Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-62-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1996. a. kohtuotsus M. M.-i süüdistuses KrK 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi — RT III, 1996, 19, 263

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. mail 1996. a. 3-1-1-62-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja M. M.-i süüdistuses KrK 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. M. M. tunnistati Narva Linnakohtu 6. detsembri 1995. a. otsusega süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi ning teda karistati viieaastase vabadusekaotusega. Vastavalt KrK §-le 41 liideti sellele karistusele Valga Maakohtu 27. mai 1993. a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat ja neli kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus M. M.-ile mõistetud karistuse osas. Talle mõisteti KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi karistuseks neli aastat vabadusekaotust poolkin­nises vanglas. Samuti tühistas ringkonnakohus M. M.-ile eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuste liitmise KrK § 41 alusel põhjusel, et kriminaaltoimi­kus puudus Valga Maakohtu 27. mai 1993. a. otsuse koopia. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996. a. otsuse peale on Riigiprokuratuuri prokurör Elo Kungla esitanud kassatsioonprotesti, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ning KrK §-st 41 lähtu­vat uue kohtuotsuse tegemist ja M. M.-ile ringkonnakohtu poolt mõistetud karistuse raskendamist nelja kuu võrra. Kassatsioonprotestis märgitakse, et ringkonnakohus on ekslikult tühistanud Narva Linnakohtu 6. detsembri 1995. a. otsuse karistuste liitmise osas KrK § 41 alusel, sest M. M.-i varasem karistatus Valga Maakohtu 27. mai 1993. a. otsuse alusel nähtub nii kriminaaltoi­mikus sisalduvast karistatuse õiendist kui ka M. M.-i enese ütlustest. M. M. palub oma kassatsioonkaebuses kergendada talle mõistetud karis­tust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletuse, milles toetati kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996. a. otsuses on õigesti osundatud sellele, et karistuse mõistmiseks mitme kohtuotsuse järgi vastavalt KrK §-le 41 peab kriminaaltoimikus olema ka varasema kohtuotsuse koopia. Põhjendamatu on kassatsioonprotestis esitatud prokuröri seisukoht, et varasema kohtuotsuse koopiat võib asendada nii karistatuse õiend kui kohtu­aluse sellekohased ütlused. Põhjendamatu on ka kassatsioonprotestis sisalduv uue otsuse tegemise taotlus: vastavalt AKKS § 64 p-le 3 saab Riigikohus teha vaid süüdimõistetu olukorda kergendava uue otsuse. Vaatamata eeltoodule ei saa nõustuda sellega, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtuotsuse karistuste liitmise osas vastavalt KrK §-le 41, kui kriminaaltoimikus puudub varasem kohtuotsus. Lähtudes kriminaaltoimikus sisalduvast karistatuse õiendist oleks ringkonnakohus otsuse tegemiseks pidanud välja nõudma Valga Maakohtu 27. mai 1993. a. otsuse. Süüdimõistetu M. M.-i kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ja tema karistuse kergendamiseks puudub õiguslik alus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg. 3, § 63 p. 1, § 64 p. 3 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veeb­ruari 1996. a. otsus M. M.-ile karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale kohtule. 2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 28. mail 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Herbert LINDMÄE