Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-46-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 1996. a. kohtuotsus A. V. süüdistuses KrK § 161 järgi — RT III, 1996, 19, 258

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. mail 1996. a. 3-1-1-46-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ning Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. V. süüdistuses KrK § 161 järgi. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat A. Glikman ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasi vaadati läbi AKKS § 40 lg. 2 alusel piiramatu kassatsiooni õiguse korras. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. V.-le esitati kohtueelsel menet­lusel süüdistus selles, et tema, töötades Ida-Viru Politseiprefektuuri Kohtla-Järve politseijaoskonnas abikomissarina, kuritarvitades oma ametisei­sundit ja rikkudes Politseiseaduse § 12 p. 6, mille kohaselt oleks ta pidanud täitma oma kohustusi kohtuotsuste ja määrustega antud volituste piires, samuti teostama administra­tiivareste ja väljasaatmisi, vabastas 8. augustil 1994. a. ennetähtaegselt haldus­aresti kandva V. M.-i, kes oli kinnipeetav Ida-Virumaa Politseiprefektuuri arestimajas Sillamäe Linnakohtu 22. juuli 1994. a. otsuse alusel tähtajaga 30 ööpäeva alates 21. juulist kuni 21. augustini 1994. a. Pärast ebaseaduslikku vabastamist pani V. M. 17. augustil 1994. a, ajal mil ta oleks pidanud olema arestis, toime Anija vallas Harju Maakonnas relvastatud röövkallaletungi era­taksojuht H. H.-le, kellelt röövis auto Opel Commodore väärtusega 30 000 kr. 23. augustil 1994. a. V. M. kokkuleppel A. T. ja S. S.-iga pani toime Harju­maal Soodla—Kiiu maanteel relvastatud röövkallaletungi AS «Tulika Takso» autojuht A. N.-ile, omastades tema auto Opel Omega väärtusega 148 958 kr. Süüdistuse kohaselt olid A. V. teod vastuolus teenistushuvidega, kes kasu­tades ära oma ametiseisundit, tekitades olulise kahju kodanike seadusega kaitstud huvidele, pani toime KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtla-Järve Linnakohus mõistis A. V. temale inkrimineeritud kuriteos õigeks. Linnakohus leidis, et A. V. lähtus salajasest käskkirjast, mis reguleerib operatiiv-jälituslikku tegevust, mille kohaselt võib politseiga koostööd teinud isikule teha järeleandmisi, sh. ennetähtaegselt vabastada haldusaresti kandmisest. Seega tegutses A. V. kooskõlas teenistushuvidega ja tema süüdistamine V. M.-i poolt toimepandud kuriteos on alusetu. Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti, milles ta taotles Kohtla-Järve Linnakohtu 30. novembri 1995. a. õigeksmõisteva otsuse tühistamist ja A. V. süüditunnistamist KrK § 161 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegimi 20. veebruari 1996. a. otsusega tühistati linnakohtu õigeksmõistev otsus ja A. V. tunnistati süüdi KrK § 161 järgi ning karistati üheaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. A. V. suhtes kohaldati ka lisakaristust ja temalt võeti õigus töötada riigivõimu või valitsemise funktsioonide täitmisega seotud ametikohtadel kolme aasta jooksul. Ringkonna­kohus leidis, et Kohtla-Järve Linnakohus on kohtliku uurimise viinud läbi puudulikult ja kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei ole vastavuses faktiliste asjaoludega. A. V. poolt teenistushuvide vastane ametiseisundi kuritarvitamine seisnes selles, et ta vabastas aresti alt isiku, kes oli kinnipeetud kohtuotsuse alusel. Kui A. V. oleks järginud seadust, poleks V. M. saanud toime panna kuritegusid teiste kodanike ja nende vara vastu. Kohtualuse tegevusega tekitati oluline kahju nii riigi kui ka kodanike huvidele. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid kassatsioon­kaebused A. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Glikman. A. V. taotleb ringkonnakohtu otsuse täielikku tühistamist ja kriminaalasja tagastamist uueks kohtulikuks arutamiseks või ringkonnakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning vabadusekaotusega mitteseotud karistuse mõist­mist. Kaitsja kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist otsuses sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassaatori arvates ei ole toimunud A. V. poolt ametiseisundi tahtlikku ärakasutamist teenistushuvide vastaselt ega põhjustatud KrK §-s 161 sätestatud kahjulikku tagajärge. Kohtu järeldused ei vasta selles suhtes tuvastatud fakti­listele asjaoludele. Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, tunnistades A. V. süüdi riigile olulise kahju tekitamises, millega kohus väljus nii süüdistuse kui ka apellatsioonprotesti piiridest. Kaitsja leiab, et A. V. karista­mine vabadusekaotusega on alusetu ja põhjendamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud vandeadvokaat A. Glikmani, kes toetab esitatud kassatsioonkaebusi, taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja tagastamist ringkonnakohtule uueks arutamiseks või riigikohtult uue otsuse tegemist, mis ei raskenda süüdi­mõistetu olukorda, ning prokuröri arvamuse, mille kohaselt kaebused ei kuulu rahuldamisele, leidis: Sillamäe Linnakohtu 22. juuli 1994. a. otsusega määrati V. M.-ile viisare­žiimi rikkumise eest alates 21. juulist 1994. a. haldusarest 30 ööpäeva. 8. augus­til 1994. a. vabastas A. V. V. M.-i haldusarestist. Viru Ringkonnakohtu kriminaal­kolleegium on õigesti tuvastanud, et A. V., vabastades V. M.-i seaduse­vastaselt arestist, käitus teenistushuvide vastaselt ja rikkus politseiseaduse § 12 p. 6 sätteid, mille kohaselt politsei on kohustatud oma pädevuse piires täitma kohtuotsuseid ja -määrusi, haldusareste ja -väljasaatmisi. Vastavalt täitemenet­luse seadustiku §-le 87 lg. 6 võib haldusaresti kandmise ennetähtaegselt lõpetada ainult halduskohtunik. Ringkonnakohus on õigesti osundanud, et A. V. vabas­tades V. M.-i ebaseaduslikult arestist, teades, et tegemist on kuritegevusele kalduva isikuga, tekitas olulise kahju teiste kodanike seadusega kaitstud õigus­tele ja huvidele. Riigikohus nõustub samuti ringkonnakohtu tõdemusega, et A. V. põhjustas olulise kahju ka Eesti riigi huvidele. Kohtuotsuse alusel haldus­aresti kandva isiku omavoliline ja ebaseaduslik vabastamine politsetöötaja poolt on vastuolus põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttega, sest täitevvõimu poolt rikuti kohtute tegevuse seaduslikkust ja sõltumatust. Kuid samal ajal peab kolleegium nentima, et ei kohtueelsel uurimisel ega kohtus kriminaalasja arutamisel pole A. V.-le menetlusnormides ettenähtud korras esitatud süüdistust riigi huve kahjustavas tegevuses. Seetõttu tuleb A. V.-le inkrimineeritud kuriteost — ametiseisundi kuritarvitamisest — välja jätta riigi huvidele kahju tekitamine. Süüdistuse mahu vähenemise tõttu kuulub vähenda­misele ka A. V.-le mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 2 ja 3 ning 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. veeb­ruari 1996. a. otsus A. V. süüdimõistmises KrK § 161 järgi, jättes välja tema süü olulise kahju tekitamises riigi huvidele. 2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 1996. a. otsus A. V.-le mõistetud karistuse osas ja mõista uueks karistuseks KrK § 161 järgi 8 (kaheksa) kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. 3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 7. mail 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Herbert LINDMÄE Lea KALM