Kuressaare Ametikooli põhimäärus

(1) Kooli nimi on Kuressaare Ametikool (edaspidi kool).

(2) Inglise keeles on kooli nimi Kuressaare Regional Training Centre.

Kuressaare Ametikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav kutseõppeasutus, kes juhindub oma tegevuses haridusseadusest, kutseõppeasutuse seadusest ning muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

(1) Kool asub Saare maakonnas Kuressaares ja Kaarma vallas Upa külas.

(2) Kooli aadress on Kohtu 22, 93812 Kuressaare, Saare maakond.

(1) Kooli õppekeel on eesti keel.

(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

Koolil on oma nimega, väikese riigivapi kujutisega pitsat, sümboolika, iseseisev eelarve ja rahandusministri loal arveldusarved pangas.

Kooli tegevuse eesmärgid on ühiskonna, õppija ja tööturu vajadustest lähtuvalt

1) luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks;

2) võimaldada omandada kunstide, ärinduse ja halduse, tehnikaalade, tootmise ja töötlemise, arhitektuuri ja ehituse, põllumajanduse, isikuteeninduse ja sotsiaalteenuste õppesuundadel kutsekeskharidusõpet põhihariduse baasil, kutseõpet keskhariduse ja põhihariduse baasil ning kooli kohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutel kutseõpet;

3) korraldada kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis ning kutsealast eelkoolitust koostöös üldhariduskoolidega;

4) korraldada täiskasvanute tööalast koolitust ja vabahariduslikku koolitust;

5) osutada karjääriplaneerimise ja -nõustamise teenust;

6) korraldada huvitegevust.

(1) Kooli ülesanded on

1) kutseõppe korraldamiseks vajalike tingimuste loomine;

2) õpetatavate kutsealade õppebaasi (sh raamatukogu) pidev täiustamine ja arendamine;

3) õppekavade koostamine, arendamine ja elluviimine, õppemetoodilise töö korraldamine;

4) õppevahendite ja -materjalide väljaandmine ning levitamine;

5) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks;

6) koostöösidemete loomine tööandjatega, sotsiaalpartnerite ja välisriikide partneritega ning nende ühendustega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;

7) koostööprojektide koostamine ja koostöölepingute sõlmimine;

8) noorte tööhõive edendamisele suunatud tegevuste korraldamine, õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse-, eri- ja ametialadel, lõpetajate töölerakendumise kohta info kogumine ja säilitamine;

9) erivajadustega inimeste tööhõive edendamine;

10) õpilaste toitlustamise, majutamise ja meditsiinilise teenindamise korraldamine;

11) õpilaste huvitegevuse korraldamine;

12) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena;

13) töötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise võimaldamine;

14) õpilastele ja personalile kaasaegsete õppe-, töö- ja olmetingimuste loomine;

15) kooli personali ja õpilaste kultuuri- ja spordialase tegevuse korraldamine ja toetamine;

16) õpilaste poolt praktilise väljaõppe käigus valmistatud toodete ja teenuste turustamine;

17) toitlustus-, majutus- ja konverentsiteenuse osutamine;

18) kommunaalteenuste müük;

19) karjääriplaneerimise ja nõustamise teenuse osutamine;

20) oma tegevuse tutvustamine kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele.

(2) Kool on oma õppe- ja arendustegevuse teostamisel õigusaktidega kehtestatud ulatuses iseseisev.

(1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ja võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes.

(2) Kooli nõukogu moodustab haridus- ja teadusminister või tema volitatud esindaja kolmeks aastaks.

(3) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(1) Nõukogu

1) osaleb kooli arengukava koostamises, kooskõlastab ja edastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile kinnitamiseks;

2) kontrollib kooli arengukava täitmist;

3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ja kontrollib selle täitmist;

4) kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeeriumile riikliku koolitustellimuse kujundamiseks esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;

5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;

6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;

7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ja kontrollib selle täitmist;

8) kooskõlastab kooli palgajuhendi ning kontrollib selle täitmist;

9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ja esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;

10) esitab nõukogu tegevuse aastaaruande Haridus- ja Teadusministeeriumile;

11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;

12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatava komisjoni töös;

13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;

14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, rahade kasutamise õiguspärasust ning otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;

15) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;

16) täidab teisi kutseõppeasutuse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel välja antud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu ettevalmistaja selle üle ning esitab selle uuesti kooli nõukogule. Teistkordse kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise aluseks olnud põhjendustega otsustamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja kooli nõukogu liikmed määranud kutseõppeasutuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud isikutele.

(3) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt käesolevas põhimääruses ning kutseõppeasutuse seaduses sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.

(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesandeks on tagada kooli tulemuslik töö.

(2) Kooli direktor

1) esindab kooli ja teeb tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele;

2) juhatab kooli õppenõukogu;

3) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

4) kinnitab kooli koosseisu nimestiku ja otsustab personali vajaduse;

5) on tööandjaks personalile ning kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid;

6) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra-, asjaajamis- ja õppekorralduseeskirjad ning muud töökorralduslikud dokumendid;

7) tagab kooli eelarve projekti koostamise ja eelarve täitmise;

8) kehtestab õpilaskodu kohamaksu ja kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad;

9) tagab kooli sisekontrollisüsteemi väljaarendamise ja siseauditi perioodilise korraldamise;

10) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;

11) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente;

12) määrab kindlaks direktori asendamise korra;

13) lahendab teisi talle pandud küsimusi.

(3) Direktor annab välja käskkirju.

(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

(5) Direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridus- ja teadusminister.

(6)

(7) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ning haridus- ja teadusministrile.

(8) Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhimäärusele vastava tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest.

(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.

(3) Kooli direktor kinnitab õppenõukogu koosseisu nimeliselt iga uue õppeaasta alguses ning teeb vajaduse korral õppeaasta jooksul selles muudatusi.

(1) Õppenõukogu

1) arutab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning ülesandeid ja võtab vastu sellekohaseid otsuseid;

2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, pedagoogide enesetäiendamist ning annab hinnangu selle tulemuslikkusele ja pakub välja meetmeid kooli töö parandamiseks ja täiustamiseks;

3) arutab õppekavade rakendamise ja õppepraktika korraldamisega seotud küsimusi ja võtab vastu sellekohaseid otsuseid;

4) arutab koolikorralduse ja sisekorra küsimusi ja teeb sellekohaseid ettepanekuid;

5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpu- ja riigieksamite korraldamise ning teisi sellega seotud küsimusi;

6) otsustab õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise ja esitab otsuse direktorile käskkirja vormistamiseks.

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda õppeaastas. Õppenõukogu kutsutakse kokku ka vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmete nõudmisel.

(3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(4) Õppenõukogu koosolekut juhatab direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(5) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest.

(6) Õppenõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.

(7) Õppenõukogu tööd reguleerib õppenõukogu töökord.

Õppe-kasvatustöö ning muude kooli ülesannete paremaks korraldamiseks moodustab kooli direktor vajaduse korral oma käskkirjaga nõuandvaid komisjone.

Koolile püstitatud eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused

1) arendus-turundusosakond;

2) haldusosakond;

3) tehniliste erialade osakond;

4) ärikoolituse osakond;

5) tarbekunsti osakond;

6) hotelli- ja restoraniteeninduse osakond;

7) toitlustuskompleks;

8) info- ja nõustamistalitus;

9) raamatupidamine.

(1) Arendus-turundusosakonna ülesanded on

1) kooli arendustegevuse korraldamine;

2) kooli turundustegevuse, sh rahvusvaheliste suhete korraldamine;

3) täiskasvanute koolituse korraldamine;

4) infotehnoloogia korraldamine;

5) arendusprojektide haldus;

6) personali arendustöö korraldamine;

7) sisehindamise korraldamine.

(2) Haldusosakonna ülesanded on

1) õpilastele ja personalile kaasaegsete õppe-, töö-, elamis- ja olmetingimuste loomine;

2) õpilaste poolt praktilise väljaõppe käigus valminud toodete ja teenuste turustamine;

3) majutus- ja konverentsiteenuse osutamine;

4) kommunaalteenuste osutamine.

(3) Tehniliste erialade osakonna ülesanded on ehitus- ja tsiviilrajatiste, elektroonika ja automaatika, mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika ning materjalitöötluse valdkondades

1) õppekavade koostamine, arendamine ja elluviimine;

2) õppetöö korraldamine ja läbiviimine (teoreetiline ja praktiline väljaõpe, praktikad);

3) õppemetoodilise töö korraldamine, õppevahendite ja -materjalide väljaandmine ning levitamine;

4) kutseõppe korraldamiseks vajalike tingimuste loomine, nende täiustamine ja arendamine;

5) koostöösidemete loomine osakonna valdkonna tööandjatega, sotsiaalpartnerite ja välisriikide partneritega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;

6) koostööprojektide koostamine ja koostöölepingute sõlmimine;

7) osakonnas õpilaste tööhõive edendamisele suunatud tegevuste korraldamine, õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse-, eri- ja ametialadel, lõpetajate töölerakendumise kohta info kogumine ja säilitamine;

8) õppetöö käigus kooli ühiste ettevõtmiste toetamine praktiliste tööde ja muude ülesannete täitmisega, mis on kooskõlas kooli arengukava, missiooni ja visiooniga;

9) valdkonna õppekavade raames koolituse kvaliteedi kindlustamine;

10) osakonna tegevuse tutvustamine kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele.

(4) Ärikoolituse osakonna ülesanded on elektroonika ja automaatika, juhtimise ja halduse, sekretäri- ja ametnikutöö, põllumajanduse ja loomakasvatuse, õenduse, sotsiaaltöö ja nõustamise valdkondades

1) õppekavade koostamine, arendamine ja elluviimine;

2) õppetöö korraldamine ja läbiviimine (teoreetiline ja praktiline väljaõpe, praktikad);

3) õppemetoodilise töö korraldamine, õppevahendite ja -materjalide väljaandmine ning levitamine;

4) kutseõppe korraldamiseks vajalike tingimuste loomine, nende täiustamine ja arendamine;

5) koostöösidemete loomine osakonna valdkonna tööandjatega, sotsiaalpartnerite ja välisriikide partneritega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;

6) koostööprojektide koostamine ja koostöölepingute sõlmimine;

7) osakonnas õpilaste tööhõive edendamisele suunatud tegevuste korraldamine, õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse-, eri- ja ametialadel, lõpetajate töölerakendumise kohta info kogumine ja säilitamine;

8) õppetöö käigus kooli ühiste ettevõtmiste toetamine praktiliste tööde ja muude ülesannete täitmisega, mis on kooskõlas kooli arengukava, missiooni ja visiooniga;

9) valdkonna õppekavade raames koolituse kvaliteedi kindlustamine;

10) osakonna tegevuse tutvustamine kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele.

(5) Tarbekunsti osakonna ülesanded on tarbekunsti ja oskuskäsitöö, disaini ning tekstiili, rõivaste, jalatsite ja õmblemise, juuksuritöö ja iluteeninduse, põllumajanduse ja loomakasvatuse valdkondades

1) õppekavade koostamine, arendamine ja elluviimine;

2) õppetöö korraldamine ja läbiviimine (teoreetiline ja praktiline väljaõpe, praktikad);

3) õppemetoodilise töö korraldamine, õppevahendite ja -materjalide väljaandmine ning levitamine;

4) kutseõppe korraldamiseks vajalike tingimuste loomine, nende täiustamine ja arendamine;

5) koostöösidemete loomine osakonna valdkonnaga tööandjatega, sotsiaalpartnerite ja välisriikide partneritega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;

6) koostööprojektide koostamine ja koostöölepingute sõlmimine;

7) osakonnas õpilaste tööhõive edendamisele suunatud tegevuste korraldamine, õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse-, eri- ja ametialadel, lõpetajate töölerakendumise kohta info kogumine ja säilitamine;

8) õppetöö käigus kooli ühiste ettevõtmiste toetamine praktiliste tööde ja muude ülesannete täitmisega, mis on kooskõlas kooli arengukava, missiooni ja visiooniga;

9) valdkonna õppekavade raames koolituse kvaliteedi kindlustamine;

10) osakonna tegevuse tutvustamine kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele.

(6) Hotelli- ja restoraniteeninduse osakonna ülesanded on majutuse ja toitlustuse, reisimise, turismi ja vabaajaveetmise, toiduainetetöötluse ja tootmise valdkondades

1) õppekavade koostamine, arendamine ja elluviimine;

2) õppetöö korraldamine ja läbiviimine (teoreetiline ja praktiline väljaõpe, praktikad);

3) õppemetoodilise töö korraldamine, õppevahendite ja -materjalide väljaandmine ning levitamine;

4) kutseõppe korraldamiseks vajalike tingimuste loomine, nende täiustamine ja arendamine;

5) koostöösidemete loomine osakonna valdkonna tööandjatega, sotsiaalpartnerite ja välisriikide partneritega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;

6) koostööprojektide koostamine ja koostöölepingute sõlmimine;

7) osakonnas õpilaste tööhõive edendamisele suunatud tegevuste korraldamine, õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse-, eri- ja ametialadel, lõpetajate töölerakendumise kohta info kogumine ja säilitamine;

8) õppetöö käigus kooli ühiste ettevõtmiste toetamine praktiliste tööde ja muude ülesannete täitmisega, mis on kooskõlas kooli arengukava, missiooni ja visiooniga;

9) valdkonna õppekavade raames koolituse kvaliteedi kindlustamine;

10) osakonna tegevuse tutvustamine kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele.

(7) Toitlustuskompleksi ülesanded on

1) tingimuste loomine praktilise väljaõppe korraldamiseks;

2) õpilaste poolt praktilise väljaõppe käigus valminud toodete ja teenuste turustamine;

3) toitlustusteenuse osutamine.

(8) Info- ja nõustamistalituse ülesanded on

1) turvalise, toetava ja arendava õpikeskkonna ning kooli maine kujundamine;

2) probleemide ennetamine, probleemidele alternatiivsete lahenduste leidmine;

3) õpilaste sotsiaalsete ja praktiliste oskuste arendamine;

4) hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamine;

5) koolis õpetatavatel kutse-, eri- ja ametialadel õppimis- ja karjäärivõimalustest teavitamine;

6) tugivõrgustiku (kooli sisene ja väline) tegevuse korraldamine ja tööshoidmine;

7) kooli reklaamivate tegevuste ja õpilaste vastuvõtu korraldamine;

8) õpilaste ja õpetajate teenindamine koolitööga seotud asjaajamises (sh raamatukogu ja paljunduse teenus);

9) õpilaste toimetuleku toetamine;

10) huvitegevuse korraldamine.

(9) Raamatupidamise ülesandeks on eelarvestamise, raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korraldamine vastavalt raamatupidamisseadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele ning raamatupidamise sise-eeskirjale.

(1) Koolis toimub õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi.

(2) Kooli õppekava on vastava kutse- ja erialaga seotud õpingute alusdokument, millega sätestatakse õppeained ja praktika koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused, tingimused õpingute alustamiseks ning nõuded kooli lõpetamiseks.

(3) Kool koostab õppekava iga eriala jaoks, mida koolis on võimalik omandada.

(4) Kooli õppekavad ning nendes tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor.

(5) Kooli õppekavad ning nende muudatused registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).

(6) Täiskasvanute tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja vastavalt tööturu vajadustele ning need kinnitab koolidirektor.

(1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on põhi- või keskharidus, või koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikud vastavalt koolis olevatele õppekavadele.

(2) Koolis toimub täis- või osakoormusega õpe koolipõhises või töökohapõhises õppevormis.

(3) Õppeaasta kestus on vähemalt 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas.

(4) Õpilaste õppepraktika toimub kooli õppetöökodades, asutustes ning ettevõtetes, kus korraldatav õppepraktika reguleeritakse kooli, õpilase ning asutuste ja ettevõtete vahel sõlmitavate lepingutega.

(5) Kool loetakse lõpetatuks pärast kooli vastava õppekava täitmist täies mahus.

(6) Õppekorralduse aluseks on õppekorralduseeskiri, mille kinnitab kooli direktor pärast selle kooskõlastamist kooli nõukoguga.

(7) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust ning võimaldatakse huvitegevuse harrastamist. Täiskasvanute tööalase koolituse ja huvitegevuse kursused on tasulised.

(1) Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased.

(1) Pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor.

(2) Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

(3) Pedagoogide ülesanne on õppe- ja kasvatustöö korraldamine ja läbiviimine ning osalemine kooli arendustegevuses.

(4) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ning töösuhteid reguleerivates õigusaktides.

(5) Pedagoogide ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister.

Pedagoogidel on õigus

1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra ja õppekorralduse eeskirjade kohta;

2) saada erialast ja pedagoogilist täiendusõpet vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele;

3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

4) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras;

5) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parandamiseks;

6) kasutada õigusaktides töötajatele sätestatud teisi õigusi.

(1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine.

(2) Mittepedagoogilise personali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ning töösuhteid reguleerivates õigusaktides.

Mittepedagoogilisel personalil on õigus

1) saada teavet kooli põhimääruse ning sisekorra ja töökorralduse eeskirjade kohta;

2) saada erialast täienduskoolitust vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele;

3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

4) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras;

5) esitada direktorile ettepanekuid töökorralduse parandamiseks;

6) kasutada õigusaktides töötajatele sätestatud teisi õigusi.

(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

(2) Täiskasvanute tööalasel ja vabahariduslikul koolitusel osalejad ja kursuste kuulajad ei kuulu õpilaskonda ning neile ei laiene õpilaste õigused. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus.

(3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest ning järgides seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid.

(1) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(2) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond lihthäälteenamusega õpilaste üldkoosolekul.

(3) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast.

(4) Põhikiri on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest.

(4) Õpilaskonna põhikirja kinnitab kooli nõukogu.

(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

(2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab kooli direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest kooli infotahvlil või muul õpilastele kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õpilaskonnast.

Õpilaskonnal on õigus

1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud korras;

2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ning arendada nendega koostööd;

3) osaleda oma esindajate kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu istungil;

4) otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(1) Kooli õpilasel on õigus

1) tutvuda enne kooli õppima asumist kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra ja õppekorralduse eeskirjadega;

2) nõuda õppekavajärgset õpetust ning valida õppeaineid valikainete piires;

3) taotleda erandkorras individuaalse õppekava järgi õppimist;

4) saada õpilaspilet;

5) taotleda õpingute ajaks avalduse alusel kohta õpilaskodus;

6) saada koolis viibimise ajal tervisekaitset vastavalt seadustele ning nende alusel vastuvõetud õigusaktidele;

7) saada õppepraktika ajal tervisekaitset vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele;

8) saada Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste volikogude kehtestatud korras ainelist abi, soodustusi ja õppestipendiumi;

9) saada õppelaenu ja õppetoetust seadusega kehtestatud tingimustel ja korras;

10) konkureerida kooli poolt määratud korra järgi õppetoetustele ja ettevõtete poolt kehtestatud stipendiumitele;

11) saada kehtestatud korras akadeemilist puhkust;

12) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta oma kooli ruume ja vahendeid, raamatukogu, õppe-, spordi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras;

13) saada õpetajatelt konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes õpetajate õppetöövälisel üldtööajal;

14) osaleda õpilasesinduse moodustamises ja selle tegevuses;

15) esitada kooli direktorile ettepanekuid õppetegevuse parandamiseks;

16) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.

(2) Õpilane on kohustatud

1) täitma seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud kohustusi ja ühiselu korraldavaid reegleid;

2) hoidma kooli ja õpilaskodu kasutuses olevat vara ning hüvitama seadustes ettenähtud korras tema poolt varale tekitatud kahju;

3) hoidma kooli head mainet;

4) osalema õppetöös ja täitma õigeaegselt kooli õppekavas sätestatud ülesandeid.

(1) Kooli rahastatakse riigieelarvest ja eelarvevälistest vahenditest, tasulistest teenustest saadud tuludest, kooli tootmistegevusest, kohalike omavalitsusüksuste eelarvete laekumistest, sponsorite ja üksikisikute annetustest ning muudest laekumistest.

(2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega ettenähtud korras.

Koolil on kasutada õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vajalik vara, mille moodustavad talle sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ja muud õppetööks ja -praktikaks vajalikud materiaalsed väärtused.

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

Kool korraldab oma asjaajamist lähtudes õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja vastavalt kooli asjaajamise korrale.

(1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kool korraldatakse ümber pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras.

(3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

(1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras.

(3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.