Põltsamaa Ametikooli põhimäärus
Table of Provisions (33)
Statutory Text (33 Articles)
Kooli nimi on Põltsamaa Ametikool (edaspidi kool).
Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, kutseõppeasutuse seadusest ning muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
Kool asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas. Kooli postiaadress on Väike-Kamari küla, postiindeks 48131, Jõgeva maakond.
(1) Kooli õppekeel on eesti keel.
(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
Koolil on oma nimega, väikese riigivapi kujutisega pitsat ja sümboolika.
Kooli tegevuse eesmärgid on ühiskonna, õppija ja tööturu vajadustest lähtuvalt
1) luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks;
2) võimaldada omandada tehnikaalade, arhitektuuri ja ehituse, tootmise ja töötlemise, isikuteeninduse, põllumajanduse, ärinduse ja halduse ning sotsiaalteenuste õppesuundadel kutsekeskharidusõpet, kutseõpet keskhariduse ja põhihariduse baasil ning koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutel kutseõpet;
3) korraldada kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis ning kutsealast eelkoolitust;
4) korraldada täiskasvanute tööalast koolitust ja vabahariduslikku koolitust;
5) osutada karjääriplaneerimise ja -nõustamise teenust;
6) korraldada huvitegevust.
Kooli ülesanded on
1) riigisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine kutseõppe tõhustamiseks;
2) ühistegevuse arendamine tööandjate, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudmistega;
3) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jm) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks;
4) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena;
5) personalile erialase ja pedagoogilise täiendusõppe võimaldamine;
6) õpilastele ja personalile tänapäevaste õppe-, töö- ja olmetingimuste loomine;
7) õpilaste isiksuslikku ja erialast arengut soodustava õhkkonna ja tingimuste kujundamine;
8) õppemetoodilise töö korraldamine, sh kooli õppekavade koostamine ja arendamine;
9) kooli arengukava koostamine ja elluviimine;
10) teabe kogumine ja säilitamine kooli lõpetajate tööleasumise kohta;
11) õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse-, eri- ja ametialadel;
12) õppebaasi (sh raamatukogu) pidev täiendamine ja arendamine tulenevalt õppekavade nõuetest;
13) metoodiliste materjalide ja trükiste koostamine, väljaandmine ja levitamine;
14) õpilaste kultuuri-, spordi- ja muude ürituste ning laagrite korraldamine ja nende korraldamisele kaasaaitamine;
15) õpilaste toitlustamise, majutamise ja meditsiinilise teenindamise korraldamine;
16) õpilaste praktilise väljaõppe eesmärkidel õppetootmise korraldamine ning selle käigus valmistatud toodete ja teenuste turustamine;
17) oma tegevuse tutvustamine kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele.
(1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ning võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes.
(2) Kooli nõukogu moodustab haridus- ja teadusminister või tema volitatud esindaja kolmeks aastaks.
(3) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(1) Kooli nõukogu
1) osaleb kooli arengukava koostamises, kooskõlastab ning edastab selle kinnitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile;
2) kontrollib kooli arengukava täitmist;
3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ning kontrollib selle täitmist;
4) kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeeriumile riikliku koolitustellimuse kujundamiseks esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;
5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;
6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;
7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ning kontrollib selle täitmist;
8) kooskõlastab kooli palgajuhendi ning kontrollib selle täitmist;
9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ning esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;
10) esitab nõukogu tegevuse aastaaruande Haridus- ja Teadusministeeriumile;
11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;
12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjoni töös;
13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;
14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, raha kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;
15) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;
16) täidab teisi kutseõppeasutuse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel välja antud õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid.
(2) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu ettevalmistaja selle üle ning esitab selle uuesti kooli nõukogule. Teistkordse kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise põhjendustega otsustamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teadmiseks kutseõppeasutuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud kooli nõukogu liikmed määranud isikutele.
(3) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt käesolevas põhimääruses ning kutseõppeasutuse seaduses sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.
(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö.
(2) Kooli direktor
1) esindab kooli ja teeb tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele;
2) juhatab kooli õppenõukogu;
3) tagab kooli sisekontrollisüsteemi väljaarendamise ja siseauditi perioodilise korraldamise;
4) kinnitab kooli koosseisunimestiku ning otsustab personali vajaduse;
5) on tööandjaks personalile, kinnitab käskkirjaga personali ametijuhendid;
6) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
7) määrab kindlaks direktori asendamise korra;
8) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamise, sisekorra ja õppekorralduse eeskirjad ning muud töökorraldusdokumendid;
9) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise;
10) kehtestab õpilaskodu kohamaksu ning kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad;
11) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
12) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente;
13) lahendab teisi talle suunatud küsimusi.
(3) Direktor annab välja käskkirju.
(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.
(5) Direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridus- ja teadusminister.
(6)
(7) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ning haridus- ja teadusministrile.
(8) Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhimääruselise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest.
(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on lahendada kooli õppetegevusega seotud küsimused.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.
(3) Kooli direktor kinnitab õppenõukogu koosseisu nimeliselt iga uue õppeaasta alguses ning teeb vajaduse korral õppeaasta jooksul selles muudatusi.
Õppenõukogu
1) arutab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ja ülesandeid ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid;
2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, pedagoogide enesetäiendamist ja annab hinnangu selle tulemuslikkusele ning pakub välja meetmeid kooli töö parandamiseks ja täiustamiseks;
3) arutab õppekavade rakendamise ja õppepraktika korraldamisega seotud küsimusi ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid;
4) arutab koolikorralduse ja sisekorra küsimusi ning teeb sellekohaseid ettepanekuid;
5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpueksamite ja -tööde korraldamise ning teisi sellega seotud küsimusi;
6) otsustab õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise ning esitab sellekohase otsuse direktorile käskkirja vormistamiseks.
(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda õppeaastas. Õppenõukogu kutsutakse kokku ka vähemalt 1/3 nõukogu liikmete kirjalikul nõudmisel.
(3) Õppenõukogu kutsub kokku ja õppenõukogu tööd juhatab kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.
(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest.
(5) Õppenõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.
(6) Õppenõukogu tööd reguleerib õppenõukogu töökord.
Kasvatustöö ning kooli muude ülesannete paremaks korraldamiseks moodustab kooli direktor vajaduse korral oma käskkirjaga nõuandvaid komisjone.
(1) Kooli eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused
1) õppeosakond;
2) praktikaosakond;
3) kasvatustöö osakond;
4) täiskasvanute koolituse osakond;
5) majandusosakond;
6) üldosakond;
7) raamatupidamise ja asjaajamise osakond.
(2) Õppeosakonna ülesanded on
1) kooli õppetöö koordineerimine, planeerimine ja tagamine;
2) õppemetoodilise töö tagamine;
3) kooli õppekavade koostamine ja arendamine;
4) õpetatavatel kutse- ja erialadel õppimis- ja karjäärivõimaluste tutvustamise ning nõustamise korraldamine;
5) kooli kutsealaste lõpueksamite ja lõputööde kaitsmise korraldamine;
6) uute õpilaste vastuvõtmise korraldamine kooskõlas haridus- ja teadusministri määruses sätestatud nõuetega;
7) õpilaste isiksuslikku ja erialast arengut soodustava õhkkonna ja tingimuste kujundamine;
8) pedagoogilise personali vajaduste hindamine ja planeerimine ning värbamise korraldamine;
9) teabe kogumine ja säilitamine kooli lõpetajate tööleasumise kohta;
10) õppetöö tulemuste registreerimine ja analüüs.
(3) Praktikaosakonna ülesanded on
1) õpilaste praktilise töö planeerimine, korraldamine ja tööoskuste omandamise võimaldamine;
2) õppekavade arendamine koostöös kooli teiste osakondadega;
3) õppebaasi pidev täiendamine ja arendamine tulenevalt õppekavade nõuetest;
4) kooli praktikalaborite ja õppetöökoja ning tehnika korrashoiu ja säilimise tagamine;
5) praktikate korraldamine, kontrollimine ja koostöö korraldamine ettevõtjatega;
6) õpilaste praktilise väljaõppe käigus valmistatud toodete ja teenuste turustamine;
7) õppepraktika tulemuste registreerimine ja analüüs.
(4) Kasvatustöö osakonna ülesanded on
1) majutamise korraldamine õppetöö ja muude koolis toimuvate ürituste ajal;
2) õpilaste kasvatustöö ja meditsiinilise teenindamise tagamine;
3) tunnivälise õppimise võimaldamine;
4) õpilaste vaba aja veetmise korraldamine;
5) raamatukogu töö korraldamine ja arendamine.
(5) Täiskasvanute koolituse osakonna ülesanded on
1) täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku koolituse korraldamise tagamine;
2) koostöö arendamine tööandjate, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega;
3) personali erialase ja pedagoogilise täiendusõppe korraldamine koostöös teiste osakondadega.
(6) Majandusosakonna ülesanded on
1) söökla tegevuse ning õpilaste toitlustamise korraldamine;
2) õppepraktikaks vajalike tingimuste ja tooraine tagamine kooli sööklas ning õppepraktika laborites ja õppetöökojas;
3) kooli ruumide ja elamute soojavarustuse tagamine, katlamaja hooldamine;
4) kooli ruumide ja hoonete ning muu inventari remondi ja hoolduse tagamine;
5) IT-vahendite hooldamine ja arendamine;
6) kooli ruumide ja territooriumi korrashoid ning õpilaste kaasamine töö- ja olmetöökeskkonna korrashoidu.
(7) Üldosakonna ülesanded on
1) kooli asjaajamise tagamine vastavalt kooli asjaajamiskorrale;
2) personaliarvestuse pidamine ja sellealase dokumentatsiooni haldamine;
3) suhtluse korraldamine;
4) arhiivide haldamise tagamine;
5) rahvusvaheliste suhete arendamine;
6) arendus- ja muude projektide koostamine ja haldamine;
7) kooli arengukava koostamine ja elluviimine koostöös teiste osakondadega.
(8) Raamatupidamise ja asjaajamise osakonna ülesanded on
1) kooli eelarve koostamise tagamine ning arvestuse pidamine selle täitmise üle;
2) majandustegevusest, sihtrahastamisest ja muudest allikatest tulevate rahavoogude planeerimine ja juhtimine, sealhulgas võlgnevuste kontrollimine;
3) käesolevas põhimääruses sätestatud tasulistest teenustest saadava tulu ning teenuste osutamisega seotud kulude arvestuse tagamine.
(1) Koolis toimub õpe kutseharidusstandardi ning kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi.
(2) Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, millega sätestatakse õppeained ning praktika koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused, tingimused õpingute alustamiseks ning nõuded kooli lõpetamiseks.
(3) Kool koostab õppekava iga kutse- ja eriala jaoks, mida koolis on võimalik omandada.
(4) Kooli õppekavad ning nendes tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor.
(5) Kooli õppekavad ning nende muudatused registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(6) Täiskasvanute tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja kooskõlas tööturu vajadustega ning õppekavad kinnitab direktor.
(1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on põhi- või keskharidus, või koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikud, vastavalt kooli õppekavadele.
(2) Koolis õpitakse täis- või osakoormusega kooli- või töökohapõhises õppevormis.
(3) Kool loetakse lõpetatuks pärast kooli vastava õppekava täitmist täies mahus.
(4) Õppekorralduse aluseks on õppekorralduseeskiri, mille kinnitab kooli direktor pärast selle kooskõlastamist kooli nõukoguga.
(5) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust ning võimaldatakse huvitegevuse harrastamist. Täiskasvanute tööalase koolituse ja huvitegevuse harrastamise kursused on tasulised.
Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased.
(1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor.
(2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.
(3) Pedagoogide ülesanne on korraldada ja teha õppe- ja kasvatustööd ning osaleda kooli arendamises.
(4) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ning töösuhteid reguleerivates õigusaktides.
Pedagoogidel on õigus
1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra ja õppekorralduse eeskirjade kohta;
2) saada erialast ja pedagoogilist täiendusõpet vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele;
3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;
4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras;
5) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parandamiseks;
6) kasutada töötajatele õigusaktides sätestatud teisi õigusi.
(1) Mittepedagoogilise personali ülesanneteks on õppetootmise korraldamine, kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine.
(2) Mittepedagoogiliste töötajate ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ning töösuhteid reguleerivates õigusaktides.
Mittepedagoogilisel personalil on õigus
1) saada teavet kooli põhimääruse ning sisekorra ja töökorralduse eeskirjade kohta;
2) saada erialast täiendusõpet vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele;
3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;
4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras;
5) esitada direktorile ettepanekuid töökorralduse parandamiseks;
6) kasutada õigusaktides töötajatele sätestatud teisi õigusi.
(1) Kooli õpilased moodustavad ühe õpilaskonna.
(2) Täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku koolituse ja kursuste kuulajad ei kuulu õpilaskonda ning neile ei laiene õpilaste õigused. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus.
(3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest ning järgides seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid.
(1) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.
(2) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond lihthäälteenamusega õpilaste üldkoosolekul.
(3) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 2/3 õpilaskonnast.
(4) Põhikiri on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest.
(5) Õpilaskonna põhikirja kinnitab kooli nõukogu.
(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.
(2) Õpilasesindus valitakse esimest korda õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab kooli direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest kooli infotahvlil või muul õpilastele kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool õpilaskonnast.
Kooli õpilaskonnal on õigus
1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud korras;
2) astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ning arendada nendega koostööd;
3) osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu istungil;
4) otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(1) Õpilasel on õigus
1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra ja õppekorralduse eeskirjade kohta;
2) saada õpilaspilet;
3) nõuda õppekavajärgset õpetust ning valida õppeaineid valikainete piires;
4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ja selle tegevuses;
5) taotleda õpingute ajaks avalduse alusel kohta õpilaskodus;
6) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras;
7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;
8) saada seadustega kehtestatud tingimustel ning seaduste alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras õppelaenu;
9) konkureerida kooli kehtestatud korras õppetoetustele ning ettevõtete pakutavatele stipendiumitele;
10) taotleda erandkorras õpet individuaalse õppekava järgi;
11) saada kehtestatud korras akadeemilist puhkust;
12) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parandamiseks;
13) saada õppepraktika ajal tervisekaitset vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele;
14) saada koolis viibimise ajal tervisekaitset vastavalt seadustele ning nende alusel vastu võetud õigusaktidele;
15) saada õpetajatelt konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes õpetajate õppetöövälisel üldtööajal;
16) kasutada seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud teisi õigusi.
(2) Õpilane on kohustatud
1) täitma kooli eeskirju ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral;
2) osalema õppetöös ning sooritama õigel ajal õppeplaanis ettenähtud arvestused ja eksamid;
3) hoidma kooli head mainet.
(1) Kooli rahastatakse riigieelarvest, kooli põhimääruses sätestatud põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, kooli majandustegevusest laekunud tuludest ning muudest laekumistest ja vahenditest.
(2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras.
(3) Koolil on iseseisev eelarve ning rahandusministri loal võivad olla arveldusarved pangas.
Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppetööks ja -praktikaks vajalikud materiaalsed väärtused.
Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.
Kool korraldab oma asjaajamist lähtuvalt õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja vastavalt kooli asjaajamise korrale.
(1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.
(2) Kooli korraldatakse ümber pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
(1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.
(2) Kooli tegevus lõpetatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras pärast õppeaasta lõppu.
(3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.