Tamsalu Vallavolikogu — Tamsalu valla arengustrateegia 2025 "Töökas ja sportlik Tamsalu" vastuvõtmine — KO, 113, 1620

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 7 ja § 37 alusel. § 1. Kehtestada Tamsalu valla arengustrateegia 2025 “Töökas ja sportlik Tamsalu” vastavalt lisale. § 2. Määrus jõustub 01. juulil 2008. Volikogu esimees Andrus Freienthal Tamsalu valla arengustrateegia 2025 “TÖÖKAS JA SPORTLIK TAMSALU” Sisukord Mõisted Sissejuhatus 1. Lähiajalugu 2. Üldstrateegia 2.1. Arengut mõjutavad tegurid 2.1.1. Tamsalu arengut toetavad muutused 2.1.2. Tamsalu arengut takistavad muutused 2.2. Missioon 2.3. Visioon 2014 2.3.1. Tulemused 2014 2.4. Strateegilised eesmärgid 3. Tamsalu, valdade ja linnade konkurentsis ning koostöös 3.1. Konkurentsi ja koostöö tegurid 3.1.1. Konkurentsimaatriks (hinnanguline prognoos) 3.1.2. Koostöömaatriks (hinnanguline prognoos) 4. Tamsalu arenguruum 4.1. Tamsalu rahvusvahelises arenguruumis 4.2. Tamsalu Eesti arenguruumis 4.3. Tamsalu Lääne-Virumaa, sh Pandivere koostööpiirkond, arenguruumis 4.4. Tamsalu sisemiste piirkondade areng 5. Valla üldine olukord 5.1. Tugevused ja nõrkused (analüüs 2005 + 2007) 5.2. Võimalused ja ohud (analüüs 2005 + 2007) 6. Strateegilised (arengukava) valdkonnad ja alavaldkonnad 7. Arengupõhimõtted 8. Horisontaalsed väärtused 9. Kasusaajad 10. Allstrateegiad 10.1. Juhtimine ja arengu rahastamine 10.2. Ettevõtluskeskkond 10.3. Elukeskkond 10.4. Haridus ja noorsootöö 10.5. Kultuur, sport, vaba aeg, turism 10.6. Sotsiaalne heaolu 11. Toetatavad grupid 12. Strateegia rakendamine 12.1. Strateegilised aspektid 12.2. Edueesmärgid 12.2.1. Ühiskondlik mõju 12.2.2. Ressursid ja tingimused 12.2.3. Protsessid ja struktuurid 12.2.4. Inimressursid 13. Arengu kavandamise organisatsioon 14. Seire, hindamine, strateegia uuendamine Mõisted Arendus- ja tegevuskava – tegevuste loetelu, mille alusel toimides viiakse teenused klientideni ja tagatakse eesmärkide täitmine. Arenguruum – geograafiline piirkond, millega vald seostub, suhtestub. Avalik sektor - riigi ja omavalitsuse asutused ja organisatsioonid, mis vahendavad, osutavad ja pakuvad kodanikele avalikke kaupu ja teenuseid. Eesmärk – visioonist lähtuv siht, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Erasektor - üldmõiste, mis tuleneb avaliku võimu ja erasfääri lahutamisest ning hõlmab endas kahte põhilist koostisosa: ärisektorit ja mittetulundussektorit oma institutsionaalses kogumis. Ettevõtja – iseseisev majandusüksus, juriidilise vormiga füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. Haldussuutlikkus[1] - riigi/kohaliku omavalitsuse funktsioneerimise tagamine kõikides ettenähtud valdkondades. Tähendab tegevuspoliitikate elluviimise suutlikkust. Horisontaalsed väärtused - põhimõtted, millel on kõiki arengukava strateegilisi valdkondi läbiv tähendus. Jätkusuutlikkus - püsiva toimetuleku- ja arenguvõime loomine. Kasusaaja – erinevad sihtrühmad. Konkurents[2] - on subjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu (institutsionaalne konkurents ehk süsteemikonkurents on konkurents regioonide vahel mobiilsete tootmistegurite pärast). Koostöö - vastastikku üksteisele edu saavutamiseks (kasu saamiseks) vajalike eelduste loomine. Koostööpiirkond – kohalike omavalitsusüksuste territoorium, mida iseloomustavad sarnased sotsiaalmajanduslikud, geograafilised ja kultuurilised tingimused ning kus avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel toimub tihe koostöö). Koostöövaldkond – kohaliku omavalitsuse ülesannete/tegevuste, avalike teenuste alajaotus, kus avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid kokkuleppe alusel tegutsevad teatud vormis ühiselt. Lobitöö - jõupingutused otseselt seadusloomega tegelevate seadusandjate, esinduskogude töötajate ning valitsusametnike arvamuse mõjutamiseks. Missioon – organisatsiooni olemasolu lühipõhjendus. Organisatsiooni standard – reeglistik, mis peab tagama teenuste pakkumise protseduuri kvaliteedi. Partner – huvitatud osapool. Piirkond – mistahes ala maakonnas/vallas, mis võib hõlmata vastavalt kontekstile mitut valda/küla . Prioriteet – esmatähtis, millega arvestatakse eesmärke püstitades ja tegevusi kavandades. Proaktiivne – ennetav, probleeme ettenägev. Põhimõtted – kokkulepitud reeglid. Regioon – mistahes piirkond Eesti Vabariigis, mis võib hõlmata vastavalt kontekstile mitut valda või maakonda. Strateegia – üldine tegutsemisviis pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks dokumenteeritud tulevikukujutlus; ideede, printsiipide, eesmärkide jt. kompleks. Organisatsiooni ja muutuva keskkonna vahelise tasakaalu saavutamise ja hoidmise vahend. Määratleb eesmärkidest tulenevalt organisatsiooni adekvaatse reageerimise keskkonnas toimuvatele muudatustele. Tegevussuund – olemuslikult sarnaste tegevuste kogum, mille kaudu kavatsetakse saavutada püstitatud eesmärgid. Territoriaalüksus – kohalik omavalitsus või maakond. Kompetents – teadmiste, kogemuste ja oskuste loetelu, millele peab organisatsioon vastama. Valla organisatsioon - valla allasutused, vallavalitsus ja volikogu. Visioon – soovitud tulevikuseisund, mille poole organisatsioon oma tegevuses püüdleb. Sissejuhatus Käesolev dokument “Tamsalu valla arengustarateegia 2025” on valla esimene tõeliselt pikaajaline strateegia. Strateegia väljatöötamine toimus perioodil detsember 2006 kuni oktoober 2007. Töös osales aktiivselt üle 30 inimese: vallaametnikud, konsultandid, ettevõtjad, strateegia erivaldkondade huvilised. Strateegia väljatöötamise vahekokkuvõtteid tutvustati erinevatel esitlustel nii vallaajuhtidele ja -ametnikele, kui ka vallavolikogu liikmetele. Eelkõige on strateegia alusdokumendina vajalik Tamsalu vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmetele, kes töötavad välja erinevaid arengukavasid, programme ning langetavad vallaaelu tulevikku määratlevaid otsuseid. Kindlasti on Tamsalu pikaajalisest strateegiast huvitatud valla elanikud, ettevõtjad ja investeerijad, et olla informeeritud sellest, millised on valla arengu pikaajalised perspektiivid. 1. Lähiajalugu Praegune Tamsalu vald paikneb kas täielikult või osaliselt endiste Porkuni, Assamalla, Vao, Vajangu, Võhmuta, Einmanni, Nõmmküla valdade aladel. Tamsalu valla pikkus põhjast lõunasse on ca 15 km ja idast läände ca 37 km. Kaardilt vaadatuna on territoorium rombikujuline kirdest edela suunas. Esimesed teated väikese mõisa Tamsal’i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula. 1941. aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Eraldi olid Assamalla, Porkuni, Vajangu külanõukogud, mis praegu on Tamsalu valla külad. Vald taasloodi 10. oktoobril 1991. a Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega ja vallale omistati omavalitsuslik staatus. Alevi õigused anti Tamsalu linnale 1954. aastal, linna õigused omistati Tamsalule 22. oktoobril 1996. aaastal. Tamsalu linn ja vald ühinesid haldusreformi käigus oktoobris 2005. aastal. Alates 2006. aasta 1. jaanuarist Tamsalu Linnavalitsus kaotati ning toimima hakkas ühinenud organisatsioon Tamsalu Vallavalitsus. 2. Üldstrateegia 2.1. Arengut mõjutavad tegurid Ülevaate andmiseks valla erinevates valdkondades toimunud suundumustest on otstarbekas jaotada need, lähtudes nende mõjust arengule, kaheks. Seega ühelt poolt on tegemist selliste trendidega, mis on loonud soodsa pinnase valla edasiseks arenguks. Teise poole moodustavad negatiivsed suundumused ja muutustega kaasnenud uued probleemid. Negatiivsete suundumuste ja probleemidega mittetegelemise korral võivad need muutuda märkimisväärseks takistuseks Tamsalu valla edasisele arengule. 2.1.1. Tamsalu arengut toetavad muutused Tamsalu linna ja valla ühinemise lõpuleviimine: · Suurenenud eelarve. · Lõppenud linna ja valla omavaheline arveldamine. · Investeerimisvõime kasv (spordihoone, tänav). Väljakutse arenguks, elanike osaluse ja aktiivsuse kasv: · Aktiviseerunud külade liikumine. · Riigisisestes ja rahvusvahelistes projektides osalemine. · Elanike aktiivsuse kasv valla arengu küsimustes. Piirkonna ühtne planeerimine (avatus ja koostöö): · Piirkonna terviklikum arengu planeerimine. · Ametnike spetsialiseerumine (sügavuti). · Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse käivitumine. Elukeskkonna paranemine: · Mitmete objektide valmimine · Inimeste hool oma lähiümbruse korrastamisel Tööhõive suurenemine: · Töötute arvu vähenemine 2.1.2. Tamsalu arengut takistavad muutused Rahvaarvu vähenemine tööealiste arvelt: · Väljaspool valda töölkäijate arv Õpilaste arvu vähenemine: · Vähenenud on õpilaste arv gümnaasiumis. 2.2. Missioon Turvalise, mitmekesise ja atraktiivse elukeskkonna edasiarendamine, eelduste loomine paikkonna elanike harituse, majandusliku ja sotsiaalse heaolu ning ettevõtlikkuse kasvuks, säästlikkuse, kultuurilise ja tervisliku elulaadi väärtustamine, inimeste kaasatõmbamine oma piirkonna arengu kujundamisse. Kogukonna liikmete arvu kasvatamine. 2.3. Visioon 2014 Aastal 2014 on Tamsalu vald nooreneva, ettevõtliku, haritud ja elurõõmsa elanikkonnaga, suurepäraste vaba aja veetmise võimalustega, puhta ja kauni looduskeskkonnaga, mitmekesise ettevõtlusega, kaasaegse infrastruktuuriga, uuenduslik, konkurentsivõimeline, turvaline, usaldusväärne ja koostööle suunatud Pandivere koostööpiirkonna omavalitsus. 2.3.1. Tulemused 2014 Aastal 2014 on realiseerunud vallas järgmised tulemused: · Tamsalu valla keskus on kaunis ja roheline väikelinn. · Tamsalu vallas elavad noored, toimetulevad, rõõmsameelsed, terved, aktiivsed, pikaealised ja haritud inimesed. · Looduskaunitesse kohtadesse on rajatud uued elamurajoonid. · Renoveeritud on mitmekesiste võimalustega kultuuri- ja spordikeskus. · Enamus valla teid on tolmuvabad. · Välja on ehitatud lubjapark. · Välja on arendatud tööstusala, kus tegutsevad esimesed ettevõtted. · Tamsalu linn on saanud uue planeeringu. · Porkuni on kujunenud puhketurismi keskuseks. · Piirkonnas toimib keskkonnasäästlik põllumajandus. · Porkuni kool on säilinud ja laienenud. · Tamsalu Gümnaasiumis toimub süvaõpe aines, mis on kolmepoolselt (lastevanemad, kool ja vald) kokkulepitud. · Kogu valla territoorium on internetiseeritud. · Sporditegevus on aktiviseerunud. · Elanikkond võtab aktiivselt osa kultuuritööst. · Olemas on hooldekodu. · On piisavalt oskusi vajavaid töökohti. · Tööpuudus on stabiilselt alla 5%. · Võhmuta lubjakompleks töötab mitmekülgselt. · Hoogustunud on väike-ettevõtlus. · Saavutatud on laiem tuntus läbi tööstuse, spordi ja puhkekeskuse Porkunis. · Tamsalu on osa hästitoimivast Pandivere koostööpiirkonnast. 2.4. Strateegilised eesmärgid Haldussuutlik ja professionaalse ametnikkonnaga vallaorganisatsioon. Jätkusuutlik ettevõtlus, ettevõtlusaktiivsuse ja töökohtade arvu kasv. Meeldiv elukeskkond, korrastatud külad ja keskused, kaasajastatud tehniline infrastruktuur. Turistide reisisiht, kasutatud turismipotentsiaal. Haritud vallarahvas, kättesaadav haridus, kaasaegne õpikeskkond, rakendatud elukestva õppe põhimõtted. Mitmekülgsed võimalused meelepärase ja arendava tegevusega tegelemiseks. Elanikkonna toimetulek ja kvaliteetne hoolekanne. Turvaline ning tervisele ohutu elu- ja töökeskkond. Aktiivne ja kaasatud vallarahvas. 3. Tamsalu, valdade ja linnade konkurentsis ning koostöös Valla tulevik sõltub suuresti sellest, kui hästi suudetakse hakkama saada konkurentsi-situatsiooniga ning luua ja realiseerida koostöösidemeid. 3.1. Konkurentsi ja koostöö tegurid Konkurentsi (koostöö) tegurid ehk mille alusel konkureeritakse või tehakse koostööd on järgmised: Valda elama asujad Vallast lahkujad Mujalt tööle tulijad Väljaspool valda tööl käijad Kooli tulijad õpilased Mujal koolis käivad õpilased Kultuuri ja spordi teenuste tarbijad Turistid ja nendega seotud teenused Erasektori investeeringud Riigieelarve investeeringud EL investeeringud 3.1.1. Konkurentsimaatriks (hinnanguline prognoos) Valla konkurentideks hinnanguliselt on lähiümbruse kohalikud omavalitsused ja Eesti suuremad keskused. Maatriks tabelina lisatud 3.1.2. Koostöömaatriks (hinnanguline prognoos) Valla peamised koostööpartnerid täna ja ka hinnanguliselt tulevikus on lähiümbruse kohalikud omavalitsused. Maatriks tabelina lisatud 4. Tamsalu arenguruum Strateegia antud peatükis on terminit arenguruum käsitletud neljal tasandil, liikudes laiaulatuslikumast – rahvusvahelisest – mõõtmest Tamsalu - keskse arenguruumi käsitluse suunas. Esiteks tuleb vaatluse alla laiem geograafiline ruum, millega Tamsalu erineval viisil seostub ja soovib seostuda. Teiseks Tamsalu tähendus Eesti seisukohalt. Kolmandaks Tamsalu ümbruse lähiruum (maakond ja PAIK). Neljandaks vald ise: sisemised piirkonnad praeguses ja kavandatavas arengus. 4.1. Tamsalu rahvusvahelises arenguruumis Tamsalu vald rahvusvahelisel tasemel taotleb tuntust ja enamat seotust järgmiste sihtide kaudu: · Koostöö arendamine sõprusvaldadega Läänemere regioonis ja Euroopas · Mahajäetud lubjakivi põletamisega seotud tööstusmaastiku kujundamine rahvus-vaheliseks õppe-, teadus- ja ökoturismi magnetiks · Porkuni kujundamine loodusturismi keskuseks · Traditsiooniliste ürituste rahvusvaheliseks muutmine sh spordivõistlused, Porkuni Pillar, tünnisõit, paeteemalised teaduskonverentsid 4.2.Tamsalu Eesti arenguruumis Eesti-keskselt on Tamsalu vallal eelkõige täita atraktiivse spordikeskuse ja lubjakivi põletamisega seotud ajaloolise tööstusarhitektuuri ja tehnoloogia säilitamine ning eksponeerimine keskuse roll. See tähendab heade treening- ja sportimistingimuse loomist sportlastele ja Eesti teiste linnade/valdade aktiivsetele inimestele, sh õpilastele ja teadlastele geoloogia, botaanika looduses õppimise ja uurimise võimaluste pakkumist. 4.3. Tamsalu Lääne-Virumaa, sh Pandivere koostööpiirkond, arenguruumis Tamsalu valda iseloomustab maakonnas ja Pandivere koostööpiirkonna tasandil esiteks mitmekesiste (sport, haridus, kultuur, turism, ettevõtlus) kvaliteetsete teenuste ja ürituste pakkumine sh spordikool ja spordihoone, ujumispaigad, valgustatud suusarajad, treenerite koolitus, autokross, gümnaasium, kultuurimaja ringid ja üritused, tööstusala, RMK puhkemaja, lubjapark, teiseks tuntud ettevõtted, kaubamärgid ja töökohad sh Hagar, E-Betoonelement, Tamsalu EPT. 4.4. Tamsalu sisemiste piirkondade areng · Tamsalu linn on valla administratiivne, ettevõtlus-, spordi- ja kultuurikeskus. · Vajangu on arenenud põllumajandusega sotsiaalseid teenuseid pakkuv keskus. · Porkuni on puhkekeskus ja turismimagnet, kus toimivad erikoolitus ja külakeskus. · Assamalla on arenenud põllumajandusega ja tuntud Kalevipoja jälgede poolest ja piirkonna keskusena. · Sääse ja Põdrangu on arenenud põllumajandusega keskused. 5. Valla üldine olukord Valla peamisteks tugevusteks on mitmekesine aktiivne sotsiaalne infrastruktuur, territooriumil paiknevad atraktiivsed looduspaigad, töötav koostöövõrgustik, arenenud vallakeskuse olemasolu ja pühendunud eestvedajad. Olulised nõrkused on elanikkonna ja õpilaste vähenemine. Põhilised võimalused on ümbritsevate omavalitsustega koostöö arendamine ja EL poolt rahastatud projektide läbiviimine. Ohuks valla arengule on elanikkonna jätkuv vähenemine ja vananemine. 5.1. Tugevused ja nõrkused (analüüs 2005 + 2007) Tugevused Nõrkused 1. Soodne geograafiline asend: intensiivse põllumajanduse piirkond, Tallinna ja Tartu kaugus Tamsalust on 100 km, maakonnakeskus Rakvere asub 30 km kaugusel. 2. Hea koolide ja lasteaedade võrgustik 3. Mitmekülgsete võimalustega spordikompleksi ja kultuurimaja ning valgustatud terviseradade aktiivne kasutamine 4. Puhta vee varude olemasolu, asukoht Pandivere vee tekke piirkonnas 5. Ilus looduskeskkond – metsad, põllud ja mäed. 6. Kuulumine Pandivere omavalitsuste koostööpiirkonda. 7. Pikaajalise sporditegevuse traditsioonid 8. Paranenud keskkonnaseisund (rekonstrueeritud reoveerajatised) 9. Raudtee olemasolu 10. Suhteliselt hea taseme ja traditsioonidega gümnaasium 11. Perspektiivne puhkepiirkond Porkuni järve ääres, 12. Säilinud lubjatööstuse pärand Tamsalus 13. Loodusressursside olemasolu (kruus, lubjakivi, mets, kõrge kvaliteediga mullad) 14. Odava vaba elamispinna olemasolu. 15. Ehituseks on olemas palju vaba maad. 16. Sagedane valla tegevuste kajastamine meedias. 17. Madalad kinnisvarahinnad 1. Maagaasitrassi puudumine 2. Kaitsmata põhjaveega alad 3. Joogivee ebaühtlane kvaliteet külades ja halb trasside kvaliteet 4. Puudulik andmeside kasutamise võimalus 5. Kvalifitseeritud tööjõuressursi piiratus 6. Kohalike poliitikute otsustusvõimetus (inimeste vahelised suhted piiravad otsuste tegemist) 7. Vaba elamispinna halb kvaliteet 8. Kinnisvara madal hind 9. Raudtee takistab inimeste ja autode liikumist Tamsalu linnas 10. Ebapiisavalt tolmuvabu tänavaid 11. Üldine heakord jätab soovida 12. Inimeste madal keskkonnateadlikkus 13. Madal ettevõtlusaktiivsus 14. Kultuurimaja vajab suuri investeeringuid (sisemised kommunikatsioonid vajavad uuendamist) 15. Külades on palju madala veetasemega kaevusid. 16. Aktiivsete elanike vähesus 17. Korteriühistute puudumine. 5.2. Võimalused ja ohud (analüüs 2005 + 2007) Võimalused Ohud 1. Ümbritsevate omavalitsustega koostöö võimaluste kasutamine 2. Regionaalpoliitika, lisaraha taotlemine ettevõtluse (tööstuse) arenguks 3. Halduspoliitika - annab juurde ressursse 4. Hariduspoliitika – investeeringute jagamine pearaha järgi 5. Sotsiaalpoliitika – sotsiaaltoetuste kasv, pensionite kasv, tasuta toit lastele, tasuta arstiabi, suurem hambaravitoetus 6. Majanduspoliitika – inimestele paremad võimalused liikumiseks (transport), teedeehituse elavnemine 7. Kultuuripoliitika – riigi toetus spordile läbi rahvatervise (21. sajandi spordihoone) 8. Keskkonnapoliitika – hoitud puhas inimsõbralik, keskkond 9. Aktiivne tööturupoliitika 10. Välis- ja siseturismi kasv 1. Geograafiline asend – asukoht kahe tugeva tõmbekeskuse vahel (konkurents) 2. Rahvastiku vananemine 3. Gümnaasiumi kadumine 4. Regionaalpoliitika suunab raha kõrvale, ettevõtlus ei tule kohapeale 5. Halduspoliitika – kohustuste suurenemine, mittevastavus ressurssidega 6. Hariduspoliitika – riik hakkab reguleerima koolivõrku 7. Sotsiaaltoetuste kasv 8. Kaupade ja teenuste hinnatõus 9. Keskkonnapoliitika – teenuse hinnad kasvavad, toodang kallineb 10. Töötuse kiire kasv 11. Kohalik palk ei ole konkurentsivõimeline 12. HIV, narkomaania, kuritegevuse levik 13. Põhjavee taseme langus 6. Strateegilised (arengukava) valdkonnad ja alavaldkonnad Valla igakülgseks arenguks on vajalik arengu kavandamine, tegevus ja arengu jälgimine järgmistes põhi- ja alavaldkondades: · Juhtimine ja arengu rahastamine o Juhtimise struktuur o Eelarve o Ajaleht, kohaturundus ja suhtekorraldus o Koostöö o Infotehnoloogia, sisekommunikatsioon · Ettevõtluskeskkond - sh ettevõtlus ja tööhõive o Tööhõivestruktuur o Ettevõtlus o Arendustegevus · Elukeskkond - sh tehniline infrastruktuur o Planeeringud o Elamumajandus o Jäätmekäitlus o Haljastus ja heakord o Välisvalgustus o Välisilme, kujundus o Veevarustus ja kanalisatsioon o Soojavarustus o Teed, tänavad ja parklad o Side, internet o Elektrivarustus o Gaasivarustus o Ühistransport · Haridus ja noorsootöö o Alusharidus, lasteaiad o Üldhariduskoolid o Kutseharidus o Noorsootöö o Täiskasvanute koolitus o Huviharidus · Kultuur, sport ja turism o Hallatavad kultuuriasutused (kultuurimaja ja raamatukogu), vabaõhuüritused o Muuseum o Kultuuri, arheoloogia-, arhitektuuri-, ajaloo mälestised o Kalmistud, vennashauad o Seltsitegevus ja külakultuur o Huvitegevus ja vabaharidus o Sport o Koolisport o Harrastussport o Võistlussport o Spordirajatised o Turism o Kogudused · Sotsiaalne heaolu – sh tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja turvalisus o Tervishoid o Tervise edendus o Üldarstiabi o Eriarstiabi o Hooldusravi o Rehabilitatsioon o Sotsiaalhoolekanne o Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekanne o Eakate hoolekanne o Laste ja noorte perede hoolekanne o Erivajadustega inimeste hoolekanne o Turvalisus o Kuritegevus o Liiklusohutus o Tööohutus o Tuleohutus o Keskkonna ohutus (vesi, õhk jne.) o Loodusmõjud (tormid, üleujutused jne) o Elutähtsate tehniliste kommunikatsioonide töökindlus o Abiinstitutsioonid o Vabatahtlikud abiühendused 7. Arengupõhimõtted Arengu kavandamisel ja tegevuste läbiviimisel vald juhindub järgmistest põhimõtetest: · Seaduslikkuse järgimine ja tegevuse läbipaistvus. · Avatus, orienteeritus sisemisele ja välisele koostööle nii era- kui avaliku sektori institutsioonidega. · Omaalgatuse ning uute arengule kaasaaitavate projektide käivitamise ja läbiviimise toetamine. · Tegutsemine valla elanike ja institutsioonide huvides ja vajadusi arvestades. · Partnerlus, koostöö ja avalikkuse kaasamine arengute kavandamisel, rahastamisel ja meetmete rakendamisel ning vastavate otsuste ettevalmistamisel. · Keskkonnasäästlikkus, elukeskkonna ja tervisekaitse ning säästva arengu põhinõuete arvestamine. · Valla arengukava on vallaspetsialistide ja töötajate töödokument. · Valla arengukava on kooskõlas arengustrateegiaga. · Valla eelarve tugineb arengukavale. 8. Horisontaalsed väärtused Horisontaalsed väärtused on põhimõtted või taotlused, millel on kõiki arengukava strateegilisi valdkondi läbiv tähendus: · Elanike arvu kasv. · Elanike harituse, osaluse ja aktiivsuse kasv. · Arengu territoriaalne tasakaalustatus. · Elukeskkonna kvaliteedi tõus. · Töökohtade arvu kasv ja töökohtade kvaliteedi tõus. 9. Kasusaajad Arengute kavandamisel ja tegevuste läbiviimisel eesmärkide täitmiseks jälgib vald, et tulemustest kasusaajad oleksid kõik valla sihtrühmad, kõik valla elanikud. 10. Allstrateegiad Arengusuunad ja põhimõtted strateegilistes valdkondades arengute kavandamisel: 10.1. Juhtimine ja arengu rahastamine · Valla juhtimisstruktuuri täiustamine, sh kodanikeühenduste kaasamine ja informeerituse parandamine · Eelarve planeerimisel ja taotluste koostamisel järgitakse kokkulepitud strateegiat ja kinnitatud arengukava. · Positiivse imago loomine meedia ja interneti vahendusel (valla kodulehe koostamine). · Pikaajalise planeerimistegevuse parendamine. · Välisfondide kaasamine arengu rahastamisel. · Ametnike ja volikogu liikmete koolituste korraldamine. · Koostöö arendamine nii naabervaldadega kui ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. · Organisatsioonisisese koostöö (vallavalitsus, allasutused) parendamine. 10.2. Ettevõtluskeskkond · Inkubatsioonikeskuse käivitamine. · Klastrite väljaarendamine. · Tööstusala väljaarendamine. · Ettevõtluse infrastruktuuri väljaarendamine (vesi ja kanalisatsioon, teed, gaas, elekter, side) endistes majandikeskustes Sääse, Vajangu, Assamalla, Porkuni, Põdrangu. · Vajaliku oskusteabe andmine, koolituste ja ettevõtlusseminaride korraldamine. · Ettevõtluse alustamise toetamine. · Turundustegevus potentsiaalsetele investoritele. · Abitöötajate kvalifikatsiooni tõstmise koolituste korraldamine. · Koostöö riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ettevõtluse arendamise küsimustes. 10.3. Elukeskkond · Kvaliteetsed elamispinnad valla erinevates paikades. · Tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine (teed, tänavad, kommunikatsioonid, tänavavalgustus, kergteed). · Asulate haljastuse ja heakorra, puhkealade, parkide väljaarendamine sh linna keskosa. · Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine. · Interneti kättesaadavus kogu valla territooriumil. · Teede muutmine tolmuvabaks. · Kõnniteede olukorra parandamine. · Parkimisplatside väljaehitamine. · Prügimajanduse korrastamine kogu valla territooriumil. 10.4. Haridus ja noorsootöö · Õppekeskkonna kvaliteedi tõstmine – gümnaasiumi ja põhikooli, lasteaedade renoveerimine, lasteaedade mänguväljakud ja spordiväljakud. · Lisaerialade võimaldamine. · Vaba aja veetmise ja loomingulise tegevuse mitmekesistamine (huviharidus). · Eelkutseõppe rakendamine (praktika võimalused ettevõtetes). · Õppevahendite täiustamine ja kaasajastamine. · Noortele õpetajatele soodustingimuste loomine (soodustused ja toetused noortele õpetajatele). · Noortekeskuse laiendamine. · Koostöö huvihariduse valdkonnas Pandivere koostööpiirkonnaga (sh Väike-Maarja muusikakooliga). · Täiend- ja tasemeõppe võimaluste loomine õpetajatele. · Noortele õigete eluväärtuste õpetamine. · Elukestva õppe propageerimine. Täiskasvanuhariduse sisseviimine gümnaasiumis. · Vabatahtlike tegevuse väärtustamine. · Koolibussiühenduse parendamine (Assamalla – Tamsalu). 10.5. Kultuur, sport, vaba aeg, turism · Spordikompleksi väljaehitamine. · Spordi juhtimise täiustamine. · Spordi turunduse, teavituse, reklaami, info pakkumise, ürituste korraldamise – parendamine. · Tamsalu imago – sport. · Elanikkonna huvialasid toetava süsteemi mitmekesistamine. · Loodusturism ühendatuna loodusharidusega (lubjapark, Porkuni, maastikukaitseala, Natura 2000) vastavate tugistruktuuride ja teenuste väljaarendamine. · Laste mängu- ja spordiväljakute (sh rula- ja rulluisuraja) rajamine. · Terviseradade, sh valgustatud kergliiklusteede (suusastaadioni ümbruses, Tamsalu siseselt, Porkunisse, Porkunist Väike-Maarjasse) väljaarendamine. · Tugeva sideme loomine kodukohaga (noorte kasvatus ja kaasamine, “valla sõprade klubi”). 10.6. Sotsiaalne heaolu · Hooldekodu rajamine. · Noorte perede toetamine. · Avahooldusteenuse pakkumine. · Puuetega inimeste toetamine. · Narko- ja AIDSi- ennetustöö. · Tervisespordi propageerimine. · Sotsiaalkeskuse väljaarendamine (teenuste koondamine). · Liikluskultuuri tõstmine. · Koostöö arendamine sotsiaaltöö tasandil (ametid, MTÜd). · Elanike ohutuse tagamine (välisvalgustus, korrakaitse). · Naabrivalve rakendamine. · Väärtustada vabatahtlike tööd. 11. Toetatavad grupid Piisavate võimaluste olemasolu korral toetatakse täiendavalt valla initsiatiivil järgmisi sihtgruppe: · Alustavad ettevõtjad · Noored õpetajad · Noored pered · Puuetega inimesed · Eakad 12. Strateegia rakendamine 12.1. Strateegilised aspektid Valla tegevuse olulised strateegilised aspektid on: Ühiskondlik mõju – väärtusloome aspekt. Ressursid ja tingimused – vahendite kasutamise tõhususe ja tootlikkuse aspekt . Protsessid ja struktuurid – sooritusvõime ja funktsioneerimise aspekt. Inimressursid - inimeste vaimse ja füüsilise töövõime aspekt. 12.2. Edueesmärgid Valla arengu kriitilised edutegurid (edueesmärgid) ja eesmärkide hindamiskriteeriumid, rühmitatuna strateegiliste aspektide kaupa on: 12.2.1. Ühiskondlik mõju Edueesmärk Hindamiskriteerium Atraktiivne elukeskkond Elanike arv Atraktiivne ettevõtluskeskkond Ettevõtete arv Töökohtade arv Investeeringute maht Haritud koolilõpetajad Põhikooli edukalt lõpetajate arv Gümnaasiumi edukalt lõpetajate arv Puhas ja atraktiivne looduskeskkond, korrastatud vaatamisväärsused Turistide arv Positiivne maine ja tuntus Positiivsete kajastuste arv 12.2.2. Ressursid ja tingimused Edueesmärk Hindamiskriteerium Kasvanud eelarve maht Kasvu % Kasvanud lisavahendite maht % eelarvest Kasvanud leibkonna sissetulekud Sissetulek leibkonna liikme kohta Kasvanud ettevõtete tulu Tulu maht Korrastatud tehnilised kommunikatsioonid Investeeringute maht Korrastatud ühendusteed ja tänavad Investeeringute maht Paranenud sotsiaalne infrastruktuur ja avalikud teenused Investeeringute maht Varustatuse näitajad Väljaarendatud elamispiirkonnad Piirkondade arv Paranenud asulate ja külade välisilme Investeeringute maht Paranenud turvalisus Kuritegude ja õnnetuste arv Läbiviidud planeeringud Planeeringute arv 12.2.3. Protsessid ja struktuurid Edueesmärk Hindamiskriteerium Vajadusi arvestav arendus- ja paneerimistegevus Projektide arv Uuringute arv Elluviidud arengukava Arengukava täitmise aruanne Aktiviseerunud ehitustegevus Objektide arv Eramute arv Korterite arv Eeskujulikult korraldatud jäätmekäitlus Jäätmeveoteenusega liitunute arv Arenenud külad ja asulad Elanike arv külades Investeeringute maht Aktiviseerunud kodanikeühenduste tegevus Kodanikeühenduste arv Paranenud traditsiooniliste avalike kultuuri- ja spordiürituste läbiviimise tase Ürituste arv Osalejate arv Arenenud koostöö teiste kohalike omavalitsustega maakondlikul ja rahvusvahelisel tasandil Koostöölepingute arv Ühisprojektide arv Koostöösündmuste arv 12.2.4. Inimressursid Edueesmärk Hindamiskriteerium Paranenud elanike toimetulek Toetust taotlejate arv Algatusvõimelised, aktiivsed, hea tervisega, ettevõtlikud elanikud Alustanud ettevõtted Alustanud seltsid, seltsingud, MTÜd Tõusnud haridustase Täiendõpet läbinute arv Paranenud konkurentsivõimelisus tööjõuturul Ümber- ja täiendõppe koolituste arv Töötute osalemine ümberõppe koolitustel Kodukohta väärtustav kogukond Aktiivsete elanike arv Loodud MTÜde arv Investeeringute arv Komplekteeritud õpetajate ja kasvatajate töökohad koolides ja lasteaedades Komplekteeritud töökohtade arv / Töökohtade koguarv 13. Arengu kavandamise organisatsioon Arengu kavandamise järjepidevuse ja laiapõhjalisuse tagamiseks luuakse kuus pidevalt töötavat arengukava töörühma (sh juhtimine ja arengu rahastamine, ettevõtluskeskkond, elukeskkond, haridus ja noorsootöö, kultuur, sport ja turism ning sotsiaalne heaolu), vallavalitsuse poolt kehtestatud koosseisus. Töörühmade ülesanne on arengukava (strateegia) täitmise jälgimine oma valdkonnas ja ettepanekute tegemine muudatusteks ja täiendusteks. 14. Seire, hindamine, strateegia uuendamine Seire ja hindamise eesmärgiks on koguda informatsiooni, et strateegia kujundajad ja administreerijad saaksid tagasisidet strateegia elluviimise EDUKUSE ja TULEMUSLIKKUSE kohta, st. kui hästi kavandatu praktikas toimib ning kas ollakse saavutamas seatud eesmärke. Läbiviidud tegevuse eesmärkidele vastavuse hindamine ja käesoleva strateegia-dokumendi läbivaatamine ja uuendamine toimub arengukava töörühmade ettepanekute alusel vallavalitsuse poolt vähemalt üks kord aastas. Strateegia põhjalikum uuendamine ja täiendamine viiakse läbi iga 5 aasta järel. [1] Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskus [2] Wiki