Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-4-96 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli 1996. a. määrus A.-E. T. hagis Tallinna Linnavarade Ameti vastu lapsendamise tühistamise tühistamiseks ja omandiõiguse tunnistamiseks õigusvastaselt võõrandatud varale — RT III, 1996, 15, 211

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 17. aprillil 1996. a. 3-2-2-4-96 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, avaldaja esindaja vandeadvokaat Viktor Kaasiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. aprillil 1996. a. A.-E. T. teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 1994. a. otsuse A.-E. T. hagis Tallinna Linnavarade Ameti vastu lapsendamise tühistamise tühistamiseks ja omandiõiguse tunnistamiseks õigusvastaselt võõrandatud varale. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 13. detsembril 1925. a. sündinud A.-E. A. p. T. lapsendasid 26. novembril 1932. a. abikaasad A.-H.-C. ja L.-H. J. 10. mail 1941. a. lapsendamine tühistati. 5. jaanuaril 1994. a. pöördus A.-E. T. hagiga kohtusse tema lapsendamise tühistamise tühistamiseks ning tema omandiõiguse tunnistamiseks Tallinnas, Tartu mnt. 39 asuvale A. J.-ilt õigusvastaselt võõrandatud majavaldusele. 2. mai 1994. a. otsusega Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas kehtetuks 10. mai 1941. a. Tallinna Linna Rahvaharidusosakonna määruse lapsendamise tühistamiseks ja jättis rahuldamata hagi omandiõiguse tunnistami­seks. Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 1994. a. otsusega linnakohtu otsus tühistati osaliselt A.-E. J.-i lapsendamise tühistamiseks tehtud Tallinna Linna Rahvaharidusosakonna 10. mai 1941. a. määruse kehtetuks tunnistamise ja sünniaktis nr. 16 II märkuse annulleerimise osas ja jäeti A.-E. T. hagi lap­sendamise tühistamise tühistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt võisid lapsendamise tühistamise ajal kehtinud abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeksi § 65 kohaselt eestkoste- ja hooldusorganid lapsendamist tühistada, kui lapsendamine oli toimunud lapsendatu vanemate äraolekul või nende nõusolekuta ja kui neile lapse tagasiandmine oli kooskõlas lapse huvidega. Üle kümneaastase lapse lapsendamise tühistamiseks nõuti tema nõusolekut. Tallinna Linna Rahvahari­dusosakonna 10. mai 1941. a. määruse tühistamiseks alust pole, sest lapsenda­jate avalduse kohaselt polnud lapse isa nõusolekut, ta viibis välismaal, lapse ema on surnud, laps ise andis nõusoleku ja lapse isal on paremad majanduslikud tingimused. Lapsendamise tühistamist on võimalik tühistada ainult siis, kui lapsendamise tühistamiseks ei esinenud seaduslikke aluseid. Teistmisavalduses palub avaldaja ringkonnakohtu otsuse tühistada, sest Rakvere-Paide rahukogu 26. novembri 1932. a. määruse kohaselt on A. T.-lt vanema õigused ära võetud enne avaldaja lapsendamist ja seda tõendab Tal­linna vaestelastekohtu 17. augusti 1932. a. istungi protokolli nr. 1648 kanne ja sellekohase teate avaldamine Riigi Teatajas 1932. a. Puudus igasugune õiguslik alus lapsendamise tühistamiseks 1941. a. Nimetatud dokumente ei olnud nende puudumisel võimalik asja arutamisel arvestada ja neid tuleks käsitleda TsKS § 350 lg. 2 p. 1 alusel teistmise alusena. Tallinna Linnavaraamet leidis vastuses, et teistmisavaldus ei kuulu rahul­damisele. Esitatud dokument ei ole käsitletav uue asjaoluna. See dokument sisuliselt kordab varem asja juures olnud Rakvere-Paide rahukogu 26. novemb­ri 1932. a. määruse p. 5 ega saa olla teistmise aluseks. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi istungil palus avaldaja esindaja teistmisavalduse rahuldada. Kolleegium leidis, et kohtuotsuse teistmiseks ei ole alust. TsKS § 350 lg. 1 ja lg. 2 p. 1 kohaselt jõustunud otsuseid ja määrusi võib uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata. Uute asjaolude ilmsikstulekul on otsuste ja määruste teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Avaldaja poolt arhiivist väljanõutud dokumenti­des — vaestelastekohtu 17. augusti 1932. a. protokolli nr. 1648 kandes ja Riigi Teatajas nr. 67 1932. a. avaldatud vaestelastekohtu teadaandes — sisalduvad asjaolud ei ole sellised, mis ei võinud avaldajal teada olla varem. Avalduses märgitud asjaolud võivad olla aluseks kohtuvea parandamise avalduse esitami­seks. Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 3, kolleegium määras: Jätta A.-E. T. avaldus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA