Legislator Case Law & Legislation
12987080 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-16-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1996. a. kohtuotsus R. H. hagis E. S.-i vastu eluruumi üürilepingu lõppenuks tunnistamiseks — RT III, 1996, 21, 290

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-16-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1996. a. kohtuotsus R. H. hagis E. S.-i vastu eluruumi üürilepingu lõppenuks tunnistamiseks — RT III, 1996, 21, 290

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. juunil 1996. a. 3-2-3-16-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laar­maa ja J. Luik, avaldaja esindaja vandeadvokaat I. Seimari ja vastustaja esindaja vandeadvokaat M. Tamme osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 3. juunil 1996. a. E. S.-i esindaja vandeadvokaat Imbi Seimari kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1995. a. otsuse R. H. hagis E. S.-i vastu eluruumi üürilepingu lõppenuks tunnistamiseks. Tallinna Linnakohus, juhindudes ES § 53 ja TsKS § 199 lg. 1 ja 228, rahuldas R. H. hagi ning luges lõppenuks E. S.-iga sõlmitud üürilepingu elu­ruumi Tallinnas Pihlaka 6—11 kasutamiseks. Otsuse kohaselt kasutab hageja eluruumi Tallinnas Pihlaka 6—11. Samasse korterisse on üürilepingu alusel sisse kirjutatud ka kostja. Hageja seletuste ja tunnistajate ütluste kohaselt on kostja aastaid tagasi sellest eluruumist lahku­nud. Nõmme Poltseijaoskonna 24. oktoobri 1995. a. tõendi nr. 3-13/XII-1630 kohaselt ei ela kostja faktiliselt aadressil Pihlaka 6—11. Kostja hagile vastu­väiteid ei esitanud ning kohtusse ei ilmunud. Kohtukutse loeti kostjale kätte­antuks kuulutuse avaldamisega 4. novembri 1996. a. ajalehes «Postimees». Kohtuvigade parandamise avalduses palub E. S.-i esindaja vandeadvokaat I. Seimar tühistada linnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Avaldaja leidis, et kohus on rikkunud protsessiõiguse normi ja kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. ES § 53 sätestab üürilepingu lõpe­tamise üürniku algatusel. E. S.-i ja RAS Ehitajate EEV vahel sõlmitud üürilepingu osas ei ole R. H. ei üürnik ega tema perekonnaliige. E. S. ei ole saanud ühtegi kohtukutset ning pensionärina puudus tal raha «Postimehe» tellimiseks. Peale selle ostis E. S. 23. novembril 1995. a. mõttelise osana üüri­lepingu alusel tema kasutuses oleva osa ühiskorterist Pihlaka 6—11. Vastuses avaldusele leidis R. H. esindaja vandeadvokaat M. Tamme, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning rajaneb asjas kogutud tõenditele. Kostja ei ela enam aastaid Pihlaka 6—11 korteris. Saades teada kohtuistungi toimumisest, vormistas kostja ostu-müügilepingu, rikkudes sellega eluruumide erastamise seaduse § 4. Kolleegiumi istungil palus avaldaja esindaja kohtuvigade parandamise avalduse rahuldada ja vastustaja esindaja selle rahudamata jätta. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Nõudes üürilepingu lõpetamist, pidi hageja vastavalt TsKS § 88 lg. 1 tõendama õigussuhte olmasolu tema ja kostja vahel ja selle õigussuhte sisust (õigused ja kohustused) tulenevalt on tal õigus nõuda E. S.-i ja RAS Ehitajate EEV vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamist ES § 53 alusel. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ES § 53 reguleerib üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist üürniku algatusel. Osundatud seaduse sätte kohaselt on üürnikul temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul õigus igal ajal eluruumi üüri­leping lõpetada, teatades sellest üürile andjale vähemalt kolm kuud ette. Üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise korral alatiseks elama teise kohta loetakse eluruumi üürileping lõppenuks alates lahkumise päevast. ES § 28 kohaselt on üürilepingu poolteks üürnik ja eluruumi üürile andja. Kohus on rikkunud TsKS § 228 sätteid, kuna rahuldas hagi põhjenda­mata, millisel õiguslikul alusel R. H., olemata E. S.-i perekonnaliige või üürile­andja, võis vaidlustada E. S.-i eluruumi kasutamise õiguse tema väidetava lahkumise tõttu alatiseks elama teise elukohta. Tulenevalt TsKS §-dest 57 lg. 1 ja 58 lg. 1 on avaldajal õigus taotleda kulude hüvitamist advokaadi abi eest kohtukulude nimekirja esitamisel enne asja läbivaatamise lõpetamist linnakohtus. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium otsustas: Tallinna Linnakohtu 30. novembri 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Niguliste Advokaadibüroole 27. märtsil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →