikud jäätmed - vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne. bioloogilised jäätmed - koed, organid jms. 3) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete ja riskijäätmete hulka. 4) tervishoiujäätmed – nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaravi asutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. 5) ravimijäätmed – on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. 6) jäätmehoidla – on tervishoiu- või veterinaarteenust osutava asutuse ruum ning mille kohta on kehtestatud erinõuded. 7) tervishoiujäätmete ladustamine – tervishoiujäätmete ajutine hoidmine tekkekohal või mõnes muus selleks ette nähtud kohas enne nende suunamist edasiseks käitlemiseks. 8) tervishoiujäätmete käitlus – jäätmete registreerimine tekkimisel, sorteerimine, pakendamine, markeerimine, säilitamine, kogumine, transport ning jäätmete lõppkäitlus või kõrvaldamine vastavalt D või R koodile (Vabariigi Valitsuse määrus nr.104, 6 aprillist 2004.a. ,,Jäätmete kõrvaldamise – ja taaskasutus toimingute nimistute kinnitamine”). 9) jäätmehoidla– on tervishoiu- või veterinaariateenust osutava asutuse ruum või ruumide kompleks ning mille kohta on kehtestatud erinõuded. § 23. Tervishoiuasutustes tekkivate riskijäätmete käitlemine (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda torkekindlast materjalist valmistatud karpi (kasti), mis omab markeeringut: ,,Teravad ja torkivad jäätmed”, raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp (kast) pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse jäätmehoidlas olevasse jäätmemahutisse. Plastikkotil peab olema markeering ,,Teravad ja torkivad jäätmed”, raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. (2) Nakkusohtlikud jäätmed, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb asetada kilekotti, millel on markeering: ,,Nakkusohtlikud jäätmed”. Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel. (3) Mikroobide poolt tekitatud haigusi kandvate patsientide väljaheited on vaja eelnevalt töödelda kloori sisaldava desinfitseeriva ainega, enne kui valatakse olmekanalisatsiooni. (4) Kui puudub põletamise või autoklaavimise võimalus tuleb pakitud nakkusohtlikud jäätmed hoida tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid, märjad ning eritistega määrdunud tekstiili) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering ,,Bioloogilised jäätmed”. Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (6) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering: ,,Ravimijäätmed”. Ravimijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (7) Elavhõbeda jäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse: ,,Elavhõbedajäätmed”. Elavhõbedajäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 24. Tervishoiuasutuses tekkivate olmejäätmete käitlemine (1) Olmejäätmed käesoleva korra mõistes on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed kogutakse tekkekohas jäätmekotti ja säilitatakse üleandmiseni jäätmekäitlejale olmejäätmete mahutis. (3) Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks. § 25. Tervishoiuasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine (1) Klaasijäätmed kogutakse spetsiaalsesse klaaspakendi kogumise mahutisse, millel on pakendi taaskasutus organisatsiooni (kogumist-ja vedu korraldava ettevõtte) nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Klaasijäätmete äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele. (2) Vanapaber ja kartong sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja papijäätmete kogumise konteineris kuni üleandmiseni taaskasutusorganisatsioonile. Kogumismahutil peab olema kogumisettevõtte nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Paberi ja kartongi äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele. (3) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavale jäätmekäitlejale. (4) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja papi kogumise mahutisse 8. peatükk VASTUTUS JA JÄRELVALVE § 26. Vastutus Eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust „Jäätmeseaduse” § 120-127 sätestatud korras ja „Pakendiseaduse” § 29, § 31-34 sätestatud korras. § 27. Järelvalve Järelevalvet eeskirja täitmise üle peab vallavalitsus või selleks volitatud isik(ud). § 28. Keskkonnasaaste likvideerimine (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. (2) Kui saastaja ei täida käesolevas eeskirjas toodud kohustusi, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (3) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 29. Olmejäätmete sortimise nõuded (1) Alates 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtt ja ladestamise keeld prügilatesse. (2) Kõik Häädemeeste valla territooriumi füüsilised ja juriidilised isikud peavad sorteerima olmejäätmeid. § 30. Biolagunevate jäätmete käitlemise nõuded (1) Prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: 1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; 2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; 3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. (2) Häädemeeste jäätmejaama valmimisel tuleb ladestada biolagunevad jäätmed jäätmejaama. § 31. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendi-ettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate organisatsioon (taaskasutus organisatsioon). (2) Aastaks 2013. peab taaskasutatavate pakendite ja pakendijäätmete hulk olema vähemalt 40 % ladestatavate olmejäätmete hulgast. (3) Määrus jõustub 1. juulil 2008. a. Vallavolikogu esimees Harri Looring