Legislator Case Law & Legislation
12986788 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-16-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1996. a. kohtuotsus H. R.-i süüdistuses KrK § 176 lg. 1 järg — RT III, 1996, 20, 273

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-16-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1996. a. kohtuotsus H. R.-i süüdistuses KrK § 176 lg. 1 järg — RT III, 1996, 20, 273

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. mail 1996. a. 3-1-3-16-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea paranda­mise korras läbi kriminaalasja H. R.-i süüdistuses KrK § 176 lg. 1 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et H. R. pani 3. septembril 1990. a. toime KrK § 107 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest teda Harju Maakohtu 22. aprilli 1991. a. otsusega karistati kaheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 lg. 1 sätete kohaldamisega kolmeaastase katseajaga. 29. oktoobril 1991. a. pani ta toime röövimise, mille eest teda karistati Järva Maakohtu 10. mai 1995. a. otsusega viieaastase vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt Harju Maakohtu 22. aprilli 1991. a. otsusega mõistetud karistus kaks aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg. 1 järgi mõisteti lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 24. jaanuar 1995. a., s.o. vahi alla võtmise päev. 23. jaanuaril 1995. a., enne Järva Maakohtu 10. mai 1995. a. otsust, pani H. R. toime ärandamise, mille eest teda Tartu Linnakohtu 20. oktoobri 1995. a. otsusega karistati KrK § 197 lg. 2 p. 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega. Nimetatud otsusele liideti KrK § 41 lg. 1 järgi Järva Maakohtu 10. mai 1995. a. otsusega mõistetud karistus kuus aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti seitse aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 24. jaanuar 1995. a. 10. mail 1995. a., enne süüdimõistva otsuse tegemist, pärast kohtualuse viimast sõna, põgenes H. R. kohtusaalist vahi alt. Ta tabati vahetult peale põgenemist tänaval. 20. detsembril 1995. a. mõisteti ta Järva Maakohtu otsusega süüdi KrK § 176 lg. 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolm kuud, millele KrK § 41 lg. 1 alusel liideti osaliselt Järva Maakohtu 10. mai 1995. a. otsusega mõistetud kuueaastasest vabadusekaotusest kandmata osa viis aastat, üks kuu ja neli päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat ja kolm kuud vaba­dusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 20. detsem­ber 1995. a., s.o. viimase kohtuotsuse tegemise kuupäev. Nimetatud kohtuotsus on seadusjõus. Avalduse kohtuvea parandamiseks esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes taotleb Järva Maakohtu 20. detsembri 1995. a. otsuse tühistamist lõpliku karistuse mõistmise osas ja kriminaalasja saatmist selles osas arutami­seks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Taotlust põhjendab prokurör sellega, et Järva Maakohus, mõistes H. R.-ile lõpliku karistuse mitme kohtu­otsuse järgi, ei teadnud, et H. R. on karistatud peale 10. mai 1995. a. Järva Maakohtu otsust veel Tartu Linnakohtu poolt 20. oktoobril 1995. a., milline otsus oleks tulnudki liita. Samuti on kohus karistuse liitmisel ekslikult juhindu­nud KrK § 41 sätetest, kuigi oleks pidanud juhinduma KrK § 40 lg.-st 3. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt avaldus kuulub rahuldamisele, leidis: H. R.-ile inkrimineeritud kuriteod — röövimine, ärandamine ja vahi alt põgenemine on kõik toime pandud enne 10. mai 1995. a. Järva Maakohtu süüdimõistvat otsust. Seega on tegemist kuritegude konkurentsi eriliigiga, nn. hiljem tuvastatud konkurentsiga. Nii Tartu Linnakohus 20. oktoobril 1995. a. kui ka Järva Maakohus 20. detsembril 1995. a. oleks pidanud kuritegude kogumi eest karistuse mõistmisel juhinduma KrK § 40 lg. 3 sätetest. Järva Maakohus aga pidi liitma mitme kohtuotsuse järgi lõpliku karistuse saamiseks Tartu Linna­kohtu 20. oktoobri 1995. a. otsuse, juhindudes KrK § 41 lg. 1 sätetest. Kui alles pärast kohtuotsuse tegemist selgub, et isikule on mõistetud karistus ka mingi teise, enne kohtuotsuse tegemist toimepandud kuriteo eest ja seetõttu on jäänud lõplik karistus nende kuritegude eest mõistmata, määrab selle KrMK § 335 kohaselt kas viimase otsuse teinud kohus või selle otsuse täitmise koha järgne samaliigiline kohus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Järva Maakohtu 20. detsembri 1995. a. otsus H. R.-ile mõis­tetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Järva Maakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub 28. mail 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Herbert LINDMÄE

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →