Jõelähtme Vallavolikogu — Jõelähtme valla arengukava muutmine — KO, 112, 1600

Jõelähtme valla arengukava muutmine Jõelähtme Vallavolikogu 29. aprilli 2008. a määrus nr 109 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37, Jõelähtme valla põhimääruse § 30 lg 1 p 7 ja § 66, Jõelähtme Vallavolikogu 12.02.2007.a määruse nr 55 “Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine” ja Jõelähtme Vallavolikogu 01.10.2007.a otsuse nr 251 “Jõelähtme valla arengukava täitmise kinnitamine ja muutmise algatamine”, Jõelähtme Vallavolikogu määrab: § 1. Võtta vastu Jõelähtme Vallavolikogu 12. veebruari 2007. a määrusega nr 55 kinnitatud Jõelähtme valla arengukava aastateks 2007–2015 muudetud kujul vastavalt lisadele. § 2. Määrus jõustub 5. mail 2008. a. Volikogu esimees Art KUUM JÕELÄHTME VALLA ARENGUKAVA 2007 - 2015 Jõelähtme 2008 Eessõna Jõelähtme valla kõige suurem väärtus on valla elanikud, seetõttu on käesoleva arengukava koostamisel lähtutud esmalt inimeste vajadustest. Samas on jälgitud üldiseid põhimõtteid, millest peamised on elanikusõbralik, loodushoidlik ja jätkusuutlik valla arengueelduste realiseerimine. Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduse alusel peab arengukava olema ajaliselt vähemalt nii pikk kui mitmeks aastaks on kohalik omavalitsus võtnud otseseid rahalisi kohustusi. Arengukava periood peab olema piisav, et oleks võimalik realiseerida arenguvajadusi ja edukalt planeerida arendusprojekte. Seetõttu on Jõelähtme valla arengukava perioodiks valitud 2007. – 2015. a. Arengukava peab hõlmama kõiki need kohustuste valdkondi, mis on riigi poolt seadusega pandud ülesandeks kohalikule omavalitsusele. Samuti valdkondi ja kohaliku elu küsimusi, mis kohalik omavalitsus on ise vabatahtlikult võtnud oma vastutusalasse. Seejuures peab käsitlus olema terviklik nii territoriaalselt kui ka valdkondlikult. Valla arengukava koostamisel sai osaleda iga valla elanik, kes selleks aktiivsust üles näitas. Põhitöö toimus töörühmades, kuhu kuulusid suuremas osas antud valdkonna aktiivsed eestvedajad ja vastutavad vallaametnikud. Hindamaks adekvaatselt väliskeskkonnast tulenevaid mõjusid, kaasati eksperte väljastpoolt valda. Iga valdkonna juures on antud ülevaade hetkeolukorrast, loodud strateegia, püstitatud eesmärgid ning loetletud tegevused, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Valla arengukava on dokument, mis on otsestes seostes nii valdkondade kui ka riiklike ning maakondlike arengudokumentidega. Arengukava koostamisel lähtuti rangelt reaalsest finantsprognoosist ning ei kiputud ehitama „õhulosse”, mida hiljem rahapuudusel ei ole võimalik niikuinii realiseerida. Seega on antud arengukava reaalne töövahend valla jätkusuutliku arengu tagamisel. Jõelähtme vallavanem Ardo Lass Sisukord 1. Omavalitsuse funktsionaalne struktuur 1.1. Asend ja territoorium 1.2. Rahvastik ja asustus 1.3. Tööjõud, töö, ettevõtlus 2. Kohalik omavalitsus 2.1. Jõelähtme valla tulubaasi analüüs 2.2. Valla juhtimise struktuur 2.3. Koostöö teiste omavalitsustega 3. Omavalitsuse haldusalasse kuuluvad valdkonnad 3.1. Haridus 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 3.3. Ühistransport, infrastruktuur, kommunaalmajandus 3.4. Maakasutus, ehitustegevus, territoriaalne planeerimine 3.5. Keskkonna- ja muinsuskaitse 3.6. Avalik kord ja turvalisus 3.7. Kultuur, sport ja vaba aeg 3.8. Ettevõtlus ja turism 3.9. Külaliikumine 3.10. Valla juhtimine ja kommunikatsioon 4. Jõelähtme valla arenguvisioon 2007–2015 5. Tegevuskava 2008-2012 6. Arengukava finantseerimise põhimõtted, eelarvestrateegia, finantsprognoosid 7. Arengukava ja tegevuskava elluviimine ning uuendamine LISA 1. Tegevuskava 2008-2012 LISA 2. Jõelähtme valla rahvastikuprognoos LISA 3. Eelarvestrateegi LISA 4. Munitsipaalomandisse taotletavad maad 1. Omavalitsuse funktsionaalne struktuur 1.1. Asend ja territoorium Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vald on muistse Rävala (Revala) maakonna süda. Tänane Jõelähtme vald kujunes ajalooliselt kuue väikse mõisavalla – Jõelähtme, Jägala, Ülgase, Kostivere, Rummu ja Kodasoo ühinemisel. Valla pindala on 210,8 km2. Vald piirneb põhjast Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega; idast Kuusalu ja Anija vallaga; lõunast Raasiku ja Rae vallaga; läänest Tallinna ja Maardu linna ning Rae ja Viimsi vallaga. Valla koosseisus on 9 väikesaart. Läbi valla kulgevad Tallinn-Narva maantee ja raudtee, alguse saab Piibe maantee. Suurimaks jõeks on Jägala jõgi, mis ühinedes Jõelähtme jõega suubub Ihasalu lahte. 1.2. Rahvastik ja asustus Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Seisuga 1. jaanuar 2008.a. elas Jõelähtme vallas 5607 registreeritud elaniku. Joonisel 1 on näha, et elanike arv on aasta-aastalt sujuvalt tõusnud, ent hinnanguliselt on veel kiirema kasvu läbi teinud mitteregistreerunud elanike arv.

Joonis 1. Vallas on määratletud seitse kanti: Loo, Kostivere, Jõelähtme, Kallavere, Haljava, Ihasalu ja Kaberneeme paikkonnad. 50% elanikest on koondunud Loo paikkonda, keskusega Loo alevikus (joonis 2). Joonisel 3 on kujutatud rahvastiku soolis-vanuseline struktuur. Positiivsena saab välja tuua 15-24 a. vanusegrupi suhtelise arvukuse, mis on eelduseks sündimuse tõusule lähitulevikus. 0-9 a. vanusrühm on väiksema-arvuline, mis pikemas perspektiivis võib sündimust vähendada. Loomulik iive on aastatel 2000-2007 olnud nullilähedane, kuid valdavalt positiivne. Detailne rahvastikuprognoos erinevate vanusgruppide lõikes on ära toodud arengukava lisas 2.

Joonis 2.

Joonis 3. 1.3. Tööjõud, töö, ettevõtlus Tööealised elanikud (15-64 a.) moodustavad valla kogurahvastikust 72%. Valla maksumaksjate arv on aasta-aastalt pidevalt tõusnud (joonis 4). 2003. aastaga võrreldes on Jõelähtme valla keskmine palk 2007. aastaks tõusnud 62% 13 323 kroonini (joonis 4). Majandustegevuses domineerivad jae– ja hulgikaubanduse ning ehitus– ja teenindusettevõtted (joonis 5).

Joonis 4.

Joonis 5. 2. Kohalik omavalitsus 2.1. Jõelähtme valla tulubaasi analüüs Suur osa omavalitsuse tulubaasist kujuneb füüsilise isiku tulumaksu laekumisest. Tulumaksu (TM) laekumine ja prognoosimine sõltub eelkõige maksumaksjate arvust ja inimeste brutopalga suurusest. Jõelähtme valla eelarves on kõige suurem tuluallikas üksikisiku tulumaks, 2007. a. moodustas see 58 % eelarve tulude mahust. 2007. a. jooksul laekus Jõelähtme valla eelarvesse TM kokku 54 323 060 krooni. Tulumaksu laekumise kasv on kolmel viimasel aastal jäänud 30% lähedusse. Joonisel 6 on väljatoodud TM laekumine ühe valla/linna elaniku kohta kuus Harju maakonnas. Jõelähtme vallas on tulumaksu laekunud inimese kohta 6 640 krooni. See näitaja ületab pisut maakonna keskmist - 6 086 krooni.

Joonis 6. Üks olulisemaid elemente TM laekumise prognoosimisel on valla tulumaksumaksjate osakaal. Jõelähtme valla maksumaksjate arv on pidevalt tõusnud (joonis 7), eriti 2007. aastal. Senine kuude statistika näitab jätkuvat tõusu, kusjuures see tõus on olnud vägagi stabiilne. Maksumaksjate arvu tõus annab alust arvata, et vallas ning väljaspool valda töölkäivate inimeste tööhõive seisund on hea.

Joonis 7. Joonisel 8 on välja toodud Harju maakonna omavalitsuste maksumaksjate osakaal elanike arvust. Jõelähtme valla maksumaksjate osakaal oli 2006.a. 50,4% ja 2007.a. 52% kogurahvastikust, mis on hea näitaja. Eriti suuremaks see osalus tõusta ei saa, tõus saab olla ainult mõne protsendikümnendiku võrra. Järgnevatel aastatel on eeldada mõningast langust. Samas on hea, kui suudetakse selle vahekorra lähedast seisundit säilitada, sest maksumaksjate osakaal on väga oluline element TM laekumisel järgnevatel perioodidel.

Joonis 8.

Joonis 9. Maksumaksjate arvu prognoosimisel (joonis 9) on aluseks võetud rahvastikuprognoosi mõõdukas ja optimistlik variant ning maksumaksjate osakaal elanike arvust. Arvutuste aluseks on võetud 2007.a. seis – 52%, kuid eeldatud järgnevatel aastatel toimuvat pidevat langust. Selle prognoosiga on üritatud vähendada riske, arvestades võimalikke majanduslangusi. Loomulikult peab vald oma tegevusega üritama teha kõik, et see osakaal jääks sama kõrgele tasemele. Teine oluline aspekt valla TM prognoosimise juures on keskmise brutopalga dünaamika. Harju maakonna omavalitsuste arvestuses oli 2006.a. kõige kõrgem keskmine palk Viimsi vallas (15 600 krooni). Järgnevad Harku vald, Saue vald, Saue linn, Saku vald, Rae vald ning Jõelähtme vald. 2007.a. oli Jõelähtme valla maksumaksja keskmine brutopalk 13 323 krooni (vt joonis 4). Tulumaksu prognoosimisel (joonis 10) on kasutatud kahte põhinäitajat: brutosissetuleku ja maksumaksjate arvu liikumist, kombineerides neid rahvastikuprognoosi mõõduka ja optimistliku stsenaariumiga. Tulumaksu laekumise prognoosimisel ei ole mudelisse sisse konstrueeritud võimalikke muutusi tulenevalt tulumaksu seaduse muudatustest, ega teisi nn. "poliitilisi" otsuseid: a) TM protsendi muutusi, b) tulumaksuvaba miinimumi muutusi, c) TM põhimõtete muutusi (üleminek astmelisele maksustamisele), d) brutosissetuleku protsendi muutust (2007.a. 11,9% brutotulust laekub KOV), e) KOV tulubaasi muutusi (nt palgavahe sidumine brutotulu protsendiga), f) jt tegurid, mis TM laekumist mõjutavad (nt ümbrikupalkade vähenemine).

Joonis 10. 2.2. Valla juhtimise struktuur Vallavalitsus on 5-liikmeline, ametnikkond on komplekteeritud 47 ametikohta alusel. Volikogus on 17 liiget, volikogukomisjone on 8. Skeemil 1 ja 2 on ära toodud volikogu ja vallavalitsuse struktuur.

Skeem 1.

Skeem 2. 2.3. Koostöö teiste omavalitsustega Koostöö arendamise teiste omavalitsustega võib jagada geograafilisel alusel järgmiselt: 1. Koostöö Tallinna ja naaberomavalitsustega. Tallinn ja selle lähiümbrus jääb Eesti kiiremini arenevaks kasvukeskuseks. Tallinna valglinnastumisega tõuseb Tallinna ja tema lähiomavalitsuste ühistöövajadus välja arendada ühtsed infrastruktuuri süsteemid ja pakutavad teenused. Naaberomavalitsustega tuleb leida ühised sõlmküsimused või arenguideed ning neid kompleksselt lahendada, realiseerida. 2. Maakonnaülene koostöö. Osaletakse ülemaakonnaliste probleemide ja küsimuste lahendamisel nagu ühistranspordi kättesaadavus, rohevõrgustiku alade rajamine, keskkonna infrastruktuuri arendamine jne. 3. Koostöö välispartneritega. Hetkel on Jõelähtme vallal toimivad välissuhted Soome, Rootsi ja Saksamaa omavalitsustega. 3. Omavalitsuse haldusalasse kuuluvad valdkonnad 3.1. Haridus Olukorra ülevaade Haridusvaldkonna all käsitletakse lasteaedu, algharidust (1-6 klass), põhiharidust (7-9 klass), keskharidust (10-12 klass) ja huviharidust. Hariduskeskustena saab käsitleda Jõelähtme vallas Loo, Kostivere ja Neeme asulaid. Loo keskkooli koolihoone vajab rekonstrueerimist, tarvis on juurde ehitada võimla ja staadion. Kostivere Põhikooli hoone vajab samuti rekonstrueerimist, puudub aula, korralik võimla ja staadion. Mõlema kooli õpikeskkond ei ole hetkel teiste Tallinna ringvaldade koolidega konkurentsivõimeline, seetõttu Loo ja Kostivere koolis hetkel vabu õpilaskohti jagub. Neeme Algkool tegutseb hetkel Neeme Rahvamaja ruumides. Arvestades piirkonna kiiret arengut ning rahvastiku (sh laste) arvu märgatavat suurenemist, on hädavajalik uue koolihoone ehitus ja selle juurde korralike sportimisvõimaluste loomine. Suureks probleemiks on lasteaiakohtade nappus. Järjekord lasteaiakohtadele on kõigi kolme hariduskeskuse lasteaias. Prioriteetne on ja suurimaid investeeringuid vajab Loo alevik, kus on tarvis rahvaarvu plahvatusliku suurenemise tõttu tekkinud järjekordade kaotamiseks juba kohe avada vähemalt 4 uut rühma. Neeme Lasteaia tarbeks on tarvilik kohandada endine piirivalvekoerte kooli hoone. Perspektiivis kerkib samasse ka Neeme Lasteaed-Algkooli uus hoone täiendavate lasteaiarühmadega. Kostivere Lasteaias rajatakse olemasoleva hoone baasil veel kaks täiendavat rühma. Vajalik on koostöös suurte elamuarendusprojektidega leida lahendus nende realiseerimisega kaasneva lasteaiakohtade vajaduse osas. Üldiseks probleemiks saab lugeda asjaolu, et valla lapsed käivad teiste omavalitsuste koolides: Kaberneeme, Haapse, Neeme lapsed Kuusalus ja Tallinnas; Haljava ja Aruaru lapsed Raasikul ja Tallinnas; venekeelset õpet omandatakse Maardus, Kallaveres ja Tallinnas. Huvihariduse andmise mitmekesistamiseks ja preventatiivse noorsotöö rakendamise eesmärgil rajatakse Jõelähtme muusikakool ja spordikool. Mõlemad keskusega Lool, kuid filiaalidega ka teistes valla hariduskeskustes. Tarvilik on leida juhendajaid ja töötada välja nende motivatsioonisüsteem. Tulenevalt situatsioonist tööjõuturul on probleemne ka uute õpetajate leidmine. Strateegia ja üldised eesmärgid Omad lapsed oma kooli! See on üldine haridusstrateegiline eesmärk. Selleks, et lapsevanemad valiksid oma laste haridusasutuseks Jõelähtme valla lasteaiad ja koolid, peavad need olema konkurentsivõimelised naaberomavalitsuste haridusasutustega. · lasteaiakohtade tagamine kõigile valla lastele, uute rühmade avamine · motiveeritud õpetajate hoidmine ja toomine Jõelähtme valla haridusasutustesse · huviala ringide juhendajate toomine ja hoidmine Jõelähtme valla hariduskeskuste juures · Lool ja Kostiveres on koolid renoveeritud ja laiendatud sportimisvõimalusi · Neemele on rajatud uus lasteaed-algkool, Jõelähtmesse lasteaed · Toimivad muusika- ja spordikool Tegevused, mis aitavad kaasa hariduse valdkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). Täiendavalt lähtuvad valla koolid ja lasteaiad oma tegevuses enese arengukavast. 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Olukorra ülevaade Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnaga tegelevad Jõelähtme vallas sotsiaalosakond, volikogu sotsiaalkomisjon, alaealiste komisjon, päevakeskus ning Jõelähtme Lastekaitse Selts. Valla poolt pakutavad sotsiaaltoetused rahuldavad hetkel vajadusi, arendamist vajab sotsiaalteenuste pool. Tarvilik on sotsiaalmaja ehitus Haljava külla. Muutuv sotsiaalhoolekandeseadus näeb tulevikus ette lapsehoiuteenuse toetamise kohaliku omavalitsuse poolt. Lasteaedadesse on vaja eripedagooge ja tugiisikuid, et saaks luua sobitusrühma puuetega lastele. Lahendamist vajab laste ja puuetega inimeste päevahoiuprobleem. Toimuvad erinevatele gruppidele mõeldud nõustamised sh. kindlasti jätkub perenõustamine ja beebikool. Tõsiseks probleemiks on kujunemas matmispaikade puudus. Vallas on üks perearstikeskus, milles on kolm perearsti (1 Kostiveres, 2 Lool). Kostiveres on renoveeritud tervisekeskus, mis on seadmetega varustatud ning kus töötab ka hambaarst. Loo tervisekeskus vajab remonti. Eksisteerib vajadus koduõendusteenus järele. Tulevikus on vajalik veel ühe perearstikoha loomine Koogi-Jõelähtme piirkonda. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme valla elanikud peavad tundma, et neist hoolitakse. Jõelähtme vald leiab võimalused kvaliteetse sotsiaalteenuse osutamiseks ja soodustab elanike toimetulekut. Valla elanikele tagatakse sotsiaalne kaitstus lähtuvalt nende vajadustest. laste päevahoiu võimaldamine ning lapsehoiuteenuse rakendamine noortele suunatud ennetava ja sotsiaalse tegevuse toetamine eakate ja puuetega inimeste toimetuleku toetamine ja parema elukvaliteedi tagamine valla elanikele kvaliteetsete sotsiaalteenuste tagamine esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavuse toetamine perenõustamise ja beebikooli tegevuse jätkamine Tegevused, mis aitavad kaasa sotsiaalvaldkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). 3.3. Ühistransport, infrastruktuur, kommunaalmajandus Ühistranspordi olukorra ülevaade Liinivõrku kureerib Harjumaa ühistranspordikeskus. Liinivõrk on ebaühtlane, paljud kohad on katmata. Vallasiseselt sõidab koolibuss ning valda teenindavad ka marsruuttaksod. Tavaliini vedaja teenindus on ebakvaliteetne, vedaja ei suuda tagada vallaelanike ootustele vastavat teenuse kvaliteeti. Strateegia ja üldised eesmärgid Ühistranspordi korraldamisel säilitab vald ratsionaalsuse, lähtudes tegelikest vajadustest ja olles integreeritud võimalikult laialdaselt erinevate transpordiliikidega. Valla ühistransport peab vastama vajadustele, olema modernne ja kooskõlas kasutajate vajadustega. Vald teeb koostööd Harjumaa ühistranspordikeskusega maakondlikul tasandil ühistranspordialaste küsimuste lahendamiseks. osaleda ühistranspordialases koostöös ja korraldamises maakonna tasandil õpilastele on tagatud sujuv ja kasutajasõbralik ühistranspordiühendus tehakse igakülgset koostööd ühistranspordi kasutajatega uue liinivõrgu väljatöötamiseks osalemine rööbastranspordi arendamise projektides Infrastruktuuri ja kommunaalmajanduse olukorra ülevaade Seoses aktiivse elamuehitusega ja prognoositava elanike kiire juurdekasvuga on selge, et valla teedevõrk ei vasta kõikide piirkondade vajadustele. Põhiliseks probleemiks on amortiseerunud katted ja tolm kruusateedel. Tarvilik on ka mitmete uute teede rajamine ja olemasolevate rekonstrueerimine, mis aga ei ole teostatav ilma riigipoolse abita. Mitmed avalikus kasutuses olevad teed on eraomanduses. Vajalik on lahendada nende kasutamise vaidlused, saades teed tagasi valla omandisse. Suur probleem on ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni puudumine tiheasustusaladel (v.a Loo, Kostivere). Olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni operaatoriks on OÜ Loo Vesi, kes teenindab suuremat osa vallast. Tiheasustusalad ei ole ühtlaselt tänavavalgustusega kaetud. Üksikutes piirkondades on probleemiks elektrikatkestused. Kaugküttevõrk alevikes vajab osaliselt renoveerimist. Valda läbival raudteel on probleemiks müra, saaste ja ohtlikud veosed. Strateegia ja üldised eesmärgid Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur, mis arvestab elanike ja ettevõtjate reaalseid vajadusi. Järjepidevalt toimub valla teede renoveerimine ja juurdeehitus, eesmärgiga, et peamised sõiduteed oleksid tolmuvabad. Trasside, teede, kommunikatsioonide ja kergliiklusteede rajamist planeeritakse paralleelselt üldehitusega, silmas pidades valla üldplaneeringut. Tiheasustusalad varustatakse ühisvee ja kanalisatsiooniga. teedevõrgu kvaliteedi järjepidev parandamine valla katmine kergliiklusteede võrgustikuga elanikele kvaliteetse joogivee tagamine varustatus soojus- ja elektrienergiaga toimib säästlikult ja tõrgeteta amortiseerunud õhuliinide väljavahetamise taotlemine maakaabli vastu kõik avalikult kasutatavad teed kuuluvad valla omandisse tiheasustusalad on valgustatud, sh. eriti koolide ja lasteaedade ümbrus teede ja tänavate munitsipaliseerimine Tegevused, mis aitavad kaasa ühistranspordi, infrastruktuuri ja kommunaalmajanduse valdkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). 3.4. Maakasutus, ehitustegevus, territoriaalne planeerimine Olukorra ülevaade Jõelähtme vald on pindalalt riigis suuruselt esimese kümne valla hulgas. Tänu oma suurusele on maakasutuse võimalused laialdased (põllumajandusmaast elamumaani). Valla üldplaneering ja ehitusmäärus on vastu võetud 2003. aastal. Eelpoolmainitud dokumentidega on reguleeritud ehituskeelualad, piirangud, ehitamise kord hajaasustuses ja tehakse ettepanekud detailplaneeringu kohustusega piirkondade ning maa kasutamise sihtotstarbe kohta. Valla territooriumist kolmandiku hõlmab Rebala muinsuskaitseala, mis seab maakasutusele teatud piirangud ja mille väärtuslikud maastikud vajavad pidevat hooldust. Tarvilik on uue üldplaneeringu koostamine. Strateegia ja üldised eesmärgid Planeerimisel lähtutakse eelkõige säästva arengu põhimõtetest ning keskendutakse keskkonna kvaliteedi parandamisele. Jõelähtme vald on puhta looduse ja kõrge miljööväärtusega elukeskkond. Valla atraktiivsusele on olulised arhitektuur ja funktsionaalsus ning elamurajoonide sidumine tööstuse, puhke- ja rohealadega. valla planeerimisel kaasatakse valla elanikud ja ettevõtjad miljööväärtuste säilimise tagamiseks koostatakse teemaplaneeringud ja kehtestatakse kindlad normid maaüksuste suuruse ja hoonete ehitusstiili kohta maavarade kaevandamise vältimine valla tiheasustuspiirkondade läheduses külaplatside ja haljasalade munitsipaliseerimine planeerimisalane koostöö naaberomavalitsustega (eelkõige Tallinn) Tegevused, mis aitavad kaasa maakasutuse,ehitustegevuse ja territoriaalse planeerimise valdkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). 3.5. Keskkonna- ja muinsuskaitse Olukorra ülevaade Valdkonna arengu eest vastutavad keskkonnaosakond ja volikogu keskkonna- ja muinsuskaitse komisjon. Kõrvaldamist vajavad endistesse karjääridesse tekkinud „isetekkelised” prügilad. Paekivi kaevandamise ja selle laiendamisega kaasnevad keskkonnariskid (õhusaaste, mõju põhjaveele), mis põhjustavad probleeme ümberkaudsetes külades. Põhjavee varud on tulenevalt Tallinna ümbruse depressioonilehtrist vähesed. Muuga ja Peterburi maantee tööstuspiirkond põhjustab tööstusmüra ja õhusaastet. Mere poolt toimub rannaalade uuristamine, mis ohustab inimasustust. Tee-alused truubid ja kogujakraavid on ummistunud. Jõgede kalda-äärsed on risused ja võsased ning vajavad hooldamist. Rebala muinsuskaitseala olemus ja tulevikuväljavaated vajavad ühist kokkulepet ja kajastust valla arengudokumentides. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vallas on puhas looduse ja kõrge miljööväärtusega elukeskkond. Jäätmete kogumine ja vedu on ühtselt korraldatud. Maastike korrastamiseks taotletakse aktiivselt lisaressursse. Ehitus-ja keskkonnajärelvalve toimib tõhusalt. Väärtuslikud loodushoiualad võetakse kohaliku kaitse alla. Heakorrakampaaniad ja keskkonnaüritused suurendavad elanike keskkonnateadlikkust. tee-aluste truupide, kogujakraavide puhastamine ning maastike korrastamine heakorrakampaaniate korraldamine maastikuhoolduse toetussüsteemi juurutamine keskkonnariskidega arvestamine, nende ennetamine ja võimaliku mõju minimiseerimine säästva arengu põhimõtete teadvustamine biosfääri säästvaks kasutamiseks keskkonnateadlikkuse tõstmine läbi keskkonnajärelvalve, korrakaitse ja elanike koostöö Rebala muinsuskaitseala loov arendamine, miljööväärtuse säilitamine Jõelähtme valla säästva arengu programmi algatamine ja elluviimine: valla loodus-, muinsusharulduste ja ajaloopärandi kaasamine riigi õppekavadesse säästvat arengut toetava hariduse strateegia väljatöötamisel riigi poolt Tegevused, mis aitavad kaasa keskkonnakaitse valdkonna arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). 3.6. Avalik kord ja turvalisus Olukorra ülevaade Vallas on ettenähtud kaks konstaabli kohta, mõlemad on hetkel täidetud. Töötab üks korrakaitseametnik, kuid rahvastiku suurenedes on vaja üks koht juurde luua. Avalikku korda ja turvalisust aitab tagada Korrakaitse MTÜ. Vabatahtlikest moodustunud päästekeskused on Neemel, Kaberneemes ja Kostiveres, kuid aastaringseks toimimiseks on vaja investeeringuid. Kiirabi teenindab Kehrast, Maardust või Tallinnast. Kuriteod on valdavalt vargused. Probleemsed piirkonnad on Loo, Kostivere, Rootsi-Kallavere ning Peterburi mnt. ümbrus. Alevikes põhjustab probleeme noorte tegevusetus. Suviti toimub rohkem rikkumisi Kaberneemes ja Neemel, kuhu ka korraldatakse sagedasi reide. Talvel on probleemiks järelvalveta vara suvilakooperatiivides, ent kuritegevus on püsielanikkonna lisandudes vähenenud. Teiselt poolt toob elanike juurdevool uusi probleeme, mis on seotud eeskätt noortega. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vallas on turvaline elada. Toimub koostöö naabrivalve, politsei, korrakaitse, pääste ning elanike vahel. Toetatakse vabatahtlike päästekeskuste teket. Enamkäidavates avalikes kohtades suurendatakse turvalisust. korrakaitse tagamine koostöös riiklike jõustruktuuridega kodanikualgatuse toetamine korrakaitse tagamisel avaliku- ja heakorra tagamine läbi noorsoo töölaagrite alaealiste komisjoni töö tõhustamine Tegevused, mis aitavad kaasa korrakaitse tagamisele, on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). 3.7. Kultuur, sport ja vaba aeg Olukorra ülevaade Kultuurielu edendamise eest kannavad hoolt Loo Kultuurikeskus, Neeme Rahvamaja, Jõelähtme Rahvamaja, lisaks Kostivere Põhikooli ruumes tegutsev aktiiv. Arvestades Loo Keskkooli renoveerimise järgset tõenäolist ruumivajaduse suurenemist, on vajalik perspektiivis Loo Kultuurikeskusele uute ruumide leidmine. Kaasnevalt Kostivere Põhikooli rekonstrueerimisega saavad koolihoones ruumid kultuurikeskus ja raamatukogu. Neemel uue koolihoone valmimisel vabaneb kultuurimajale lisaruume. Rakendamaks preventatiivset noorsootööd on tarvilik noortekeskuse ruumide rajamine Lool ja Kostiveres. Raamatukogusid on vallas hetkel 5 (Loo, Kostivere, Jõelähtme, Neeme , Kaberneeme). Külades on puudus spordi- ja mänguväljakutest. Huvi-, spordi- ja kultuuritegevus toimub ka koolide juures. Huviharidus on vähem või rohkem võimaldatud kõikides hariduskeskustes, raske on leida juhendajaid ja treenereid. Vallas toimub palju erinevaid kultuuriüritusi: kihelkonnapäev, Jõelähtme laulupäev, laste laulukonkurss, lasteteatrite festival, volbriöö tuled Jõelähtme jõel, Jõelähtme rattaralli, Loo laat, mälumäng, kalurite päev, koolilõpu ja suvelõpu trall, valla tantsupidu, jaanipäev, lõikuskuu laat, päkapikumaa, uue aasta vastuvõtt. Strateegia ja üldised eesmärgid Valla elanikel on võimalus valida endale meelepärane tegevus. Valla suurematesse keskustesse rajatakse spordi- ja mänguväljakud. Juhendajatele ja treeneritele tuleb välja töötada motivatsioonisüsteem. Vajalik on valla noorsoo-võrgustiku loomine. Traditsioone loovad üritused peavad jätkuma. Haridus-kultuur-sport projektifond ja preemiafondi loomine aitab kaasa valdkonna arenemisele ja suurendab omaalgatust. Noortekeskuste rajmine Lool ja Kostiveres mitmekülgsete huvihariduse võimaluste tagamine kolmanda sektori ühenduste initsiatiivi toetamine lastele ja noortele sportimisvõimaluste loomine kultuurikeskkonna ja -traditsioonide hoidmine ja säilitamine rahvusvahelistes noorsooprojektides osalemine ja toetamine noorte omaalgatuse toetamine, laagrite korraldamise soodustamine Tegevused, mis aitavad kaasa kultuur, sport, vaba aeg valdkonna arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). 3.8. Ettevõtlus ja turism Ettevõtluse olukorra ülevaade Jõelähtme valla piirnemine Tallinna linnaga kui riigi tähtsaima tööstus-, transpordi-, kommunikatsiooni- ja kultuurikeskusega, loob eeldused majandustegevuse aktiivsuse kasvule vallas. Tallinn-Peterburi maantee kui suure koormusega rahvusvahelise magistraali kulgemine läbi valla territooriumi mõjutab oluliselt valla arengut. Prognoositav on maantee-äärse teeninduse ja kaubandusega seotud ettevõtluse arenemine, samuti maa- ja ehitustaotluste kasv majandustegevuseks maantee-tsoonis. Muuga Sadama külgnemine valla territooriumiga tingib spetsiifilise ettevõtluse arenemise valla territooriumil. Samas on vallas asuvad mitmed tööstused potentsiaalseks ohuallikaks keskkonnale. Ettevõtluses on põhilisteks tegevusaladeks teenindus ja kaubandus, veel leidub finantsvahenduse, transpordi ja mootorsõidukite hooldusega ning puhke- ja spordi korraldusega seotud ettevõtteid. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vald on soodsa ettevõtluskeskkonnaga ning väärtustab oluliselt keskkonnasõbralikku tehnoloogiat kasutavat ettevõtlust. Vald peab tegema igakülgset koostööd ettevõtjatega soodustamaks ettevõtlust, investeeringuid ja arengut. Vald väärtustab elanike elukeskkonda ning põhimõtet, et valla elanikul on võimalus leida tööd oma vallas. vallas asuv tootmine on keskkonnasõbralik, vald tunnustab keskkonnasõbralikke ja heakorrastatud ettevõtteid kõrgtehnoloogilise ja teadmistepõhise ettevõtluse soosimine suunatus põllumajanduslikule väikeettevõtlusele suunatus turismialasele väikeettevõtlusele avaliku-, äri- ja kolmanda sektori vahelise toimiva koostöö saavutamine Turismi olukorra ülevaade Jõelähtme vald on rikas oma vaatamisväärsuste poolest. Vallas on 34 arhitektuurimälestist, 22 kunstimälestist, 7 ajaloomälestist ja 346 arheoloogiamälestist, mis paiknevad laiali üle valla territooriumi. Jõelähtme vallas asub üks Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala muinsuskaitseala, mis on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Turism on valla arengus väga tähtsal kohal. Pikk ja liigendatud rannajoon on oluliseks valla asendigeograafiliseks arengueelduseks. See võimaldab arendada nii puhke- kui mereturismi. Vaatamisväärsused on atraktiivsed ajaloo-, loodus- ja kultuuriturismi huvilistele. Rekreatsioon, mis tähendab töövõime taastootmist aktiivse tegevuse kaudu, on sobilik pere-, talu-, karavani-ja aktiivse turismi harrastajatele. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vald väärtustab kohalikku elukeskkonda ja eksponeerib vaatamisväärsusi, pakkudes laialdasi võimalusi sportimiseks, vabaaja veetmiseks ja puhkamiseks. turismi arengu suunamine vastavalt piirkondlikult määratletud fookusele ja turismi arengustrateegiale sh. Rebala muinsuskaitseala arendamine terviklikuks turismitooteks vaatamisväärsuste korrastamine ja eksponeerimine, tugiinfrastruktuuride rajamine turismialase koostöö suurendamine era- ja kolmanda sektori, riigi ja naaberomavalitsustega. Tegevused, mis aitavad kaasa ettevõtluse ja turismi valdkonna järjepidevusele ja arengule on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). 3.9. Külaliikumine Olukorra ülevaade Vallas on 33 küla ja 2 aleviku. Jõelähtme vallavolikogu kinnitas 2004. aastal Jõelähtme valla aleviku ja külavanema statuudi. Hetkel on statuudi järgi valitud 17 külavanemat. Vajadus külaelu edendamise toetuse järele on külades olemas. Samas on vallavalitsusel suured ootused külaliikumise suhtes, kus külavanem oleks info vahendaja rollis küla ja omavalitsuse vahel. Strateegia ja üldised eesmärgid Külaliikumine on hoogne, külaelanikud kannavad põhirolli külaelu edendamisel. Toimub mõlemasuunaline infovahetus ning aktiivne koostöö valla ja külade vahel. Igas külas on oma külavanem. külade säilimisele ja arengule kaasa aitamine läbi külade toetussüsteemi tihe koostöö külavanemate, külaseltside ja omavalitsuse vahel külaplatside rajamiseks vajalike maaüksuste munitsipaliseerimine külaväljakute ja -hoonete rajamine ja korrastamine Tegevused, mis aitavad kaasa külaliikumise edendamisele, on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). 3.10. Valla juhtimine ja kommunikatsioon Olukorra ülevaade Jõelähtme valla juhtimine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja valla põhimääruses sätestatud regulatsioonidele. Valla juhtimise ja kommunikatsiooni valdkonnas tuleb eristada nelja tasandit: vallavalitsuse sisene, vallasisene, Eesti sisene ja rahvusvaheline tasand. Vallajuhtimise struktuur on kirjeldatud alapunktis 2.3. Ametikohtade arv on hetkel optimaalne ning ei ole plaanis ametnike arvu olulist kasvu. Järgneval arengukavandamise perioodil tuleb kindlasti panustada headesse rahvusvahelistesse suhetesse. Vallasisesel kommunikatsioonil on kaks kanalit: valla leht „Jõelähtme” ja valla kodulehekülg www.joelahtme.ee. Valla lehe ilmumine üks kord kuus ning pakutav info rahuldab hetkel vajadusi. Kodulehe osas tuleb parandada õigusaktide leidmist ja dokumentide liikumise jälgitavust. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vald on avatud ja läbipaistva juhtimisega. Valla juhtimine on vallaelaniku keskne: vald on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Tulenevalt kommunikatsiooni neljast tasandist saab püstitada järgmisi alamstrateegiaid ja eesmärke. 1. Vallavalitsuse sisene Haldussuutlik ja efektiivne valitsemine. infoliikumise parandamine ja dokumendihaldussüsteemi korrigeerimine vallavolikogu ja –valitsuse koolitussüsteemi loomine 2. Vallasisene Valla juhtimine peab olema avatud ja vallaelaniku keskne jätkata aktiivset tööd kodanikeühendustega ja teemagruppidega kodulehe kasutajasõbralikumaks muutmine: lihtne ja loogiline info kättesaadavus valla leht igasse postkasti! 3. Eesti-sisene Tõhus koostöö teiste Harjumaa kohalike omavalitsustega ühiste arendusprojektide algatamine ja elluviimine koostöö jätkamine Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga 4. Rahvusvaheline tasand Välispartneritele ja -külalistele avatud vald koostöö ja ühisprojektid välismaal asuvate kohalike omavalitsustega Tegevused, mis aitavad kaasa juhtimise ja kommunikatsiooni valdkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2008-2012 (lisa 1). 4. Jõelähtme valla arenguvisioon 2007 – 2015 Jõelähtme on inimsõbralik ja jätkusuutlik vald Jõelähtme vald on muinasajast alates üle viie tuhande aasta olnud Eestimaa inimeste kodu.Nagu muiste, nii ka tänapäeval on Jõelähtme kõige suuremaks väärtuseks siinsed elanikud. Seetõttu on käesoleva arengukava koostamisel lähtutud eelkõige inimeste vajadustest, mis on ka aluseks konkreetsete tegevuste planeerimisel. Inimsõbralik vald tähendab eelkõige, et valla elanikel on vallas hea elada. Elanikele on kättesaadavad kõik vajalikud teenused ja elukeskkond on selline, kus inimesed tunnevad ennast hästi ja turvaliselt. Jõelähtme vald on kodu, selle kõige sügavamas tähenduses. Samuti tuleb inimsõbralikkuse all mõista seda, et ka valla külalised tunnevad ennast valla territooriumil hästi ning neile on tagatud ligipääs vaatamisväärsustele ja puhkekohtadele. Jätkusuutlikkus väljendub arengukava kontekstis mitmeti. Arengukava on koostatud reaalse finantsprognoosiga, seega toimetades antud arengukava alusel, ei satu vald rahalistesse raskustesse ja on majanduslikult jätkusuutlik. Arengukava on suunatud noorte perede toomisele valda, mis kindlustab valla tulubaasi ja seeläbi teenuste jätkusuutlikkuse. Suunatus inimese heaolule on üks jätkusuutlikkuse kõige paremaid garantiisid. Kirjeldatud Jõelähtme valla arenguvisiooni realiseerimine toetub kahele peamisele sambale: kvaliteetne haridus ja tänapäevane infrastruktuur. Haridust hindav vald Omad lapsed oma kooli! See on üldine haridusstrateegiline eesmärk. Selleks, et lapsevanemad valiksid oma laste haridusasutuseks Jõelähtme valla lasteaiad ja koolid, peavad need olema konkurentsivõimelised naaberomavalitsuste haridusasutustega. Jõelähtme vald on lapsesõbralik vald. Lastele peavad olema loodud kõik tingimused harmooniliseks arenguks ja võimalus valida enda arendamiseks meelepärane tegevus. Tänapäevane vald Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur, mis arvestab elanike ja ettevõtjate reaalseid vajadusi. Järjepidevalt toimub valla teede renoveerimine ja juurdeehitus, eesmärgiga, et peamised sõiduteed oleksid korras ja tolmuvabad. Trasside, teede, kommunikatsioonide ja kergliiklusteede rajamist planeeritakse paralleelselt üldehitusega, silmas pidades valla üldplaneeringut. 5. Tegevuskava 2008-2012 Tegevuskava 2008-2012 on planeeritud tegevuste loetelu, mis toetavad üldeesmärkide saavutamist ja strateegiate realiseerumist. Tegevuskava on üles ehitatud selliselt, et selle täitmist oleks võimalik jälgida ka otseselt eelarves. Tegevuste sisendiks on mitukümmend toimunud töökoosolekut, Jõelähtme valla arengupäev ja arenguseminar. Tegevused on kajastatud üldistatul kujul, sest üksikprobleemide põhine lähenemine valla tervikliku käsitlemise korral pole otstarbekas. Tegevused on määratletud ajalises perioodis konkreetsete tegevustena 2008-2012 aastal. Iga tegevus on asetatud vastava tegevusvaldkonna alla. Maksumusega koos on välja toodud otsesed investeeringud, mis on oluline kulude planeerimise seisukohast. Iga tegevuse elluviimiseks on määratud peavastutaja, lähtuvalt tegevuse iseloomust. Lisa nr 1 Tegevuskava 2008-2012 on arengukava lahutamatu osa. 6. Arengukava finantseerimise põhimõtted, eelarvestrateegia, finantsprognoosid Valla eelarve administreerimine on olnud mõõdukas ja realistlik, mida näitab seniste plaanide koostamine ja nende täitmine, samuti mõõdukas laenupoliitika. Arengukava lähiperioodi 2008-2012 investeeringute vajadused kokku enam kui 100 miljonit krooni (tegelik summa on kordades suurem, siin on arvestatud osalt vaid laenude tagasimakseid, mitmetel tegevustel ei ole võimalik tegevuse maksumust ka hetkel hinnata). Vald on võimeline need investeeringud ka ära tegema, kui koostatakse selleks perioodiks eelarve strateegia, mis on kooskõlas arengukavaga ja laenustrateegiaga. Valla arengukava vajaduste täitmiseks on vaja: järgida senist "mõõdukat" eelarve strateegiat hoida püsikulude osakaal alla 85% eelarvest koostada reaalne laenustrateegia suurendada tulubaasi, sh. kaasa aidata maksumaksjate arvu kasvule või hoida vähemalt sama taset võimalikult palju ja edukalt taotleda erinevate fondide ja projektide kaudu lisavahendeid, mis leevendab eelarve vaba jäägi koormust olla valmis eelarve "ekstreemsusteks" - vajadusel vähendama või külmutama püsikulude mahtu ning teha muudatusi laenukohustuste täitmisel. Oluline element eelarvestrateegia mudelis on eelarve tulubaasi prognoos, mis on koostatud 2017. aastani. Eelarvete tulude mahu prognoosimisel on aluseks võetud: elanikkonna prognoos aastani 2017 maksumaksjate prognoos aastani 2017 Jõelähtme valla maksumaksjate brutosissetulek, millest arvestatakse tulumaksu üksikisiku tulumaksu prognoos Mudelis on kasutatud rida eeldusi: tulumaksu osakaal eelarve tulude mahust jääb 60% tasemele eelarve püsikulude osakaal jääb 85% tasemele lähtutakse põhimõttest, et eelarve tulude struktuuris jääb tuluallikate vahekord samaks. Seda on raske ette näha, kuna see sõltub oluliselt riigi eelarve strateegiast ja omavalitsuste tulude baasi kujundamisest maksumaksjate osakaal langeb väheldases tempos prognoosiperioodi lõpuni võimalikke tulumaksuseaduse muudatusi ei ole arvestatud, eeldatakse senise suuna jätkumist riigi poolt Kokkuvõtlikult on mudeli koostamisel lähtutud konservatiivsest põhimõttest, et võimalikke riske maandada.Samas on arengukavas ette nähtud nn "kaks arengukava täitmise tasandit" juhuks kui eelarve tulude baas kasvab oluliselt kiiremini kui prognoositud. Kõikidel puhkudel on kasulik analüüside ja prognooside täitmise jälgimise instrumentide süsteemi olemasolu, et õigeaegselt arengutes muudatusi teha. Eelarvestrateegia on esitatud lisas 3. Tulude mahu prognoos on mudelis ülesehitatud peamiselt tulumaksu liikumisele. Tulumaksu laekumise prognoos väljendub elanike ja maksumaksjate arvu ning keskmise palga muutustes, kombineerides neid elemente rahvastiku mõõduka ja optimistliku prognoosiga. Eelarve tulude mahu aluseks on TM laekumise näitajad. Jõelähtme vallal on TM osakaal eelarves olnud kuni 60% viimase 5 aasta jooksul. Aluseks on võetud võrreldavad aastad ning eelarve täitmisest on välja arvatud ühekordsed tulud ja laenud. Järgmistel aastatel on arvestatud, et see suhe jääb samaks - 60% tulude eelarvest moodustab tulumaks.Mida suurem protsent on prognoositud, seda väiksem tuleb arvestuse järgi kogu eelarve tulude maht. Selline lähenemine on mõeldud riskide vähendamiseks. Jõelähtme valla eelarvest ca 85% läheb püsikuludeks (tegevuskuludeks) ja ülejäänud 15% moodustavad nn „eelarve vabad vahendid”, mida on võimalik suunata investeeringute katteks. Vabadest vahenditest on maha arvestatud olemasolevate ja planeeritavate laenude kohustused, mis on tegelik iga-aastane investeeringuvõime. Tegemist on siiski puhtalt ainult valla eelarve võimalustega, siia ei ole sisse arvestatud muid allikaid - riigi eelarvest, fondidest, projektidest jne tulevaid investeeringuid. Aastani 2017 on võimalike investeeringute kogumaht mõõduka stsenaariumi järgi ca 197 mln krooni, optimistliku variandi järgi ca 223 mln krooni. 7. Arengukava ja tegevuskava elluviimine ning uuendamine Jõelähtme valla arengukava on elav dokument. See tähendab, et samuti nagu muutuvad vajadused ja võimalused, nii peab muutuma ka arengukava koos lisadega. Selleks, et arengukava hakkaks reaalselt toimima, peab see olema aluseks järgnevatele ettevalmistatavatele ja elluviidavatele kavadele ja otsustele.„Jõelähtme valla arengukava 2007-2015” edasine kasutamine on kavandatud järgmistel alustel: Dokument toimib üldise foonimaterjalina – see tähendab, et juhtudel kui valla juhtimise otsused peavad arvestama pikaajaliste mõjudega ning kaugema tuleviku seisunditega, peab arvestama ka arengu kavandamist määratlevas dokumendis sisalduvaga. Tegevuskava on koostatud nii, et iga tegevuse juures on peavastutaja, selline ülesehitus tagab reaalvastutuse. Tegevuskava peab olema reaalselt seotud valla finantssuutlikkusega ja eelarvestrateegiaga. „Jõelähtme valla arengukava 2007-2015” on aluseks valla üldplaneeringu korrigeerimisel ja uue üldplaneeringu ning teemaplaneeringute koostamisel. Vallavalitsus teostab igal aastal arengukavas ja tegevuskavas fikseeritud arengusuundade realiseerimise monitooringu. Selles tuuakse välja nii saavutatud edu kui ka probleemid, mis takistavad arengukava elluviimist. Samuti need seisukohad arengukavas ja tegevuskavas, mis uute arengute taustal võivad osutuda küsitavaks. Sellest tulenevalt tehakse volikogule ettepanek, kas muuta arengukava ja/või tegevuskava või jääda olemasoleva redaktsiooni juurde. Ettepanekud tuleb esitada iga aasta septembri lõpuks.