Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-66-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 1996. a. kohtuotsus A. A. ja A. K. süüdistusasjas KrK § 155 lg. 2 ja § 161 järgi — RT III, 1996, 21, 283

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. juunil 1996. a. 3-1-1-66-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A. A. ja A. K. süüdistuses KrK § 155 lg. 2 ja § 161 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune A. A. ja Riigi­prokuratuuri prokurör Toivo Vee. Järva Maakohtu 31. jaanuari 1996. a. otsusega oli A. A. süüdi tunnistatud KrK § 155 lg. 2 ja § 161 järgi, KrK § 40 lg. 1 alusel karistatud ühe aasta ja kahe kuulise vabadusekaotusega ning KrK § 47 alusel vabastatud ühe aasta ja kuue kuulise katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Järva Maakohtu sama otsusega oli A. K. süüdi tunnistatud KrK § 155 lg. 2 ja § 161 järgi, karistatud KrK § 40 lg. 1 alusel kaheksa kuulise vabadusekaotu­sega ning KrK § 47 alusel vabastatud ühe aasta ja kuue kuulise katseajaga tingimusli­kult karistuse kandmisest. Sama kohtuotsusega rahuldati tsiviilhagi ja mõisteti A. A.-lt ning A. K.-lt solidaarselt Järvamaa Metsaameti kasuks välja kuuskümmend viis tuhat kuus­sada kolm krooni ja 15 senti. A. A. ja A. K. olid süüdi tunnistatud selles, et nad, vastavalt Koeru sov­hoosi direktorina ja metsainseneri kohusetäitjana organiseerisid ja korraldasid 1992. a. lõpus ja 1993. a. alguses Järva maakonnas Koeru vallas Koeru sovhoosi halduses olevas metsas ebaseaduslikku metsaraiet. Apellatsioonkaebustes taotlesid nii A. A. kui A. K. enese õigeksmõistmist põhjendusega, et metsaraiet ei teostatud mitte isikliku kasu saamise eesmärgil, vaid tulenevalt majandi raskest majanduslikust olukorrast, millest olid informee­ritud nii vallavolikogu kui ka maavalitsus. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 1996. a. otsusega loeti tuvastatuks, et A. A. ja A. K. tegevuses olid küll KrK § 155 lg.-s 2 ja §-s 161 kirjeldatud kuriteotunnused, kuid need teod pandi toime hädaseisundis, s.o. ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas Koeru sovhoosi töötajate õigusi ja huvisid kusjuures seda ohtu ei saanud antud juhul kõrvaldada muude vahendi­tega ja tekitatud kahju oli ärahoitud kahjust väiksem. Sellest tulenevalt tühistas ringkonnakohus Järva Maakohtu 31. jaanuari 1996. a. otsuse, mõistis A. K. ja A. A. õigeks ning jättis tsiviilhagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 1996. a. otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse tsiviilhageja — Järvamaa Metsaamet. Kaebuses taotletakse ringkonnakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist, A. A. ja A. K. süüdimõistmist ning tsiviilhagi rahuldamist summas 86549,80 kr. Kassatsioonprotesti on Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 1996. a. otsuse peale esitanud Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber. Protestis märgitakse, et kohtualustel oli võimalus ka seaduslikult hooldus- ja sanitaarraiet teostades parandada sovhoosi majanduslikku olukorda. Samas ei ole prokuröri väidete kohaselt kahtlust, et ebaseaduslikust metsaraiest saadud raha kasutati tõepoo­lest sovhoosi majandustegevuses. Kokkuvõttes leiab prokurör, et ringkonnakohus on põhjendamatult laiendavalt tõlgendanud KrK § 14 sisu ning taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 1996. a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsioonprotesti peale esitatud vastuväidetes vaidlustab A. A. kõige­pealt J. Naaberi õigust esitada kassatsioonprotesti ning põhjendab seejärel enese tegutsemist hädaseisundi tingimustes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses taotles A. A. ringkonnakohtu otsuse muutmatajätmist. Prokurör taotles oma seletuses tsiviil­hageja kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist, sest prokuröri arvates puudub tsiviilhagejal õigus vaidlustada süü küsimust. Samas toetas prokurör oma sele­tuses kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud menetlusosaliste seletusi, leidis: Prokuröri arvamus, et tsiviilhageja — Järvamaa Metsaameti — kassatsioon­kaebus tuleb antud juhul jätta läbi vaatamata, on kooskõlas kriminaalmenetluse seaduse mõttega, samuti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 27. veebruari 1996. a. otsuses A. S.-i süüdistusasjas esitatud seisukohaga. Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 1996. a. otsusega jäeti muuhulgas tsiviilhagi läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel esimese astme kohtu poolt ei ole tsiviilhagejal AKKS § 5 lg.-s 2 sätes­tatud apellatsiooniõigust ja tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel ringkonnakohtu poolt ei ole tsiviilhagejal AKKS § 37 lg.-s 4 sätestatud kassatsiooniõigust. Kuna tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel ei käsitle kohus üldse tsiviilhagi küsimust, ei saa esitada ka kaebust tsiviilhagi puudutavas osas. Sellise lahendusega ei jäeta tsiviilhageja õigusi kaitseta, sest vastavalt KrMK § 269 lg.-le 4 võib tsiviilhagi, mis jäi kohtuotsuse tegemisel läbi vaatamata, esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Nii Järva Maakohtu 31. jaanuari 1996. a. süüdimõistvas kui Tallinna Ring­konnakohtu 28. märtsi 1996. a. õigeksmõistvas otsuses on loetud tuvasta­tuks, et A. K. ja A. A. käitumises on KrK § 155 lg.-s 2 ja §-s 161 sätestatud kuriteo­tunnused. Seega on tuvastatud A. K. ja A. A. süü ebaseadusliku metsaraide korraldamises ja õiguslikult on vaieldav üksnes küsimus sellest, kas ebaseadus­likku metsaraiet korraldades tegutsesid A. K. ja A. A. hädaseisundis või mitte. Hädaseisundi tuvastamiseks on vaja kindlaks määrata oht, millega seoses hädaseisund tekib ja mille likvideerimiseks hädaseisundis tegutsetakse. Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 1996. a. otsuses räägitakse lihtsalt ohust, mis väide­tavasti ähvardas Koeru sovhoosi töötajate õigusi ja huvisid. Sisuliselt on aga käsitletaval juhul ohu all silmas peetud põllumajanduse rasket olukorda. A. K. on oma apellatsioonkaebuses (toimiku II kd., tl. 367) aga tunnistanud, et metsa­raide teostamise peapõhjuseks oli Eesti Vabariigi Valitsuse põllumajandus­poliitika. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea põhimõtteliselt võimalikuks aktsep­teerida vabariigi seadusliku valitsuse mistahes tegevust sellise asjaoluna, mis võiks kaasa tuua hädaseisundi tekkimise võimalikkuse. Kuid isegi siis, kui oletada hädaseisundi võimalikkust A. K. ja A. A. käitu­misajendina, saab nende käitumine ka tegelikult olla käsitatav tegutsemi­sena hädakaitseseisundis vaid juhul, kui peale ebaseadusliku metsaraide puudus igasugune muu võimalus kõnealuse ohu tõrjumiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 1996. a. otsuses on küll tuvastatud, et kriisist väljatulekuks ja raha muretsemiseks tuleks teha riigimetsas paberipuid ja neid siis müüa, kuid ei ole tuvastatud, et ainsaks võimaluseks oli ebaseaduslik metsaraie. Riigikohtu krimi­naalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis esitatud seisukohaga, et A. K.-l ja A. A.-l oli seaduslik võimalus olukorra lahendamiseks: metsaraie vastavaid eeskirju järgides. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p.-le 2, § 64 p.-le 3 ja § 65 lg.-le 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 1996. a. otsus A. A. ja A. K. õigeksmõistmises KrK § 161 ja § 155 lg. 2 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. 3. Tsiviilhageja — Järvamaa Metsaameti kassatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Riigikohtu otsus jõustub 4. juunil 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE