Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-17-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1996. a. kohtuotsus Väino V. avalduses isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks — RT III, 1996, 21, 291

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. juunil 1996. a. 3-2-3-17-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. juunil 1996. a. Eesti Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Saare Maakohtu 23. veebruari 1996. a. otsuse Väino V. avalduses isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks. Saare Maakohtu 23. veebruari 1996. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et 24. mail 1878. a. sündinud ja 9. detsembril 1954. a. surnud Juhan L. on tunnis­tanud ennast Alviine V.-l 22. aprillil 1918. a. sündinud ja 6. jaanuaril 1979. a. surnud Meinhard V. isaks. Juriidiline fakt tuvastati PkS §-de 42 ja 135 lg. 1 ning TsKS §-de 253—258 alusel Meinhard V. poja Väino V. avalduse alusel viimase poolt oma õiguste teostamiseks omandireformi käigus. Otsuse kohaselt sündis Väino V. isa Meinhard V. 22. aprillil 1918. a. Alviine V. vallaslapsena. Alvii­ne V. ja Juhan L. laulatati 18. juunil 1920. a. Kanepi koguduses. Tunnis­tajate ütluste kohaselt tunnistas Juhan L. ennast Meinhard V. isaks ning andis talle ülalpidamist. Kohtuvigade parandamise avalduses palub Perekonnaseisuamet kohtuotsuse tühistada. Avaldaja leiab, et PkS § 42 lg. 1 sätestab isikute loetelu, kelle nõudel kohus võib tuvastada põlvnemist isast. Lapselaps ei kuulu sellesse loetellu. Vastustaja Väino V. leiab, et otsuse tühistamiseks alust ei ole. TsKS § 255 lg. 1 ja lg. 2 p. 1 kohaselt tuvastab kohus erimenetluses sugulussuhteid, kui sellest sõltub isiku varaliste õiguste tekkimine. Avaldaja viide PkS §-le 42 lg. 1 ei ole asjakohane, kuna see käsitleb isaduse tuvastamist elusoleva isa suhtes hagimenetluse korras. Tähtsust ei oma see, et Juhan L., Alviine V. ja Mein­hard V. on surnud. Kolleegium leidis, et Saare Maakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Õige on vastustaja väide, et TsKS § 255 lg. 2 p. 2 võimaldab sama parag­rahvi 1. lõikes ja paragrahvis 256 toodud tingimustel tuvastada erimenetlu­ses sugulussuhtena põlvnemist isast. Maakohus pole aga arvestanud PkS § 42 lg.-s 1 sätestatut, mille kohaselt võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Seega Väino V. ei kuulu nende isikute hulka, kes on õigustatud nõudma oma isa põlvnemise tuvastamist väidetavast vanaisast Juhan L.-ist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohtuotsus tühistamisele ning TsKs §-de 357 ja 354 lg. 2 alusel on võimalik teha uus otsus, millega jätta avaldus rahuldamata. Juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg. 2, kolleegium otsustas: Saare Maakohtu 23. veebruari 1996. a. otsus tühistada. Väino V. avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks jätta rahuldamata. Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA