Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-39-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 1996. a. kohtuotsus S. M.-i süüdistusasjas KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi — RT III, 1996, 16, 220

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. aprillil 1996. a. 3-1-1-39-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja S. M.-i süüdistuses KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995. a. otsusega mõisteti S. M. süüdi KrK § 105 järgi ning teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alu­sel mõisteti lõplikuks karistuseks, arvestades seda, et Ida-Viru Maakohtu 15. augusti 1994. a. otsusega oli teda karistatud 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga, 3 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. M. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 107 lg. 2 järgi selles, et ta 20. juunil 1995. a., olles alkoholijoobes, Sillamäel garaažikooperatiivi «Beregovoi» juures lõi omavahelise tüli käigus P. N.-i pea ja näo piirkonda, tekitades talle kinnise peakolju ja -aju vigastuse, mille tagajärjel kannatanu kohapeal suri. Sillamäe Linnakohus kvalifiseeris S. M.-i poolt toimepandu ümber KrK § 105 järgi, kuna leidis, et kohtualuse tegevust tuleb hinnata ettevaatamatu tapmisena. Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995. a. otsuse peale esitas Riigiproku­röri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti, milles palus Sillamäe Linnakohtu otsuse tühistada ning S. M. süüdi tunnistada KrK § 107 lg. 2 p. järgi ning mõista talle rangem karistus, millele liita osaliselt või täielikult eelmise otsusega mõistetud karistus. Apellant leidis, et S. M. tegutses üliraske kehavigastuse tekitamise suhtes kaudse tahtlusega, ta möönis üliraskete kehavigastuste teki­tamist P. N.-ile ja sai aru kehavigastuse ohtlikkusest kannatanu elule. Samas vaidlustas J. Naaber S. M.-ile lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 sätete kohaldamise seaduslikkuse. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1996. a. otsusega tühistati Sillamäe Linnakohtu 16. novembri 1995. a. otsus ning apellatsioon­protest rahuldati. S. M.-i poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeriti ümber KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi ning teda karistati 5-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti osaliselt sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus kuulub tühistamisele kriminaal­seaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et pekstes P. N.-i näkku ja pähe, nägi S. M. ette ja pidas võimalikuks igasuguste, ka üliraskete kehavigastuste tekitamise. Ringkonnakohus leidis, et kohtualune tekitas kannatanule tahtlikult üliraske kehavigastuse, nägemata ette, järelikult ka soovimata kannatanu surma, kuigi oleks pidanud ja võinud seda ette näha. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1996. a. otsuse peale esitas S. M. kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab ringkonnakohtu otsuse kuriteo ümberkvalifitseerimise osas KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi. Kassaator väi­dab, et ringkonnakohtu otsus põhineb oletustel ning tal puudus tahtlus kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada. S. M. leiab, et kohus pole küllal­daselt arvestatud P. N.-i abikaasa O. N.-i ütlustega kohtus, kuigi viimane oli toimunu vahetu pealtnägija. Samuti ei nõustu S. M. kohtueksperiisi aktiga, milles fikseeriti kannatanu laibal esinevad hulgalised vigastused. S. M. väidab, et tema löögid P. N.-i näkku ei saanud põhjustada ekspertiisiaktis äratoodud vigastusi ning P. N.-i nägu oli vigastatud juba enne kaklust. Kassaator palub Viru Ringkonna­kohtu 26. jaanuari 1996. a. otsuse tühistada ning teha asjas õiglane otsus. Kannatanu O. N. esitas S. M.-i kassatsioonkaebuse kohta kirjaliku seletuse, milles palub kohtualusele mõistetud reaalne vabadusekaotuslik karistus asen­dada tingimusliku vabadusekaotusega, sest leiab, et praegune karistus on liiga range. Kohtukolleegium, kuulanud ära prokuröri seletuse, kes leidis, et Viru Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kassatsioonkaebus aga rahulda­mata ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis: Viru Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud P. N.-i ja S. M.-i vahel toi­munud kakluse faktilised asjaolud ning andnud neile põhjendatud juriidilise hinnangu. Riigikohus rõhutab, et pekstes teist isikut korduvalt rusikatega näkku ja pähe, mille tagajärjel viimane kukub ning jätkates pärast seda rusikatega pähe peksmist, möönab peksja mis tahes raskusastmega kehavigastuse tekitamist. Seega tegutseb ta kaudse tahtlusega ja peab kandma kriminaalvastu­tust faktiliselt tekitatud tagajärje järgi. Viru Ringkonnakohus on S. M.-ile karistuse mõistmisel järginud KrK 4. peatüki sätteid, mistõttu ei ole alust kohtuotsuse tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja § 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 1996. a. otsus S. M.-i suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub 16. aprillil 1996. a. ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER