Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-58-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1996. a. kohtuotsus L. P. süüdistuses KrK §-de 15 lg. 2 ja 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi ning U. S.-i süüdistuses KrK §-de 15 lg. 2 ja 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi — RT III, 1996, 19, 261

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. mail 1996. a. 3-1-1-58-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L. P. süüdistuses KrK §-de 15 lg. 2 ja 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi ning U. S.-i süüdistuses KrK §-de 15 lg. 2 ja 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi. Kriminaalasi vaadati läbi AKKS § 40 lg. 2 alusel piiramatu kassatsiooni õiguse korras. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L. P. ja U. S. tunnistati Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995. a. otsusega süüdi KrK §-de 15 lg. 2 ning 141 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi. L. P.-d karistati vabadusekaotusega kuus aastat ja kuus kuud kinnises vanglas ja U. S.-i kuueaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. L. P. ja U. S. tunnistati süüdi selles, et nad 30. detsembril 1994. a. kella 19.30 paiku eelneval kokkuleppel ja koos tungisid Tallinnas Juurdeveo t. ja Pärnu mnt. nurga lähedal autobussipeatuses kallale J. G.-le ja eeluurimisel tuvastamata isikule, nõudes nendelt raha. Raha mittesaamisel peksid L. P. ja U. S. kanna­tanuid rusikaga näkku. L. P. lõi kaks korda J. G.-d noaga, tekitades talle ker­geid terviserikkega kehavigastusi ning loopis kannatanuid kividega. Kuritegu jäi lõpule viimata L. P. ja U. S.-i tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest politsei pidas nad kinni. Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995. a. otsuse peale esitasid süüdimõis­tetud apellatsioonkaebused, milles nad vaidlustasid enda süüdimõistmise röövi­mises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus. Ringkonnakohus tunnistas L. P. süüdi KrK § 195 lg. 3 järgi ja teda karistati nelja-aastase vabadusekaotusega kinnises vang­las. KrK § 40 lg. 3 alusel loeti selle karistusega kantuks Harju Maakohtu 26. mai 1995. a. otsu­sega L. P.-le mõistetud karistus. U. S. tunnistati süüdi KrK § 195 lg. 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolm aastat ja kuus kuud kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. otsuse peale esitas kassat­sioonkaebuse süüdimõistetu L. P., milles ta taotles mõistetud karistuse vähen­damist ja kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber, kes taotles otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1996. a. otsusega jäeti L. P. kassatsioonkaebus rahuldamata, kuid rahuldati prokuröri protest. Riigikohus oli seisukohal, et kuriteolise käitumise kvalifitseerimist röövimisena ei välista iseenesest asjaolu, et isikul on kuriteo toimepanemisel endal piisavalt raha ja ta pöördub kannatanu poole suhteliselt väikest summat nõudes. Kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas 7. märtsil 1996. a. kri­minaalasja ja jättis muutmata Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995. a. otsuse L. P. ja U. S.-i süüdimõistmises ja karistamises KrK §-de 15 lg. 2 ja 141 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 järgi. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid L. P. ja U. S. kassatsioonkaebused, milles nad taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kriminaalasja igakülgset arutamist ja õiglase karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, et avaldused ei kuulu rahuldamisele, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 1996. a. otsuses on igakülgselt ja motiveeritult põhjendatud, miks ringkonnakohus nõustus linnakohtu poolt L. P. ja U. S.-i poolt toimepandud kuriteo juriidilise kvalifikat­siooniga ja mõistetud karistusega. Mõlemale kohtualusele on mõistetud karistus sanktsioonis ettenähtud karistuse alammäära piires ja kassatsioonkaebustes pole esitatud erandlikke asjaolusid, mis oluliselt vähendaksid kuriteo raskust ning võimaldaksid mõista karistuse alla alammäära. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigi­kohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 1996. a. otsus L. P. ja U. S.-i süüdistusasjas muutmata. 2. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Otsus jõustub 21. mail 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP