Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-18-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1996. a. kohtuotsus E. A. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 ning § 202 järgi — RT III, 1996, 20, 274

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. mail 1996. a. 3-1-3-18-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja E. A. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 ning § 202 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtla-Järve Linnakohtu 30. septembri 1994. a. otsusega mõisteti E. A. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat kinnises vanglas. Linnakohus otsustas tõkendi — allkirja elukohast mittelahkumise kohta tühistada ja võtta E. A. kohtusaalis vahi alla. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti E. A. vahi alla võtmise aeg. Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse peale esitas kohtualuse E. A. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban apellatsioonkaebuse. Kaebuses taotleti linnakohtu otsuse tühistamist E. A.-le mõistetud karistuse osas. Viru Ringkonnakohtu 14. detsembri 1994. a. otsusega jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu 30. septembri 1994. a. otsus sisuliselt muutmata. Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsusega mõisteti E. A. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 ning § 202 järgi vastavalt kolme- ja kaheaastase vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks loeti KrK § 40 alusel karistuste osalisel liitmisel 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Vastavalt KrK § 40 lg.-le 3 liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu 30. septembri 1994. a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõpli­kuks karistuseks loeti 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 15. märts 1995. a. Vastavalt KrK §-le 45 arvati E. A. eelvangistusaeg 8. septembrist 1994. a. kuni 30. septembrini 1994. a. karistuse tähtaja hulka. Kohtuotsuse järgi tunnistati E. A. süüdi mitmes isikliku omandi salajases varguses. Sealhulgas mõisteti E. A. süüdi selles, et ta eelneval kokkuleppel koos S. O.-ga tungis 21. septembril 1994. a. akna kaudu L. S.-i korterisse Kohtla-Jär­vel Ravi tn. 7—9, kust varastas mitmesuguseid esemeid väärtusega 8353 krooni. Samuti mõisteti E. A. süüdi selles, et ta 27. oktoobril 1994. a. tungis akna kaudu U. P. elamusse Ida-Virumaal Illuka valla Kurtna külast, kust varastas mitmesu­guseid esemeid väärtusega 4830 krooni. Süüdimõistetu E. A. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsuses. Avalduses väitis E. A., et tema karistuse tähtaja hulka ei ole arvatud vahi all viibitud aeg 28. oktoobrist 1994. a. kuni 15. märtsini 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 1995. a. otusega jäeti Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsus muutmata. Otsuses nenditi, et E. A. kandis alates 30. septembrist 1994. a. kuni 15. märtsini 1995. a. vabadusekaotuslikku karistust Kohtla-Järve Linnakohtu 30. septembri 1994. a. otsuse alusel. Seda perioodi tervikuna, sealhulgas E. A. poolt osundatud ajavahemikku 28. oktoob­rist 1994. a. kuni 15. märtsini 1995. a. on Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsuses arvestatud talle KrK § 40 lg. 3 alusel lõpliku karistuse mõistmisel. Süüdimõistetu E. A. esitas taas avalduse kohtuvea parandamiseks Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsuses. Avalduses eitab E. A. talle maakohtu otsusega süüksarvatud vargusi, mis on toime pandud 21. septembril 1994. a. ja 27. oktoobril 1994. a. Kuna kohtuotsuse järgi oli ta 8. septembrist 1994. a. kuni 30. septembrini 1994. a. ja alates 30. septembrist 1994. a. vahi all, on ta nende kuritegude eest süüdi mõistetud alusetult. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsuses ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 1995. a. otsuses on ekslikult arvatud E. A. karistuse kandmise aja hulka ajavahemik 8. septemb­rist 1994. a. kuni 30. septembrini 1994. a. E. A. peeti küll kinni 8. septembril 1994. a., kuid ta vabastati juba järgmisel päeval, 9. septembril 1994. a. (vt. E. A. kinnipidamise protokoll, tm. 1-78/95 tl. 130). Ka ei võetud Kohtla-Järve Linnakohtu 30. septembri 1994. a. otsuse täit­miseks E. A. vahi alla 30. septembril 1994. a. Seda asjaolu kinnitavad Koht­la-Järve Linnakohtu 30. septembri 1994. a. kiri Ida-Viru Politseiprefektuu­rile, millega anti korraldus võtta E. A. kohtuotsuse täitmiseks vahi alla, samuti Kohtla-Järve Linnakohtu 7. oktoobri 1994. a. teatis ja 11. oktoobri 1994. a. kiri, mis on saadetud E. A. kodusel aadressil Kohtla-Järve Altserva tn. 12—7 (tm. 1-215 2. kd. tl. 318, 319, 321). E. A. võeti vahi alla 28. oktoobril 1994. a. See nähtub tõkendi kohaldamise määrusest ja kinnipidamise aktist (tm. 1-78/95 tl. 220, 222), samuti Politsei Teabebüroo 30. aprilli 1996. a. õiendist. Ka E. A. ise on kinnitanud oma 23. mai 1995. a. avalduses kohtuvea parandamiseks Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsuses, et ta oli vahi all alates 28. oktoobrist 1994. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et E. A. avalduses kohtuvea paran­damiseks esitatud väited, nagu oleks ta olnud talle süüksarvatud kuritegude toimepanemise ajal 21. septembril 1994. a. ja 27. oktoobril 1994. a. vahi all, toetuvad Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsuses E. A. vahi all viibimise aja kindlaksmääramisel tehtud veale ja ei ole seetõttu põhjendatud. Ida-Viru Maakohtu otsuses tehtud viga on kandunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 1995. a. otsusesse. Kuna E. A. avalduses kohtuvea parandamiseks ei ole seda asjaolu vaidlustatud, ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alust neid kohtuotsuseid tühistada. Juhindudes AKKS-i § 49 lg.-st 2, § 63 p.-st 1, § 65 lg.-st 3 ja 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsus E. A. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 ning § 202 järgi muutmata. 2. Süüdimõistetu E. A. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 28. mail 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE Jüri RÄTSEP Peeter VAHER