Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-73-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 1996. a. kohtuotsus V. H. süüdistusasjas KrK §-de 15 lg. 2 ja 161 järgi — RT III, 1996, 23, 302

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. juunil 1996. a. 3-1-1-73-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. H. süüdistuses KrK §-de 15 lg. 2 ja 161 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. H., tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. H.-le on esitatud kohtueelsel menetlusel süüdistus selles, et tema, töötades Paide Linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakonna juhatajana ning vastutava ametiisikuna Paide linnas remigrat­siooni küsimuste lahendamisel, ajavahemikul 2.—14. veebruarini 1995. a. kasutas korduvalt oma ametiseisundit teenistushuvide vastaselt, mis väljendus välja­rändajalt N. P.-lt tema erastatud korteri ostueesõiguse nõudmises teisele isikule ostuhinnaga 15—17 tuhat krooni. N. P. mõjutamiseks ja oma nõude täitmiseks, selgitas V. H. vastuolus seadusega järgmist: privatiseeritud korteri saab müüa ainult 2 aasta möödumisel selle erastamise päevast; kallima kui 15—17 tuhande krooni eest mõnele muule isikule korteri võõrandamisest saadud tulust peab tasuma tulumaksu 26%; tulumaksu tasumise kohta tuleb esitada maksuameti kirjalik tõend, milleta ei saa kätte väljasõidudokumente; kui N. P. võtab vastu ettepaneku müüa korter 15—17 tuhande krooni eest V. H. poolt tähendatud isikule, vabaneb ta tulumaksu tasumisest. V. H. püüdis põhjustada N. P.-le olulist kahju nende seadusega kaitstud õigustele ja huvidele — 9000 kr. varalist kahju ja Paide Linnavalitsusele olulist kahju autoriteedi diskrediteeri­misega. Kuritegu jäi lõpule viimata majanduspolitsei vahelesegamise tõttu, s.o. põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest. Järva Maakohtu 26. veebruari 1996. a. otsusega mõisteti V. H. õigeks. Maakohus ei tuvastanud V. H. süüd ametiseisundi tahtlikus ärakasutamises teenistushuvide vastaselt. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Järva prokurör, kes taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja V. H. süüdimõistmist ameti­seisundi kuritarvitamise katses. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas 15. aprillil 1996. a. Järva Maakohtu otsuse, tunnistas V. H. süüdi KrK §-de 15 lg. 2 ja 161 järgi ja karistas teda rahatrahviga 50 päevamäära, s.o. 750 krooni ulatuses. Ringkonna­kohus, hinnates tõendeid kogumis, leidis, et V. H. kuulub süüdimõistmisele selles, et tema Paide Linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakonna juhatajana ning vastutava ametiisikuna Paide linna remigratsiooni küsimuste lahendamisel kasutas korduvalt ja tahtlikult ära oma ametiseisundit teenistushuvide vastaselt, mis väljendus väljarändajalt N. P.-lt tema erastatud korteri ostuõiguse nõudmises teisele isikule ostuhinnaga 15—17 tuhat krooni. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja leidis, et maakohus ei ole järginud KrMK §-s 50 sätestatud kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse nõuet. Maakohus pole täitnud ka KrMK § 274 p. 4 sätteid, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas näidata, millistel kaalut­lustel kohus loeb mitteusaldusväärseteks tõendid, millel põhines süüdistus. Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 1996. a. otsuse peale esitas kassatsioon­kaebuse süüdimõistetu V. H. kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu. Kassatsioon­kaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja V. H. õigeksmõist­mist. Kassaatori arvates ei vasta Tallinna Ringkonnakohtu otsuses sisalduvad järeldused faktilistele asjaoludele. Otsus tuginevat oletustel ja arvamustel. Täiesti lubamatuks peetakse viidet V. H. 14. märtsi 1995. a. ütlustele, kuna ülekuula­misel rikuti oluliselt kriminaalmenetluse norme. Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt tekkis P.-del väärkujutlus V. H. seaduspärastest selgitustest ja uurimisel on nad andnud ütlusi lähtudes tunnistaja D. M.-i poolt kujundatud arvamusest. P.-d teadsid, et tunnistaja D. M. töötab kohtunikuna ja enne seda on pikki aastaid töötanud uurijana. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja seletused, milles nad toetasid kassat­sioonkaebust ja prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, hinnates vastavalt KrMK § 50 lg.-le 1 kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveen­dumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel, on V. H. tunnistanud põhjendatult süüdi ametise­isundi kuri­tarvitamise katses. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a. otsusele J. R.-i süüdistusasjas saab ringkonnakohtu järeldusena esitatud hinnang tõendami­seseme asjaolude tuvastatuse kohta olla kohtuotsuse kassatsioonikorras tühis­tamise aluseks vaid AKKS § 39 lg. 3 p.-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tuvastamisel, s.t. siis, kui ringkonnakohtu otsuses puuduvad sellise hinnangu motiivid. Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 1996. a. otsuses on tõendite hindamise ja ümberhindamise motiivid toodud. Vastupidiselt kaitsja väidetele ei ole ringkonnakohus rajanud süüdimõistvat kohtuotsust oletustele, vaid kriminaalasjas kogutud tõenditele, mille hindamisel on motiveeritult jõudnud erinevale seisukohale võrreldes maakohtu seisukohaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaal­menetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohal­damist. Kaitsja kaitsekõne teesides osundatud ilmsed trükivead ringkonnakohtu otsuses ei kujuta endast kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist, mis oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks kassatsiooni korras. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkol­leegium otsustas: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 1996. a. otsus V. H. süüdistusasjas jätta muutmata. 2. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 18. juunil 1996. a. ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE