Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-64-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. mai 1996. a. kohtuotsus Erika A. hagis Laine K. vastu omandiõiguse tunnistamiseks elamule ning elamu välja­nõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest — RT III, 1996, 18, 250

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. mail 1996. a. 3-2-1-64-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vastustaja esindaja vandeadvokaat V. Kallaste osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. mail 1996. a. Erika A. esindaja Arved V. kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonna­kohtu tsiviilkolleegiumi 26. jaanuari 1996. a. otsuse Erika A. hagis Laine K. vastu omandiõiguse tunnistamiseks elamule ning elamu väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et Erika A. isale Theodor V.-le kuulus endise Võru maakonna Põlva vallas Partsi külas talu Võhni nr. 12. 1939. a. ostis Theodor V. veel samas külas asuva nn. magasiaida, mis oli ümber ehitatud elumajaks. Erika A. lahkus Eestist 1944. a., Theodor V. suri 14. det­sembril 1971. a. Põlva Riikliku Arhiivi 27. veebruari 1991. a. teatise nr. 54/V-5 kohaselt on Peri Küla TSN TK 15. juuni 1956. a. istungi protokollis nr. 4 fikseeritud Theodor V.-le kuulunud elumaja kui peremehetu vara ülevõtmine külanõukogu bilanssi. Theodor V. elas samas külas 200 m kaugusel teises elamus. Peri Küla TSN TK 18. aprilli 1957. a. istungil otsustati nimetatud elamu müüa kostja emale Ella K.-le 2061 rubla eest. TsK §-i 185 kohast notariaalselt tõestatud elamu ostu-müügilepingut ei vormistatud. Ella K. suri 24. juunil 1967. a. ja Põlva Küla TSN TK 20. augusti 1970. a. otsusega nr. 17 registreeriti vaidlusalune elamu Laine K. nimele. 10. märtsil 1993. a. esitatud hagis palus hageja AÕS RakS §-i 2 ning ORAS §-de 11, 12 lg. 1 ja 3, 19, alusel: 1) tühistada Peri Küla TSN TK 15. juuni 1956. a. otsus vaidlusaluse elamu peremehetu varana külanõukogu bilanssi võtmise kohta; 2) tühistada 14. mail 1957. a. Ella K. ja Peri Küla TSN TK vahel sõlmitud ostu-müügileping; 3) tühistada Põlva Küla TSN TK 20. augusti 1970. a. otsus nr. 17 elamu registreerimise kohta kostja nimele; 4) tunnistada hageja omandiõigust vaidlusalusele elamule. Kohtuistungil esitas hageja täiendava nõude vaidlusaluse elamu õigusvas­taselt võõrandatud varaks tunnistamiseks ning selle väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Põlva Maakohus, juhindudes AÕS RakS §-st 2 lg. 2, ORAS-e §-dest 6, 11, 12 lg. 1, lg. 3 p. 2 ja 3, lg. 8 ja 19, rahuldas hagi. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse TsKS § 318 lg. 2 alusel protsessiõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus lõpetas menetluse Erika A. hagis Laine K. vastu vaidlusaluse elamu (nn. magasiaida) õigusvastaselt võõrandatud varaks tunnistamises, Peri Küla TSN TK 15. juuni 1956. a. otsuse tühistamiseks, Põlva Küla TSN TK 20. augusti 1970. a. otsuse nr. 17 tühistamiseks, sest need nõuded ei kuulu kohtu pädevusse. Ringkonnakohus jättis Erika A. hagi Laine K. vastu Erika A. omandiõiguse tunnistamiseks endise Noorte A-32 elumajale, selle elumaja väljanõudmiseks Laine K. valdusest ning Ella K. ja Peri Küla TSN TK vahel 14. mail 1957. a. sõlmitud elumaja ostu-müügilepingu tühistamiseks rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei saa tsiviilkohtupidamise korras vaidlustada Peri ja Põlva Küla TSN täitevkomitee otsuseid, sest need on haldusorganite õigusaktid. Samuti ei kuulu linna- ja maakohtu pädevusse vara õigusvastaselt võõrandatud varaks tunnistamine, sest selleks on kehtestatud kohtuväline kord. AÕS § 80 ja 81 kaitsevad omaniku õigusi. Erika A. ei ole tunnistatud vaidlusaluse vara (nn. magasiaida) osas omandireformi õigustatud subjektiks ega selle vara omanikuks. TsÜS 5. peatüki sätete üldise mõtte kohaselt saab teiste isikute vahel sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamiseks hagi esitada vaid isik, kelle subjektiivseid tsiviilõigusi see tehing rikub. Ella K. ja Peri Küla TSN TK vahel ostu-müügilepingu sõlmimise ajal 14. mail 1957. a. puudus Erika A.-l õigus vaidlusalusele elamule ning seetõttu ei saanud nimetatud tehing selle sõlmimise ajal rikkuda Erika A. subjektiivseid tsiviilõigusi. Kuna Erika A. nimetatud hoone osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud ei ole, ei saa vaidlustatud tehinguga olla kahjustatud ka tema subjektiivsed õigused omandireformi aluste seaduse järgi. Kassatsioonkaebuses palus Erika A. esindaja Arved V. tühistada ringkonna­kohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus on valesti kohaldanud protsessiõiguse ja materiaalõiguse norme. Apellatsioonikohus ei ole apellatsioonkaebust arutanud, vaid lõpetanud TsKS § 319 p. 4 kohaselt asja menetluse, mistõttu kohtulahendiks pidanuks olema määrus mitte otsus. 28. augustil 1991. a. jõustunud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra» p. 22 kohaselt on isikul õigus pöörduda kohtu poole vara võõrandamise õigusvastasuse fakti kui juriidilise fakti tuvastamiseks. Seda kassaator tegi, kuid kohus jättis 28. det­sembri 1992. a. määrusega erimenetluse asja läbi vaatamata ning selgitas võimalust pöörduda kohtusse hagimenetluse korras, sest erimenetluses tekkis õiguslik vaidlus. Tekkinud olukorras, kus kohus asjas menetluse lõpetas, ei ole enam võimalik kohtusse pöörduda, kuna on olemas jõustunud kohtuotsus samade poolte vahel samas asjas. Kuigi Erika A. on tunnistatud õigustatud subjektiks ainult Noorte A-32 talu maade osas, on ta õigustatud subjektiks ka talu elumaja suhtes, sest seadusest ei tulene vajadust tunnistada eraldi subjetiks olemist maa ja maal asuvate hoonete osas. Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on õige ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kolleegiumi istungil jäi vastustaja esindaja oma esitatud vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et hageja nõuete osas: 1) tühistada Peri Küla TSN TK 15. juuni 1956. a. otsus vaidlusaluse elumaja peremehetu varana külanõukogu bilanssi võtmise kohta; 2) tühistada Põlva Küla TSN TK 20. augusti 1970. a. otsus nr. 17 vaidlusaluse elamu registreerimise kohta kostja nimele, tuleb menetlus lõpetada, sest need nõuded ei kuulu kohtu pädevusse. TsKS § 1 lg. 2 kohaselt mõistetakse tsiviilkohtupidamise seadustiku tähenduses tsiviilasjadena tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Peri Küla TSN TK ja Põlva Küla TSN TK otsused on haldusorganite otsused, mida tsiviilkohtupidamise korras vaidlustada ei saa. Haldusorganite otsuseid saab vaidlustada haldusmenetluse korras. Ringkonnakohtu seisukoht, et menetlus tuleb lõpetada hageja nõudes tunnistada Noorte A-32 talu elumaja (nn. magasiait) õigusvastaselt võõranda­tuks, kuna see ei kuulu kohtu pädevusse, on lõppjäreldusena õige. Omandi­reformi aluste seaduse § 6 lg. 1 kohaselt on vara õigusvastane võõrandamine omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta oli sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametisikute omavoli tõttu. Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p.-le 22 pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks vara asukohajärgse kohtu poole. Vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise seaduse § 2 kohaselt ei vaja vara võõrandamise õigusvastasus kohtulikku tõendamist, kui vara võõrandamise või peremehetuks tunnistamise otsus on Eesti Vabariigi pädevas riigi- või omavalitsusorganis tühistatud. Hageja taotles tunnistada õigusvastaseks võõrandamiseks vara äravõtmine Peri Küla TSN TK ebaseadusliku otsuse alusel ning see otsus tühistada. Peri Küla TSN TK otsuse vaidlustamine ei saa toimuda tsiviilkohtumenetluse korras ja seetõttu tuleb asjas menetlus lõpetada. Vara õigusvastase võõrandamise fakti tõendamine ebaseadusliku otsuse alusel ei ole furiidilise fakti tuvastamine ei eri- ega hagimenetluse korras. TsKS § 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada. Kohaliku omavalitsuse organi otsuse vaidlustamiseks on ette nähtud halduskohtumenetlus. Ringkonnakohus jättis rahuldamata Erika A. nõuded omandiõiguse tunnistamiseks vaidlusalusele elumajale (nn. magasiaidale) ja selle väljanõud­miseks Laine K. ebaseaduslikust valdusest, kuna hageja ei ole vaidlusaluse elamu omanik (AÕS § 80 lg. 1 ja 81) ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan [Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (kinnit. VV 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36) p. 23]. Nende nõuete osas tulnuks aga menetlus lõpetada. Hageja taotles nende nõuete osas hagi rahuldamist omandireformi aluste seaduse sätete alusel. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 1995. a. määrus nr. III-2/1-105/95— RT III 1996, 4, 58). Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg. 2 kohaselt õigusvas­taselt võõrandatud vara tagastatakse omandireformi aluste seaduses ja maareformi seaduses ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Omandireformi käigus vara tagastamise otsustamist ei ole antud kohtu pädevusse. Nimetatud asjaolu ei anna kassatsioonikohtule alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuna kohtuotsust selles osas vaidlustatud ei ole (TsKS § 336 lg. 1). Ringkonnakohus jättis õigesti rahuldamata nõude elumaja ostu-müügi­lepingu tühistamiseks, kuna E. A.-d ei ole tunnistatud elumaja (nn. magasiaida) osas omandireformi õigustatud subjektiks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Põlva maakonnakomisjoni otsusega nr. 4306 14. jaanuarist 1994. a. tunnistati hageja omandireformi õigustatud subjektiks Noorte nr. A-32 talu maa 1,55 ha osas. Selle otsuse vaidlustamise kohta andmed puuduvad ning elumaja osas õigustatud subjektiks tunnistamise kohta ei ole hageja kohtule otsust esitanud. Hageja ei ole õigustatud nõudma selle varaga tehingute kehtetuks tunnistamist, mille osas ta ei ole tunnistatud õigustatud subjektiks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 1995. a. otsus nr. III-2/1-84/95 — RT III 1996, 2, 25). Lahendades asja kohtuotsusega ning lõpetades sama otsusega osade hageja nõuete osas menetluse, ei järginud apellatsioonikohus küll TsKS § 219 sätestatut, kuid kohtuotsuse tühistamise aluseks see protsessiõiguse normi rikkumine ei ole. Tulenevalt TsKS §-st 58 lg. 1 kuulub hagejalt kostjale sissenõudmisele 1000 krooni advokaadi abi eest. Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. jaanuari 1996. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Erika A.-lt 1000 (üks tuhat) krooni Laine K. kasuks advokaadi abi eest. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK