Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-38-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 1996. a. kohtuotsus A. A. süüdistusasjas KrK § 142 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi, S. K. süüdistusasjas KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi ja S. S.-i süüdistusasjas KrK §-de 113 ja 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 järgi — RT III, 1996, 16, 219

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. aprillil 1996. a. 3-1-1-38-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil tõlgi Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. A. süüdistuses KrK § 142 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi, S. K. süüdistuses KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi ja S. S.-i süüdistuses KrK §-de 113 ja 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 järgi. Läbivaadatavas kriminaalasjas on veel süüdimõistetud N. B., M. B. ja V. I., kuid nemad pole kassatsioonkaebusi esitanud. Kriminaalasja vaadati läbi süüdimõistetu A. A. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikovi kassatsioonkaebuse, süüdimõistetu S. K. kaitsja vande­advokaat Monika Mägi kassatsioonkaebuse, süüdimõistetu S. S.-i kassatsioon­kaebuse ja Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naabri kassatsioonprotesti alusel. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa vandeadvokaadid M. Mägi ja L. Olovjanišnikov ning Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. A. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995. a. otsusega KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi selles, et tema koos S. S.-i ja kindlakstegemata isikuga 19. novembril 1994. a. röövis S. T.-lt relvaga ähvardades sõiduauto. A. A.-d karistati kuueaastase vabaduse­kaotu­sega kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas kaitsja apellatsioonkaebuse alusel linna­kohtu otsuse, kvalifitseeris A. A. poolt toimepandu kui väljapressimise KrK § 142 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi ning karistas teda kolmeaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja A. A. suhtes ringkonnakohtu otsuse tühistamist seoses kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega ja kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Kas­saatori arvates pole tõendatud tema kaitsealuse osavõtt inkrimineeritud kuriteos. Prokurör leiab kassatsioonprotestis, et kvalifitseerides A. A. poolt toimepandud röövimise ümber väljapressimiseks, on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja seetõttu kuulub otsus A. A. suhtes tühistami­sele ja uueks arutamiseks saatmisele ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. S. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995. a. otsusega süüdi selles, et ta 24. märtsil 1994. a. koos N. B., V. I. ja kindlakstegemata isikuga rikkusid kannatanu E. L.-i õigust korteri puutumatusele ja otsides raha, pani tema korteris Tallinnas Ed. Vilde tee 100—9 toime ebaseadusliku läbiotsimise. 6. aprillil 1994. a. koos S. S.-i, M. B. ja V. I.-ga peksis E. L.-i. 30. mail 1994. a. eelneval kokkuleppel ja üheskoos tundmatu isikuga Tallinnas Rummu teel, ähvardades A. S.-i relvaga, hõivas avalikult 3400 USD, samuti A. S.-i rahakoti, milles oli 70 krooni, pass ja juhiload. Süüdimõistmisel KrK § 113 järgi karistati teda arestiga üheks kuuks, KrK § 188 järgi mõisteti karistuseks samuti arest üheks kuuks, KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi mõisteti karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel mõisteti kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas kaitsja apellatsioon­kaebuse alusel linnakohtu otsuse S. K. süüdimõistmises KrK §-de 113 ja 188 järgi ja mõistis ta nende paragrahvide järgi inkrimineeritud kuritegudes õigeks. Muus osas jäeti otsus muutamata. Kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistamist selles osas, millega jäeti muutmata S. K. süüdimõistmine KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Kohtuotsuse tühistamist taotletakse kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Taotlust põhistatakse sellega, et S. K. on kategooriliselt oma süüd eitanud ja motiveerimatult arvestatakse kohtualuse ütlustega vähem kui kannatanu ütlustega. Kassaatori arvates on S. K. süüdi mõistetud üksnes kan­natanu A. S.-i ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli alusel, kusjuures äratundmiseks esitamisel on jämedalt rikutud nimetatud uurimistoimingu protseduurilist korda ja seega ei saa osundatud protokolli vaadelda isiku süüdi­mõistmisel adekvaatse tõendina. Samuti leitakse, et ringkonnakohtu otsus on ebapiisavalt motiveeritud. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotestis leitakse omakorda, et S. K. õigeksmõistmine KrK §-de 113 ja 188 järgi on ringkonnakohtu otsuses täielikult motiveerimata. Kohtuotsuses märgitakse vaid, et puuduvad usaldusväärsed tõendid tema süü kohta, kuid pole millegagi põhjendatud, miks linnakohtu otsuse tegemiseks aluseks olnud tõendid on muutunud mitteusaldusväärseteks. Motiivide puudumine on oluline protsessinormide rikkumine ja sellest lähtudes taotleb prokurör ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. K. õigeksmõistmise osas. S. S.-ile esitati süüdistus selles, et tema, olles varem kriminaalkorras karis­tatud KrK §-de 140 lg. 2 p. 1, 2 ja 143 lg. 2 p. 1, 2 järgi, koos S. K., M. B. ja V. I.-ga peksis 6. aprillil 1994. a. E. L.-i. 19. novembril 1994. a. koos A. A.-ga ja kindlakstegemata isikuga, ähvarda­des relvaga S. T.-d hotelli «Kungla» toas nr. 308, nõudsid temalt 2000 USA dol­larit. Saanud kannatanult eitava vastuse, hõivasid nad relvaga ähvardades S. T.-le kuulunud sõiduauto võtmed, tehnilise passi ja seejärel hotelli juurest sõiduauto Ford Sierra, reg. nr. 375 VAC. Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995. a. otsusega tunnistati S. S. süüdi KrK § 113 järgi ja karistati arestiga 3 kuuks, KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi süüditunnistamisel mõisteti karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1996. a. otsu­sega tühistati osaliselt linnakohtu otsus. S. S. tunnistati süüdi väljapressi­mises KrK § 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks. Nimetatud karistus loeti ka KrK § 40 alusel lõplikuks karistuseks. Kassatsioonkaebuses taotleb S. S. ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasjas menetluse lõpetamist seoses kohtuotsuses esinevate järelduste mittevastavusega faktilistele asjaoludele ja kriminaalaseaduse ebaõige kohalda­mise tõttu. Kohtualuse arvates puudub tema tegevuses kuriteo koosseis, kuna ta polevat kasutanud mingit vägivalda kannatanu E. L.-i suhtes. S. T.-lt nõudis ta tagasi aga oma raha, mida ta oli varem S. T.-le andnud, et kiiremini kätte saada oma passi. Tegemist on tsiviilõigusliku vahekorraga, mis välistab krimi­naalvastutuse. Prokurör taotleb samuti S. S.-i suhtes ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kuid motiivil, et ringkonnakohtu otsus röövimise ümberkvalifitseerimises välja­pressimiseks on põhjendamatu ja vastuolus kohtulikul uurimisel kindlaks­tehtud kriminaalasja tehioludega. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasja materjalidega ja kuu­las ära kaitsjate seletused, kes toetasid kassatsioonkaebusi ja leidsid, et prokuröri protest ei kuulu rahuldamisele, ning prokuröri seletuse, kes toetas kassatsioon­protesti ja leidis, et esitatud kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldami­sele. Leides, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust ega kohaldanud ebaõigesti kriminaalsea­dust ning juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 1, Riigikohtu kriminaal­kolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1996. a. otsus A. A., S. K. ja S. S.-i süüdistusasjas muutmata. 2. S. S.-i ja kaitsjate kassatsioonkaebused ning prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Otsus jõustub 2. aprillil 1996. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Peeter VAHER