Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-11-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. mai 1996. a. määrus B. L.-i hagis M.-T. L.-i vastu abielu lahutamiseks — RT III, 1996, 19, 265

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 22. mail 1996. a. 3-2-2-11-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laar­maa ja J. Luik, T. L.-i esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. mail 1996. a. T. L.-i teistmisavalduse alusel Eesti NSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukollee­giumi 8. veebruari 1946. a. otsuse B. L.-i hagis M.-T. L.-i vastu abielu lahu­tamiseks. Eesti NSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 8. veebruari 1946. a. otsusega lahutati B. L.-i ja M.-T. L.-i abielu, mis oli registreeritud 22. detsemb­ril 1939. a. Tallinnas. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt asusid pooled lahku elama 1943. a. Tunnistaja V. seletuste kohaselt lubas M.-T. L. sõita õe juurde Saksamaale. Mõni päev enne Tallinna vabastamist lahkuski ta oma korterist ning on sellest ajast teadmata kadunud. Tallinna 2. Riiklik Notariaalkontor tunnistas 5. oktoob­ril 1945. a. B. L.-i taotlusel abikaasa M.-T. L.-i teadmata äraolijaks. Teistmisavalduses palus T. L., B. L.-i (surnud 22. augustil 1954. a.) poeg, tühistada 8. veebruari 1946. a. kohtuotsuse, mille alusel on koostatud Tallinna Perekonnaseisuametis akt nr. 186 5. juulist 1946. a. ja lõpetada asjas menetlus. Avalduse kohaselt on selgunud, et abielu lahutamise ajal 8. veebruaril 1946. a. oli M.-T. L. surnud. Ta suri 13. jaanuaril 1946. a. Lüübekis. Seega põhineb kohtuotsus asjaolul, millised ei olnud ega saanud olla hagejale teada kohtu­otsuse tegemise ajal. B. L.-i ja M.-T. L.-i abielu lõppes viimase surmaga ning kohtuotsus abielu lahutamise kohta on õigustühine. Kolleegiumi istungil avaldaja esindaja toetas avaldust. Kolleegium leidis, et avaldus kohtuotsuse teistmiseks kuulub rahuldamisele. TsKS § 350 lg. 1 kohaselt võib jõustunud otsuseid ja määrusi uute asjaolude ilmsikstulekul (teistmine) uuesti läbi vaadata. Uute asjaolude ilmsikstulekul on otsuste ja määruste teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada (TsKS § 350 lg. 2 p. 1). Teistmine on lubatud, kui eel­märgitud asjaolud mõjutasid kohtuotsuse või -määruse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks (TsKS § 350 lg. 3) Abielu lahutamise ajal veebruaris 1946. a. ei olnud avaldaja isale teada, et tema abikaasa on surnud. Tol ajal Eesti NSV territooriumil kehtinud abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeksi § 17 kohaselt abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga. Abielu lahutamise ajaks kohtus oli abielu lõppenud 13. jaanuaril 1946. a. M.-T. L.-i surmaga. Nimetatud asjaolu on selline oluline asjaolu, mis on kohtuotsuse teistmise aluseks, kuna ei saa lõpetada õigussuhet (abielu), kui see on juba lõppenud ühe abikaasa surma tõttu. Kohtuotsus tuleb tühistada ja asjas menetlus lõpetada TsKS § 218 p. 6 alusel. Juhindudes TsKS § 354 lg. 2, kolleegium määras: Tühistada ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 8. veebruari 1946. a. otsus ja asjas menetlus lõpetada. T. L.-i avaldus kohtuotsuse teistmiseks rahuldada. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK