Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-76-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 1996. a. kohtuotsus E. K. hagis L. V. vastu ostu-müügilepingu tühistamiseks ja ostueesõiguse tunnis­tamiseks — RT III, 1996, 21, 287

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. juunil 1996. a. 3-2-1-76-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laar­maa ja J. Luik, kassaatori E. K., vastustaja L. V. ja tema esindaja vandeadvokaat U. Paimetsa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. mail 1996. a. E. K. kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 1996. a. otsuse E. K. hagis L. V. vastu ostu-müügilepingu tühis­tamiseks ja ostueesõiguse tunnistamiseks. 21. detsembril 1994. a. Jõgeva Maakohtule esitatud hagiavalduses palus E. K. tühistada OÜ Endla 23. veebruari 1993. a. otsuse, millega otsustati L. V.-le müüa Vaimastvere külas Vahe A-27 Värva elamu ja Jõgeva valla­vanema 20. mai 1993. a. kinnituse sellel otsusel, Endla kolhoosi põllumajandus­reformi komisjoni 15. veebruari 1993. a. otsuse, mille kohaselt otsustati lubada müüa Endla kolhoosil Vahe A-27 elamu L. V.-le. 20. mai 1993. a. akti nr. 10 Vahe A-27 elamu L. V.-le tööosaku arvel eraomandiks üleandmise kohta ning tunnistada hageja või tema abikaasa ostueesõigust üürilepingu alusel nende kasutada olnud Vahe A-27 elamule. Maakohus rahuldas 10. mai 1995. a. otsusega hagi osaliselt. Kohus tunnistas TsK § 51 alusel 20. mai 1993. a. akti nr. 10 kehtetuks ning kohustas pooli tagastama teineteisele kogu tehingu järgi saadu. Teiste nõuete osas jättis kohus hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis tõendamist, et otsus elamu müümise kohta L. V.-le tehti enne reformikava kinnitamist, millega rikuti Endla kolhoosi reformikava II osa p. 4. 20. mai 1993. a. akt ei vastanud seaduse nõuetele, sest L. V. pere ei asustanud nimetatud elamut. Hagejat või tema abikaasat ei saa tunnistada ostueesõiguslikuks isikuks, sest avaldust korteri erastamiseks kolhoosi reorganiseerimiskavas ettenähtud tähtpäevaks 15. maiks 1993. a. nad ei esitanud. Eesõigustatud isikuid reorganiseerimiskava ette ei näe. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis E. K. hagi L. V. vastu 20. mai 1993. a. akti nr. 10 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning lõpetas menetluse E. K. hagis Endla kolhoosi põllumajandus­reformi komisjoni 15. veebruari 1993. a. otsuse, OÜ Endla 23. veebruari 1993. a. otsuse ja Jõgeva vallavanema 20. mai 1993. a. kinnituse tühistamiseks. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb maakohtu otsusest, et Vahe A-27 elamu L. V. omandiks üleandmisega tööosakute arvel ei rikutud E. K. õigusi, hageja või tema abikaasa ei oma ostueesõigust elamu suhtes, mistõttu maakohtul puudus alus hagi rahuldamiseks. Selles osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Hageja ei vaidlustanud halduskohtus reformikomisjoni 23. veebruari 1993. a. otsust ning maakohus on ebaõigesti asunud hindama haldusakti seaduslikkust. Samuti on otsuses ebaõigesti leitud, et 20. mai 1993. a. akt nr. 10 on kehtetu. Endla kolhoosi reorganiseerimise kava kinnitati kolhoosi juhatuse koosolekul 6. aprillil 1993. a. ja reformikomisjoni koosolekul 16. aprillil 1993. a. Seega pärast reformikomisjoni otsust müüa L. V.-le maja. Põllumajandusreformi seaduse (PRS) § 5 lg.-st 5 ei tulene, et tehinguid võis teostada vaid reformikava olemasolul. Reformikava ei oma nimetatud tehingu puhul tagasiulatuvat jõudu. Kassatsioonkaebuses palus E. K. tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kassaator leidis, et kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud protsessiõiguse normi. Ringkonnakohus on viidanud ainult põllumajandusreformi seaduse § 5 lg.-le 5, kuid sama seaduse § 17 lg. 1 p. 2 sätestab, et tööosaku ulatuses vara natuuras eraldamine toimub kooskõlas sama seaduse §-dega 20 ja 21. Vara natuuras eraldamine pidi toimuma kolhoosi reorganiseerimiskava alusel, kuid tehti enne selle vastuvõtmist. Rikutud on ka PRS § 21 lg. 4 ja § 19 lg. 5 sätteid. Reformikomisjoni 15. veebruari 1993. a. otsust ei olnud kassaatoril võimalik ettenähtud korras vaidlustada, sest seda ei tehtud talle allkirja vastu teatavaks ega saadetud talle tähitud postiga. Kuigi apellant ei vaidlustanud kohtuotsust osas, millega jäeti rahuldamata nõue tühistada reformikomisjoni 15. veebruari 1993. a. otsus ja selle kinnitus Jõgeva vallavanema poolt, lõpetas ringkonna­­kohus selles osas menetluse TsKS § 218 p. 1 alusel, millega ületas apellatsioonis asja läbivaatamise piire ning rikkus TsKS § 301 lg. 1 nõudeid. Vastustaja L. V. leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Endla kolhoosi põllumajandusreformi komisjon nõustub E. K. kaebusega. Kolleegiumi istungil jäi kassator kaebuse ning vastustaja ja tema esindaja vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kassaatori väide, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest, lõpetades asjas menetluse 15. veebruari 1993. a. reformikomisjoni otsuse, OÜ Endla 23. veebruari 1993. a. juhatuse otsuse ja sellel ostsusel Jõgeva valla­vanema 20. mai 1993. a. kinnituse tühistamise nõudes, ei ole põhjendatud. TsKS § 318 lg. 2 kohaselt on apellatsioonikohtul õigus protsessiosaliste nõudmistest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus teiste protsessiõiguse normide rikkumise tõttu, kui need rikkumised võisid viia või viisid asja ebaõigele otsus­tamisele. Vastavalt põllumajandusreformi seaduse § 28 lg. 1 p.-le 1 on õigustatud subjektil ühismajandi üldkoosoleku otsuse peale õigus edasi kaevata reformi­komisjonile või reformihaldurile. Sama lõike p. 2 kohaselt on reformi­komisjoni või reformihalduri otsuse peale õigus edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule. Haldusakti või -otsuse seaduslikkusele hinnangu andmine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kohaliku omavalitsuse otsust saab vaidlustada haldus­korras, mistõttu kohus lõpetas asjas menetluse õigesti TsKS § 218 p. 1 alusel. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hagejal kui Vahe A-27 üürnikul ei ole õigust vaidlustada OÜ Endla ja kostja vahelist tehingut. Vastavalt TsKS § 4 lg.-le 1 on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Hageja õigusi see tehing ei rikkunud. Maakohtu otsust ostueesõiguse puudumise kohta kassaator vaidlustanud pole. Kassaator Endla kolhoosi reorganiseerimikavas ettenähtud tähtpäevaks 15. maiks 1993. a. korteri erastamise avaldust ei esi­tanud. Elamu anti kostjale üle 20. mail 1993. a. pärast selle tähtaja möödu­mist. Eluruumide erastamise seadus jõustus 29. mail 1993. a. ja selle sätted ei oma tagasiulatavat jõudu. Seega ei saa kohus hinnata tehingu seaduslikkust hageja nõude alusel. Kassaatori viited põllumajandusreformi seaduse § 21 lg.-le 1, mille kohaselt vara natuuras eraldamine võis toimuda ainult reformikava alusel ning sama seaduse § 19 lg.-le 5, mille kohaselt reformikava ei või piirata tema kui õigustatud subjekti õigust käsutada oma tööosakut, ei ole seetõttu asja­kohased. Juhindudes TsKS § 346 p. 1, kolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 1996. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK