Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-3-4-96 Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 1996. a. määrus R. T. kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine HÕS §-de 99 lg. 1, 242 p. 2 ning 300 lg. 2 p. 2 ja 3 kohaldamise asjas — RT III, 1996, 22, 300

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. mail 1996. a. 3-3-3-4-96 R. T. kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine HÕS §-de 99 lg. 1, 242 p. 2 ning 300 lg. 2 p. 2 ja 3 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 30. mail 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi R. T. kohtuvigade parandamise avalduse Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. 3-726/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa R. T., tema esindaja vandeadvokaat Eve Jundas ja T. V. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Rapla Liikluspolitsei inspektori koostatud liiklusõnnetuse protokolli kohaselt toimus 26. oktoobril 1995. a. Tallinn-Rapla-Türi maanteel Kehtna valla piires liiklusõnnetus, milles T. V. juhitud sõiduauto Volvo 142 pööras vasakpööret tehes ette tagant lähenenud sõiduautole Ford Sierra, mida juhtis R. T. Liiklusõnnetuse protokollis pole märget kannatanu kohta. Tallinna Liiklus­politsei abikomissar karistas T. V.-d Liikluseskirja rikkumise eest HÕS § 99 lg. 1 alusel kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. T. V. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada talle määratud halduskaristus. Kaebaja leidis, et ta pole saanud kutset ilmuda asja arutamisele ja et ta sai karistamise otsuse kätte alles 19. detsembril 1995. a., mil läks ise otsusele järele. Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsusega tühistati HÕS § 300 lg. 2 p. 3 alusel Tallinna Liikluspolitsei abikomissari 15. detsembri 1995. a. otsus ja lõpetati asja menetlus. Kohus leidis, et: 1. halduskaristuse määramisel on oluliselt rikutud haldusõiguserikkumiste seadustikuga sätestatud menetluskorda — halduskaristuse määramisel ilmselt rikuti HÕS § 253 lg. 1, mille kohaselt haldusõiguserikkumise asja tuleb arutada 15 päeva jooksul arvates päevast, mil asja arutamiseks pädev ametiisik sai haldusõiguserikkumise protokolli ja muud materjalid. Rapla Liikluspolitsei saatis protokolli ja muud materjalid T. V. haldus­õiguserikku­mise kohta Tallinna Liikluspolitseile 30. oktoobril 1995. a. Tallinna Liikluspolitsei esindaja ei suutnud kohtule esitada tõendeid selle kohta, millal need materjalid saabusid Tallinna Liikluspolitseile. Kuna T. V.-le esitati esimene kutse ilmuda asja arutamisele Tallinna Liikluspolitseisse 12. detsembril 1995. a., siis on ilmselt rikutud HÕS §-s 253 lg. 1 sätestatud 15-päevast asja arutamise tähtaega; 2. rikutud on HÕS § 243, mille kohaselt haldusõiguserikkumise asja tuleb arutada vastutusele võetava isiku juuresolekul, välja arvatud kui on andmeid, et seda isikut on õigeaegselt informeeritud asja arutamise ajast ja kohast ning ta pole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. T. V.-le teatati, et asja arutatakse 12. detsembril 1995. a. Tegelikult arutati asja ja tehti asjas otsus 15. detsembril 1995. a. Seega polnud T. V.-l võimalik kasutada talle HÕS §-ga 243 tagatud protsessuaalseid õigusi; 3. otsuses, millega T. V.-le määrati HÕS § 99 lg. 1 alusel halduskaristus, pole viidet liikluseeskirja sättele, mille rikkumise eest määrati karistus. Haldus­õiguserikkumiste seadustiku § 99 lg. 1 sisaldab blanketset normi, mistõttu karistamisel selle sätte alusel tuleb karistamise otsuses viidata liikluseeskirja asjakohasele punktile. R. T. esitas Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsusele kohtuvigade parandamise avalduse, milles palub tühistada see kohtuotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Avaldaja leiab, et halduskohus pidanuks HÕS § 300 lg. 2 p. 2 alusel liikluspolitsei abikomissari otsuse tühistama ja saatma asja uueks arutamiseks Tallinna Liikluspolitseile, mitte aga lõpetama asja menetlust HÕS § 300 lg. 2 p. 3 alusel. Menetluse lõpetamine sel alusel oli ebaõige, kuna HÕS §-ga 30 kehtestatud halduskaristuse määramise aastane tähtaeg polnud kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud. Samuti on kohus rikkunud HÕS § 242 p. 2, jättes avaldaja kui kannatanu protsessi kaasamata. Ka Tallinna Liikluspolitsei abikomissar jättis R. T. kui kannatanu asja arutamisele kutsumata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HÕS § 243 kohaselt tuleb haldusõiguserikkumise asja arutada vastutusele võetava isiku juuresolekul, tema või tema esindaja juuresolekuta võib asja arutada ainult juhtudel, kui on andmeid, et teda on õigeaegselt informeeritud asja arutamise kohast ja ajast ning kui temalt pole tulnud taotlust lükata asja arutamine edasi. Põhjendatud on Tallinna Halduskohtu järeldus, et T. V.-l polnud võimalik kasutada talle HÕS §-ga 243 tagatud protsessuaalseid õigusi, kuna talle polnud teatatud karistuse määramise ajast. Liikluspolitsei esindaja poolt Tallinna Halduskohtu istungil esitatud väide, et T. V.-le teatati asja arutamise ajast tähitud kirjaga, on paljasõnaline. Liikluspolitsei esindaja pidi enne kohtuistungit teadma, et T. V. kaebuse motiiviks oli, et ta pole saanud kutset ilmuda asja arutamisele. Liikluspolitseil oli võimalus esitada kohtule tõendeid selle kohta, et kutse ilmuda asja arutamisele oli T. V.-le esitatud. Ehkki liikluspolitsei esindaja väitis kohtuistungil, et ta esitab tõendeid kutse tähitud kirjaga saatmise kohta, ta seda ei teinud. HÕS § 99 lg. 1 sätestab halduskaristuse määramise alusena liikluseeskirja rikkumise, kui see rikkumine põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse. Õige on Tallinna Halduskohtu järeldus, et HÕS § 99 lg. 1 alusel halduskaristuse määramisel tuleb karistamise otsuses viidata liikluseeskirja sättele, mille rikkumise eest karistatakse. Liikluspolitsei abikomissari otsuses, millega T. V.-le määrati HÕS § 99 lg. 1 alusel halduskaristus, pole viidatud liikluseeskirja ühelegi sättele. Karistuse määramise otsuses on märgitud: «Mina Tallinna Liikluspolitsei abikomissar Ivar Pajumets vaadanud läbi hr V. T. poolt 06101995 a. juhtis sõidukit, põhjustas LÕ määran HÕS § 99.1 alusel juhtimis­õigus ära võtta 3 k.». Tallinna Halduskohtu otsuses on need rikkumised õigesti loetud T. V.-le määratud halduskaristuse tühistamise põhjusteks. 2. Tallinna Halduskohus, tühistades halduskaristuse määramise otsuse põhjusel, et karistuse määramisel rikuti HÕS §-s 253 lg. 1 sätestatud asja arutamise 15-päevast tähtaega, omistas sellele rikkumisele ebaõige juriidilise tähenduse. Selle tähtaja rikkumine, erinevalt HÕS §-s 30 sätestatud haldus­karistuse määramise tähtaegadest, ei saa olla halduskaristuse määramise otsuse tühistamise aluseks. Tegemist pole karistuse määramise korra olulise rikkumi­sega. Haldusõiguserikkumise arutamise tähtaeg on analoogiline kriminaal­menetluse koodeksi §-s 204 sätestatud kriminaalasja arutamise kahekümne ööpäevase tähtajaga. Viimatinimetatud tähtaja rikkumine ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. 3. Põhjendatud on avaldaja väide, et Tallinna Halduskohus lõpetas haldusõiguserikkumise asja ebaõigesti HÕS § 300 lg. 2 p. 3 alusel. HÕS § 300 lg. 2 p. 2 sätestab, et halduskohtunik tühistab haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse ja saadab asja uuesti arutamisele, kui halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg pole möödunud. Kuna käesoleval juhtumil ei olnud halduskaristuse määramiseks HÕS §-ga 30 lg. 4 kehtestatud aastane tähtaeg möödunud, siis pidanuks kohus kohaldama HÕS § 300 lg. 2 p. 2, mitte aga lõpetama menetluse HÕS § 300 lg. 2 p. 3 alusel. 4. HÕS § 244 lg. 1 kohaselt on kannatanuks isik, kellele haldusõiguserikku­misega on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju. HÕS § 242 loeb kannatanu haldusõiguserikkumise asja menetluses olevaks isikuks. HÕS § 251 reguleerib halduskaristuse määramise õigust omava ametiisiku või haldus­kohtuniku tegevust asja arutamise ettevalmistamisel. Selle paragrahvi lõige 1 sätestab: «Kui haldusõiguserikkumisega on isikule tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, teeb ametiisik või halduskohtunik otsuse tema kannatanuks tunnistamise kohta.». Liiklusõnnetuse kohta koostatud protokollis pole kandeid kannatanu kohta. Halduskolleegiumil pole andmeid, et T. V.-le halduskaristuse määranud Tallinna Liikluspolitsei abikomissar oleks tunnistanud R. T. kannatanuks. Kuna aga R. T. juhitud auto osales liiklusõnnetuses ja sai vigastusi, siis möönab halduskolleegium, et R. T. võib olla kannatanuks tunnistatud ja tal on haldusõiguserikkumise asja kohtulikul läbivaatamisel õigus olla protsessi­osaline, sealhulgas õigus esitada kohtuvigade parandamise avaldust. Vastasel korral nõustuks halduskolleegium, et võimalikule kannatanule seadusega antud õiguste kasutamise võimalus sõltub täielikult halduskaristust määravast politseiametnikust. R. T. kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsus haldusasjas nr. 3-726/95 kuulub tühistamisele ja asi Tallinna Halduskohtule uuesti arutamiseks saatmisele. Kuna HÕS §-s 30 lg. 4 sätestatud halduskaristuse määramise aastane tähtaeg pole möödunud, siis peab Tallinna Halduskohus saatma asja Tallinna Liiklus­politseisse uuesti arutamiseks. HÕS § 276 p. 4 kohaselt peab halduskohtunik asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel selgitama välja, kes on haldusõiguserikkumises kannatanu, ning kutsuma ta kohtuistungile. See säte annab esimese astme halduskohtunikule võimaluse kaasata kannatanuna protsessi isiku, keda karistuse määranud ametiisik pole kannatanuks tunnistanud. R. T. kannatanuks tunnistamine tuleb otsustada asja Tallinna Halduskohtus uuesti arutamisel. Juhindudes HKS §-dest 67, 57 p. 4, 68 lg. 3 ja HÕS §-st 324 lg. 1 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kohtuvigade parandamise avaldus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsus haldusõiguse­rikkumise asjas nr. 3-726/95 ja saata asi Tallinna Halduskohtule uuesti arutamiseks. 3. Tagastada R. T.-le kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub 10. juunil 1996. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL