Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-70-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a. kohtuotsus R. P. õigeksmõistmises KrK § 162 järgi — RT III, 1996, 21, 284

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. juunil 1996. a. 3-1-1-70-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. P. õigeksmõistmises KrK § 162 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa õigeksmõistetu R. P., tema kaitsja vandeadvokaat Natalja Lausmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaal­kolleegiumi 28. märtsi 1996. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 7. veeb­ruari 1996. a. otsus R. P. süüdimõistmises KrK § 162 järgi ja ta mõisteti õigeks. Linnakohus oli R. P. süüdi tunnistatud selles, et tema töötades Tallinna Auto­registris spetsialistina, kelle ülesandeks oli sõidukite ostu-müügi lepingute vormistamine ning sellega seoses kohustus kontrollida sõiduki omaniku või volitatud isiku isikut tõendavaid dokumente ja isikusamasust, samuti sõiduki­dokumente ning ostu-müügi lepingu aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust, võttis 27. aprillil 1995. a. sõiduauto Volvo 460 registreerimismär­giga 705 PAC tehnilise passi, M. A. ja A. K. passid ja võltsitud ostu-müügi lepingu plangi vastu V. R.-ilt, kellel puudus volitus nende esitamiseks. R. P. ei kontrollinud vajalikul määral ostu-müügi lepingu plangil olevate allkirjade vastavust esitatud passides isikute allkirjadega ning vormistas tehingu ilma plangil märgitud ostja ja müüja juuresolekuta. R. P. jättis ametiisikuna täitmata registreerimisosakonna spetsialisti ametialased kohustused teenistuskohustus­tesse kohusetundetu ja hooletu suhtumise tõttu. Seeläbi võimaldas ta röövitud sõiduauto omandiõiguse ülemineku võltsitud dokumentide abil M. A.-lt A. K.-le, millega põhjustas M. A.-le suure varalise kahju sõiduauto maksumuse ulatuses. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et R. P. tegevus — võltsitud dokumentide alusel ostu-müügi lepingu vormistamine — ei olnud põhjuslikus seoses suure materiaalse kahjuga. R. P. süüdimõistmine ametialases lohakuses, millega tekitati suur varaline kahju röövitud sõiduauto maksumuse näol, on alusetu. Materiaalne kahju, mis väljendub sõiduauto maksumuses, tekitati M. A.-le juba auto röövimisega ja sõiduauto ebaseadusliku hõivamisega viidi kuritegu ka lõpule. Ringkonnakohtu 28. märtsi 1996. a. otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühis­tamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Prokuröri arvates on ringkonnakohtu järeldused ekslikud ega tulene kriminaaltoimiku materjalidest, samuti pole ringkonnakohus kohaldanud vajalikku seadust. Protesti kohaselt on R. P. ametialase lohakuse tõttu põhjus­tatud M. A.-le suur varaline kahju, sest vormistatud vale registree­rimistunnistuse alusel tekkis võimalus sõiduauto kasutamiseks ja käsutamiseks. Prokurör möö­nab, et 17. aprillil 1995. a. M. A.-lt auto vägivaldse hõivamisega võeti auto omanikult küll võimalus oma vara kasutamiseks ja käsutamiseks, kuid ta jäi endiselt auto omanikuks, sest autoregistris oli auto endiselt tema nimele regist­reeritud. Alles R. P. poolt ostu-müügi lepingu vormistamisega 27. aprillil 1995. a. jäi ta lõplikult oma autost ilma ja seetõttu olevat väär ringkonnakohtu järeldus, et auto ostu-müügi vormistamine pole põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas protesti, ning R. P. ja tema kaitsja vande­advokaat N. Lausmaa, kes leidsid, et esitatud protest ei kuulu rahuldamisele, leidis: R. P.-le on kohtueelses menetluses esitatud süüdistus ametiseisundi kuri­tarvitamises KrK § 161 järgi. 7. veebruaril 1996. a. mõistis Tallinna Linna­kohus ta süüdi ametialases lohakuses, kusjuures kuriteo koosseisuks vajalik tunnus — suure varalise kahju põhjustamine — seisnes linnakohtu arvates M. A.-lt röövitud sõiduauto maksumuses. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu arvamu­sega, et sõiduauto maksumus on röövimise tagajärjel kannatanule põhjustatud kahju ja see materiaalne kahju tekitati kannatanule seoses auto vägivaldse hõivamisega, mitte aga R. P. ametialase lohakusega. Samas peab Riigikohus vajalikuks osundada, et R. P. kuritegeliku lohakuse tagajärjel tekitati muu raske tagajärg isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Kannatanul oli õiguspärane ootus, et temalt röövitud autot ei ole võimalik müüa, autoregistris registreerida ja saada autole uut registreerimismärki. Igaühel on õigus eeldada ametiisikute poolt oma kohustuste nõuetekohast täitmist. Sõiduautode registreerimise ees­kirjades kehtestatud kord sõiduki omaniku andmetes muudatuste tegemise kohta peab välistama omaniku tahte vastaselt sõiduki võõrandamise. Ametialaste kohustuste ignoreerimine ja kehtestatud eeskirjade mittetäitmine ametiisiku poolt on riigivõimu omavoli. Kuid kuna kohtueelsel menetlusel ega kohtuistungil pole R. P.-le kuriteo koosseisuliseks tunnuseks peale materiaalse kahju muud tagajärge inkrimineeritud ja prokuröri protest selles osas puudub, siis on ringkonnakohtu õigeksmõistev otsus põhistatud ja ei kuulu tühistamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigi­kohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. märt­si 1996 a. otsus R. P.-i süüdistusasjas. 2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Otsus jõustub 11. juunil 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Herbert LINDMÄE