Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-15-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. mai 1996. a. kohtuotsus A. A. avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks — RT III, 1996, 19, 264

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. mail 1996. a. 3-2-3-15-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laar­maa ja J. Luik, L. K. ja tema esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. mail 1996. a. L. K. kohtuvigade parandamise avalduse alusel Lääne-Viru Maakohtu 30. no­vembri 1993. a. otsuse A. A. avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. 8. novembril 1993. a. esitatud avalduses palus A. A. tuvastada juriidilise fakti, et Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Võhma külas asuva Tõnurahva nr. 7 taluhooned koos 43 ha maaga ostis J. A. 1939. a. E. T.-lt. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja õigusvastaselt võõrandatud maa tagasinõudmiseks. Avaldus esitati TsKS §-de 253 p. 1, 254, 255 lg. 2 p. 2 ja 256 alusel. Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsusega avaldus rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulus Tõnurahva talu J. ja E. N.-ile. 1925. a. asus sellesse tallu rentnikuna elama avaldaja isa J. A., kes ostis 1939. a. talu­hooned koos maaga, makstes selle eest E. T.-le (end. N.) 750 000 senti. Sugu­laste vahel kirjalikku ostu-müügi lepingut ei sõlmitud. Omandireformi õigustatud subjektiks talumaade osas tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagasta­mise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni 10. augusti 1993. a. otsu­sega E. T. tütar R. N., kes suri 10. novembril 1992. a. 7. juunil 1995. a. esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus E. T. tütar L. K. maakohtu otsuse tühistada. Kohus kohaldas valesti 1939. a. kehtinud Balti eraseadust, mille §-de 812 ja 814 kohaselt loeti vara omanikuks vaid seda isikut, kes oli vara valdajana kantud kinnistusraamatusse. Selleks isikuks oli kuni vara õigusvastase võõrandamiseni E. T. Kohus jättis protsessi kaasamata R. N.-i pärijad — neli õde, kes on asjast huvitatud isikud. Riigikohus jättis avalduse 3. novembri 1995. a. määrusega rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt võib TsKS § 355 järgi protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist. Protsessiosaliseks on ka asjast huvitatud isik (TsKS § 63), kuid selliseks isikuks olemine peab olema seaduse nõuete kohaselt kinnitatud. Pärandi vastuvõtmine peab olema notariaalselt tõendatud. Sellist dokumenti oma nõudeõiguse (asjast huvitatud isikuks ole­mise) kohta ei ole L. K. kohtule esitanud. 22. veebruaril 1996. a. esitas L. K. uuesti avalduse kohtuvea parandamiseks samade põhjendustega, mis olid märgitud 7. juuni 1995. a. avalduses. Vastustaja S. A. palub jätta kohtuvigade parandamise avalduse rahulda­mata. Kolleegium leiab, et avaldus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjast huvitatud isik on TsKS § 63 järgi protsessiosaline. TsKS § 355 kohaselt võib protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea paran­damist. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Vi­rumaa komisjoni 10. augusti 1993. a. otsusega tunnistati E. T. tütar R. N. omandireformi õigustatud subjektiks Tõnurahva nr. 7 talu maade osas. Kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud nõudeõigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 17 järgi pärimisele tsiviil­õiguse normide kohaselt. Tulenevalt TsKS §-st 254 lg. 2 vaatab kohus erimenetluse asju läbi huvi­tatud isikute osavõtul. L. K. esitas Riigikohtule Tallinna Notaribüroo 13. no­vembri 1995. a. tõendi 10. novembril 1992. a. surnud R. N.-i pärandi vastuvõt­mise kohta. Seega pidi maakohus kaasama erimenetlusasja läbivaatami­sele asjast huvitatud isikuna L. K. Kui asja uuel läbivaatamisel tekib kohtu pädevusse kuuluv õiguslik vaidlus, kuulub kohaldamisele TsKS 254 lg. 3. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium otsustas: Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Avaldus rahuldada. Tagastada L. K.-le 22. veebruaril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK