Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-11-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 1996. a. kohtuotsus L. T. süüdistusasjas VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse «Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest» § 2järgi — RT III, 1996, 17, 231

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. märtsil 1996. a. 3-1-3-11-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtu­vigade parandamise korras läbi kriminaalasja L. T. süüdistuses VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juu­ni 1947. a. seadluse «Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest» § 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu 2. jsk. Rahvakohtu 22. septembri 1951. a. otsusega mõisteti L. T. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse «Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest» § 2 järgi vabadusekaotusega 10 aastat paranduslikus töölaagris ühes kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuse järgi tunnistati L. T. süüdi selles, et ta töötades Tartu Loom­toorsaaduste Varumiskontori Laeva punktis abitööjõuna, müüs kontorile talle kuuluva hoone kindlustushindest kõrgema hinnaga. 1949. a. detsembrikuus leppis L. T. kokku kontori direktori V. G.-ga hoone müügihinnas 12 000 rubla. Sellest sai ta endale 6000 rubla. Ülejäänud 6000 rubla tagastas L. T. V. G.-le hoone remondiks, kuigi hoone ulatuslikku remonti ei vajanud. Oma tegevusega aitas L. T. kaasa 6000 rubla riisumisele V. G. jt. poolt. Tartu 2. jsk. Rahvakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu L. T. kaitsja L. Örd kassatsioonkaebuse. ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16. novembri 1951. a. määrusega jäeti Tartu 2. jsk. Rahvakohtu 22. septembri 1951. a. otsus L. T. süüdistusasjas muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata. Omandireformi õigustatud subjekt E. R. taotleb avalduses kohtuvea paran­damiseks ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16. no­vembri 1951. a. määruse ja Tartu 2. jsk. Rahvakohtu 22. septembri 1951. a. otsuse tühistamist ja L.-H. T. õigeksmõistmist talle VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülem­nõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse «Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest» § 2 järgi süüksarvatud teos kuriteokoos­seisu puudumise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. R.-i avalduses kohtuvea paran­damiseks esitatud taotlus on põhjendatud. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluses «Kriminaalvas­tutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest» sätestatud riisumise kuri­teokoosseis eeldab vara hõivamist ja selle pööramist enda kasuks. L. T. eesmärk oli aga müüa talle kuuluv hoone. Hoonete ja maa-alade arvestamislehe järgi oli tapamajaks müüdava hoone tegelik väärtus 5640 rubla (tl. 54). Ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei teadnud L. T., et lepingus oli hoone hinnaks märgitud 12 000 rubla. Ta sai hoone eest 6000 rubla, kusjuures ülejäänud 6000 rubla pidi ta tagastama Tartu Loomtoorsaaduste Varumiskontori direktorile V. G.-le müüdud hoone remondiks (tl. 24, 163-164, 181-184). Seega puudus L. T.-l tahtlus omas­tada riigi raha või abistada V. G.-d jt. riisumisel. Subjektiivselt küljelt eeldab riisumisest osavõtt, et igal osavõtjal, seega ka kuriteole kaasaaitajal, on ühtne kuritegelik kavatsus ja eesmärk. L. T. ei olnud teadlik V. G. jt. kuritegelikust kavatsusest ja eesmärkidest. Hoone ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei saanud ta aru, et aitab neile kaasa kuriteo toimepane­misel. Seetõttu puudub L. T. teos kuriteost osavõtu subjektiivne külg. Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 2 ning AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 2 ja 3, 65 lg. 3, ja 779, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustas: 1. Tühistada ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16. no­vembri 1951. a. määrus ja Tartu 2. jsk. Rahvakohtu 22. septembri 1951. a. otsus L. T. süüdimõistmises VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presii­diumi 4. juuni 1947. a. seadluse «Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonna­vara riisumise eest» § 2 järgi. 2. Mõista L. T. talle VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse «Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest» § 2 järgi õigeks. 3. E. R.-i avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 5. märtsil 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP