Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-59-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 1996. a. kohtuotsus AS Puito pankrotihalduri hagis AS-i Haapsalu KEK vastu tehingute kehtetuks tun­nistamiseks — RT III, 1996, 15, 217

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. aprillil 1996. a. 3-2-1-59-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. aprillil 1996. a. AS-i Haapsalu KEK kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. jaanuari 1996. a. otsuse AS Puito pankrotihalduri hagis AS-i Haapsalu KEK vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kuulutati AS-i Puito parkrot välja kohtu­otsusega 4. augustil 1995. a. AS Puito ja AS Haapsalu KEK sõlmisid kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust kaks tasaarvelduselepingut: 1) 25. aprilli 1995. a. kokkuleppe kohaselt tasaarvestati AS-i Puito võlg AS-le Haapsalu KEK laenulepingu nr. 5 21. jaanuarist 1995. a. järgi, mille tasumise tähtaeg saabus 24. aprillil 1995. a., AS-i Haapsalu KEK võlaga AS-le Puito 3. aprilli 1995. a. ostu-müügilepingu järgi summas 32 989 krooni ja 50 senti; 2) 18. mai 1995. a. kokkuleppe järgi tasaarvestati AS-i Puito võlg AS-le Haapsalu KEK laenulepin­gute nr. 5 24. jaanuarist 1995. a. ja nr. 9 27. veebrua­rist 1995. a. järgi, mille tasumise tähtaeg möödus vastavalt 24. ja 26. april­lil 1995. a., AS-i Haapsalu KEK võlaga AS-le Puito 15. mail 1995. a. sõlmitud ostu-müügilepingu järgi, kokku summas 92 010 krooni ja 50 senti. Kohtule esitatud hagiavalduses palus pankrotihaldur tasaarvelduste kokku­lepped 25. maist 1995. a. ja 18. maist 1995. a. PankrS § 43 lg. 1 p. 1, § 45 p. 1 ja § 68 lg. 4, TsÜS § 66 lg. 2 alusel tunnistada kehtetuks ja sisse nõuda AS-lt Haapsalu KEK 125 000 krooni. Lääne Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas kehtetuks AS-i Puito ja AS-i Haapsalu KEK vahel 25. aprillil ja 18. mail 1995. a. sõlmitud tasaarvelduste kokkulepped ning nõudis sisse AS-lt Haapsalu KEK AS-i Puito kasuks 125 000 krooni ja riigilõivu 4450 krooni riigituludesse. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt 25. aprillil 1995. a. ja 18. mail 1995. a. sõlmitud kahepoolsed kokkulepped on tehingud. AS Puito pankrotimenetlus algas 6. juulil 1995. a. tema enda avalduse alusel. Tasaarvelduste kokkulepetega oli võõrandatud võlgniku vara, milleks on ka rahalised vahendid ja kohaldami­sele kuuluvad PankrS § 42 lg. 1 ja 2 sätted. Hagetava summa suuruse osas vaid­lust ei ole. Kassatsioonkaebuses palus kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kassaator leidis, et ringkonna­kohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse norme. Tasaarvelduste kokku­lepetega, mis tulenevalt TsK §-st 234 reguleerisid kohustise täitmise viisi, ei ole võõrandatud võlgniku vara. Need rahalised vahendid jäid võlgniku omandisse tulemata. Vara (autod) läks võlgniku omandist välja ostu-müügilepingute alusel. Neid lepinguid ei ole vaidlustatud. Vaidlusaluste kokkulepetega tasaarvestas kassaator võlausaldajana võlgniku võla laenulepingute järgi osaliselt oma võlaga võlgnikule summas 125 000 krooni ja see oli kassaatori ühepoolne tehing. Tagasivõitmine toimub PankrS § 43—50 alusel, mis võimaldavad kehtetuks tunnistada võlgniku tehinguid, mitte aga võlausaldaja ühepoolseid tehinguid. Parkrotiseadus ei reguleeri tasaarvestuste tegemist enne pankrotimenetlust vaid pankrotimenetluse käigus (PankrS § 68 lg. 1) ja pärast kokkulepete kehtuks tunnistamist jääb kassaatorile see õigus ka pankrotimenetluse käigus. Ring­konnakohus jättis tähelepanuta AS-i Haapsalu KEK väited, et apellatsioon­kaebuse esitas isik, kellel kaebuse enda nimel esitamise õigust ei olnud (TsKS § 279 lg. 1, § 63 ja § 83). Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ning kaebus on põhjendamatu. Tasaarvelduste kokkulepped on iseseisvad tehingud. Haldur taotles autode müügihinna väljamõistmist, kuna võlgnik tegutses enne pankroti­menetlust ühe võlausaldaja huvides, hagi esitamise ajaks oli võlgniku tootmis­tegevus lõppenud ning varaks on ka rahalised vahendid. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse tühis­tamiseks. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et 25. aprillil ja 18. mail 1995. a. AS-i Puito ja AS-i Haapsalu KEK vahel sõlmitud tasaarvelduste kokkulepped on tehingud. Asjakohane ei ole kassaatori väide, et tasaarvelduste kokkulepe on ühepoolne tehing. TsK § 234 lg. 2 kohaselt on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus, kuid see ei tee tehingut ühepoolseks. Kahepoolsetena on pooltevahe­lised tehingud ka vormistatud. Pankrotiseaduse § 42 lg. 2 kohaselt tunnistab kohus tehingud ja muud teod, mille alusel võlgniku vara on tema omadusest välja läinud, §-des 43—50 sätestatud tingimustel kehtetuks. Ringkonna­kohus tunnistas õigesti vaidlustatud tasaarvelduste kokkulepped kehtetuks, sest need olid tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust, millega võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve, tasudes selliselt oma võlga ühele võlausaldajale. Haldur, kaitstes kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve (PankrS § 31 lg. 1) ning esinedes pankrotimenetluses võlgniku nimel hagejana (PankrS § 31 lg. 4), oli õigustatud sisse nõudma võlga AS-lt Haapsalu KEK. Ringkonnakohus nõudis õigesti sisse AS-lt Haapsalu KEK autode müügi järgi tasumata summa 125 000 krooni. Väär on kassaatori väide, et apellatsioonkaebuse esitajal puudusid voli­tused kaebuse esitamiseks. Vastavalt PankrS §-le 32 lg. 1 määras kohus haldurile abilise, kelle hilisemad volitused tulenesid pankrotihalduri käskkirjast nr. 14 30. aprillist 1995. a., milline oli esitatud esimese astme kohtule. Juhindudes TsKS § 346 p. 1, kolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. jaanuari 1996. a. otsus muutmata ja AS-i Haapsalu KEK kaebus rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA J. LUIK