Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-19-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 1996. a. kohtuotsus A. G. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 ning § 207 lg. 1 järgi — RT III, 1996, 23, 304

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. juunil 1996. a. 3-1-3-19-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja A. G. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 ning § 207 lg. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. G. oli koos I. K. ja R. M.-iga KrK § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 järgi kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nad 21. juunil 1995. a. panid J maakonnas T vallas X külas OÜ R sigalast akna kaudu sissetungimise teel toime põrsaste salajase varguse ja tekitasid materiaalse kahju summas 11 750 kr. I. K. oli kohtu alla antud süüdistatuna ka KrK § 207 lg. 1 järgi jahipüssi kärbiku ja laskemoona ebaseaduslikus omandamises. Kohtulikul arutamisel Ida-Viru Maakohtus I. K. end KrK § 207 lg. 1 järgi süüdi ei tunnistanud. Ta selgitas, et kärbik kuulus tegelikult A. G.-le. Kohtualune A. G. kinnitas I. K. väiteid. Kohtualune R. M.-i ütluste kohaselt oli varguse toimepanemise ajal kärbik A. G. käes, kuid ta ei tea, kellele see kuulus. Tulenevalt eeltoodust, esitas prokurör kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus A. G.-le KrMK § 215 alusel täiendava süüdistuse KrK § 207 lg. 1 järgi. Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1995. a. otsusega tunnistati A. G. süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 järgi ning karistati rahatrahviga kolmesaja päevamäära ulatuses. Sama kohtuotsusega tunnnistati A. G. süüdi ka KrK § 207 lg. 1 järgi ja karistati ühekuulise arestiga, mis eelvangistusaega arvestades loeti kantuks. I. K. mõisteti KrK § 207 lg. 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber on esitanud Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1995. a. otsuses. Avaldaja leiab, et A. G.-le inkrimineeriti kohtus sisult uus kuriteo episood, mida ei saa käsitleda süüdistuse muutmise või uue süüdistuse esitamisena KrMK § 215 mõttes ning tema kohtu alla andmine ja süüdimõistmine KrK § 207 lg. 1 järgi on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust, milles toetati kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust, leidis: Vastavalt KrMK § 215 lg. 1 mõttele saavad kohtuliku arutamise esemeks olla eranditult vaid need kuriteoepisoodid, milles on süüdistatav kohtu alla antud. Kuriteoepisoodi all tuleb seaduse mõtte kohaselt silmas pidada kuriteo sündmust KrMK § 5 lg. 1 p. 1 mõttes. Seega on ka süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine kohtus vastavalt KrMK § 215 lg.-le 2 võimalik vaid siis, kui see toob kaasa kuriteokoosseisu, mitte aga kuriteosündmuse muutumise. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtualusele kohtus uue süüdistuse esitamine uue kuriteo sündmuse näol on käsitatav AKKS § 39 lg.-s 4 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg.-st 4; § 63 p.-st 2; § 64 p.-st 3; § 65 lg.-st 3 ja § 779 lg.-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1995. a. otsus A. G. süüditunnistamises KrK § 207 lg. 1 järgi ja mõista ta selles süüdistuses õigeks. Muus osas jätta Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1995. a. otsus muutmata. 2. Prokuröri protest rahuldada osaliselt. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER