Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-2-2-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. augusti 1996. a. kohtuotsus H. S.-i süüdistusasjas ENSV KrK § 86 lg. 1 ja § 152 järgi — RT III, 1996, 23, 313

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. augustil 1996. a. 3-1-2-2-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil teistmiskorras läbi kriminaalasjad H. S.-i süüdistuses ENSV KrK § 86 lg. 1 ja § 152 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu H. S., tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a. otsusega tunnistati H. S. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 86 lg. 1 ja § 152 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8 aastat tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsusega tunnistati H. S. süüdi ajavahemikus 1957—1960 valuuta­operatsioonide eeskirjade rikkumises ja valuutaväärtustega spekuleerimises. Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 6. jaanuari 1993. a. määrusega tühistati Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a. otsus H. S.-i suhtes tema süüdimõist­mises ENSV KrK § 152 järgi ja selles osas lõpetati kriminaalmenetlus kuri­teokoosseisu puudumise tõttu. Sellest tulenevalt tühistati H. S.-ile kuritegude kogumi eest mõistetud lisakaristus — kogu vara konfiskeerimine. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a. otsusega tunnistati H. S. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 86 lg. 1 ja § 152 lg. 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest kaheksa-aastase vabaduse­kao­tusega range režiimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara, samuti valuutaväärtuste konfiskeerimisega. Kohtuotsusega tunnistati H. S. süüdi ENSV KrK § 86 lg. 1 järgi valuuta­operatsioonide eeskirjade rikkumises, mis seisnes valuutaväärtuste ebaseadus­likul teel ostmises ja müümises. Nii ostis ta ajavahemikus 1977—1979. a. mitmel korral kahelt isikult kokku 900 Soome marka 550 rubla eest ja ühelt isikult kolm kuldmünti 800 rubla eest ning sooritas muid valuutaväärtustesse puutuvaid ebaseaduslikke tehinguid. Samuti tunnistati H. S. süüdi ENSV KrK § 152 lg. 1 järgi sertifikaatide ülesostmises ja edasimüümises. Ta ostis 1976. a. sügisel kahelt isikult üles 1060 rubla sertifikaatides, makstes nende eest 5300 rubla ning müüs need vaheltkasu taotledes edasi. Süüdimõistetu H. S. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandami­seks eelpool toodud kohtulahendites, kuna need põhinevat fabritseeritud tõenditel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 1995. a. otsusega jäeti Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 6. jaa­nuari 1993. a. määrus H. S.-i süüdimõistmises ENSV KrK § 86 lg. 1 järgi muutmata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a otsus H. S. süüdimõistmises ENSV KrK § 152 lg. 1 järgi tühistati, Ülem­kohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a. otsus jäeti muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et H. S.-ile Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a. otsuses süüksarvatud tegude kvalifitseerimine ENSV KrK § 86 lg. 1 kõrval veel täiendavalt KrK § 152 lg. 1 järgi on väär, kuna ideaalkonkurents nende paragrahvide vahel on välistatud. Samas leidis Riigi­kohus, et nimetud kohtulahendites on kogutud tõendeid piisavalt analüü­situd, kontrollitud ning õigesti hinnatud ja H. S.-i süü valuuta­operatsioonide eeskirjade rikkumises õigesti tuvastatud. 2. mail 1996. a. esitas H. S.-i kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp Riigikohtule avalduse Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a. otsuse, Eesti NSV Ülemkohtu 23. mai 1980. a. otsuse, Eesti NSV Ülemkohtu Presiidiumi 6. jaa­nuari 1993. a. määruse ja Riigikohtu 18. aprilli 1995. a. otsuse tühista­miseks, kriminaalasjas menetluse teistmiseks ja Tallinna Linnakohtusse uueks arutami­seks saatmiseks. Avaldaja tugineb AKKS § 771 lg. 3 p.-s 5 sätestatud teistmisalusele, kus­juures uueks oluliseks asjaoluks nimetatakse teistmisavalduses Rein Tutki poolt kirjalikult esitatud ja teistmisavaldusele lisatud väiteid selle kohta, et tema — Rein Tutk — ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee endise uurijana, samuti ka mitmed teised ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee kaastöötajad tunnistajatena, panid H. S.-i kriminaalasja uurimisel süütõendeid fabritseerides toime kuriteo. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu H. S.-i ja tema kaitsja seletused, milles taotleti teistmisavalduse rahuldamist, ning prokuröri seletuse, milles taotleti selle avalduse rahuldamata jätmist, tuvastas: Asjaolud, millele osundatakse teistmisavalduses — tunnistaja poolt teadvalt valeütluste andmine ning uurija poolt kuriteo toimepanemine teistitava krimi­naalasja kohtueelsel menetlemisel — saab vastavalt AKKS § 771 lg. 3 p.-des 1 ja 3 sätestatule olla teistmisaluseks eranditult vaid siis, kui see asjaolu on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium möönab käsitletava küsimuse lahendami­seks vajaliku seadusandliku regulatsiooni puudulikkust, sest kriminaalvastutusele võtmise aegumine ei võimalda vastavalt KrMK § 5 lg. 1 p.-le 3 algatada krimi­naalasja teistmisaluse olemasolu selgitamiseks. Kuid samas ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks lugeda väidetavat tunnistaja poolt teadvalt valeütluse andmist ning uurija poolt kuriteo toimepanemist teistitava kriminaal­asja kohtueelsel menetlemisel tuvastatuks AKKS § 771 lg. 3 p. 5 mõttes muu olulise asjaoluna ja ilma sellekohasele süüdimõistvale kohtuotsusele tuginemata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et käsitletaval juhul kriminaal­asjas menetluse teistmine AKKS § 771 lg. 3 p.-s 5 sätestatud alusel oleks vastuolus põhiseaduse § 22 lg.-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 775 lg.-le 6, Riigikohtu kriminaal­kolleegium otsustas: Süüdimõistetu H. S.-i kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepa teistmisavaldus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 27. augusti 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG