Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-41-96 Riigikohtu 16. aprilli 1996. a. kohtuotsus N. S.-i, V. K. ja I.-P. P. süüdistusasjas KrK § 207 lg. 1 järgi — RT III, 1996, 16, 222

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. aprillil 1996. a. 3-1-1-41-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja N. S.-i, V. K. ja I.-P. P. süüdistuses KrK § 207 lg. 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu N. S., tema kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Riigikohus vaatas kriminaalasja läbi N. S.-i kassatsioonkaebuse alusel AKKS § 40 lg. 2 järgi piiramatu kassatsiooniõiguse korras. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et N. S. mõisteti süüdi Tallinna Linna­kohtu 7. detsembri 1995. a. otsusega selles, et ta 1995. a. septembrikuu alguses omandas ilma vastava loata oma elukohas Tallinnas Koidu tn. 12—22 I. V.-lt 20 püstolit TT koos 40 magasiniga. 11. septembril 1995. a. müüs ta ilma vastava loata I.-P. P.-le 7 püstolit TT koos 14 magasiniga ja 21. septembril 1995. a. ilma vastava loata I.-P. P.-le ning V. K.-le 10 püstolit TT koos magasiniga. Allesjäänud kolme püstolit hoidis ta ilma vastava loata keldris. N. S. tunnistati KrK § 207 lg. 1 järgi inkrimineeritud kuriteos süüdi ja karistati üheaastase vabadusekaotusega ühes KrK § 47 lg. 1 sätete kohaldamisega tingimisi ühe­aastase katseajaga. Prokuröri apellatsioonprotesti alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 7. veebruaril 1996. a. linnakohtu otsuse N. S.-ile mõistetud karistuse osas ja N. S.-i karistati KrK § 207 lg. 1 järgi vabaduse­kaotusega üks aasta ja kolm kuud poolkinnises vanglas. Kassatsioonkaebuses taotleb N. S. ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja karistusest vabastamist KrK § 47 sätete alusel seoses kuriteo toimepanemisega rasketel materiaalsetel ja perekondlikel asjaoludel ning õiguspoliitilistel kaa­lutlustel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud N. S.-i ja tema kaitsja seletuse, kes toetavad kassatsioonkaebust, ja prokuröri, kelle arvates kaebus ei kuulu rahuldamisele, leidis: Kehtiva kriminaalõiguse kohaselt on KrK § 207 järgi kvalifitseeritav kuritegu — tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali ebaseaduslik kandmine, hoidmine, omandamine, valmistamine, müümine või edasiandmine — II astme kuritegu, mille toimepanemise eest on seaduses ette nähtud vabadusekaotuslik karistus kuni viie aastani. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt osun­danud, et KrK § 47 lg. 1 sätestatud vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohal­damist võib üldjuhul rakendada vähese ühiskonnaohtlikkuse astmega kuritegude eest. Karistuse mõistmisel tuleb eelkõige lähtuda toimepandud kuriteo raskusest ja laadist, karistuse eesmärgiks on avaldada nii eri- kui ka üldpreventiivset toimet. Kõiki eelnimetatud asjaolusid on ringkonnakohus N. S.-ile karistuse mõistmisel ka arvestanud ning kohtuotsuses õigesti osundanud illegaalsest relvamüügist tulenevale suurele ohule kogu ühiskonnale. Kuna ringkonnakohus ei ole valesti kohaldanud kriminaalseadust ja N. S.-ile mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud kuriteo raskusele ning tema isikule, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. veebruari 1996. a. otsus N. S.-i süüditunnistamises ja karistamises KrK § 207 lg. 1 järgi muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub 16. aprillil 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG