Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-37-96 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 1996. a. kohtuotsus J. T süüdistusasjas KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. aprillil 1996. a. 3-1-1-37-96 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja J. T süüdistuses KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3; 141 lg. 2 p. 2, 4 ja 195 lg. 2 järgi ja V. S.-i süüdistuses KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 5. oktoobri 1995. a. otsusega mõisteti J. T. süüdi KrK §-de 140 lg. 2 p. 1, 2; 195 lg. 2 ja 139 lg. 2 p. 1, 2 järgi. KrK § 40 sätete kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks 2 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karis­tusele Kohtla-Järve Linnakohtu 14. aprilli 1994. a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat vabaduse­kaotust poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega mõisteti V. S. süüdistuses KrK §-de 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 ja KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Sama otsusega mõisteti süüdi V. M. KrK § 139 lg. 2 p. 1 järgi ning teda karistati rahatrahviga 135 päevamäära ulatuses, kuid tema kohtuotsust vaidlus­tanud ei ole. J. T. tunnistati süüdi selles, et ta 19. mai 1994. a. õhtul joobnud olekus Kohtla-Järve 11. Kooli ja Järve küla maja nr. 4 juures peksis huligaansel ajendil U. M.-i. Samuti tunnistati J. T. süüdi selles, et ta 1. juunil 1994. a. joobnud olekus Kohtla-Järve linnas Kalevi tn. 33 ühiselamus nõudis A. K.-lt raha. Kannatanu keeldumisel lõi J. T. teda käega näkku ja jalaga vastu keha, mille tagajärjel A. K. kukkus ja kaotas teadvuse. J. T. võttis A. K. taskust rahakoti 64 krooni rahaga ning käelt kella. Peale seda J. T. A. K. juuresolekul võttis viimase toast nr. 988 magnetofoni ja 14 kassetti. Sama otsusega mõisteti J. T. ja V. S. süüdi selles, et nad ööl vastu 2. juulit 1994. a. varastasid Kohtla-Järvel Kalevi tn. 33 ühiselamutoast nr. 722 P. P.-lt 2000 krooni raha. J. T. ja V. S. mõisteti süüdi veel selles, et nad koos kaaskohtualuse V. M.-i ja kriminaalasjas kindlakstegemata isikuga 20. märtsi 1995. a. õhtul varastasid Ida-Virumaal Amula küla loomalaudast neli vasikat. V. S. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 järgi selles, et ta 30. juulil 1993. a. kella 21 ajal joobnud olekus eelneval kokkuleppel koos J. M.-i ja A. F.-iga baaris «Aeron» asukohaga Jõhvis, Kaare tn. 3 nõudis baaris töötavalt A. M.-ilt raha 2000 krooni, kusjuures J. M. ähvardas kannatanut püstoliga. Kuna A. M.-il ei olnud nõutud summat, võtsid V. S. ja J. M. baarist omavoliliselt 44 krooni eest alkohoolseid jooke. Sama päeva õhtul kella 23 ajal läksid V. S., J. M. ja A. F. eelnimetatud baari tagasi ning püstoliga ähvardades nõudsid A. M.-ilt raha. A. M. andis neile 150 krooni. Seejärel 31. juulil 1993. a. V. S., J. M. ja A. F. joobnud olekus külastasid uuesti baari «Aeron» ning nõudsid püstoliga ähvardades A. M.-ilt raha ning võtsid baarist omavoliliselt alkohoolseid jooke 200 krooni väärtuses ja 8 krooni raha. Pärast seda tabati nad politseitööta­jate poolt. Ida-Viru Maakohtu 5. oktoobri 1995. a. otsuse peale esitas Ida-Viru Proku­ratuuri abiprokurör Helen Hiiemäe apellatsioonprotesti, milles ta palub tühis­tada Ida-Viru Maakohtu otsus V. S.-i ja J. T. suhtes ning teha uus otsus. Apellant ei nõustu V. S.-i õigeksmõistmisega KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 järgi, sest maakohtu istungil leidis tõendamist tema osa­võtt varguse toimepanemisest ja väljapressimisest. Samas leiab abiprokurör, et kohus kvalifitseeris J. T.-le KrK § 141 lg. 2 p. 2, 4 järgi esitatud süüdistuse ebaõigesti ümber KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2 järgi, sest kannatanu A. K.-le tekitatud kehavigastused olid ohtlikud tema tervisele. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. jaanuari 1996. a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 5. oktoobri 1995. a. otsus J. T. ja V. S.-i suhtes osaliselt. J. T. mõisteti süüdi KrK § 141 lg. 2 p. 2 järgi ning teda karistati 6 aasta vaba­dusekaotusega. Vastavalt KrK §-le 40 loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud kand­mata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat ja 1 kuu vabadusekao­tust kinnises vanglas. V. S. tunnistati süüdi KrK § 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 järgi ning karistati 1 aasta vabadusekaotusega. Veel tunnistati V. S. süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi ning karistati 6 kuu vabadusekaotusega. Vastavalt KrK §-le 40 loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohus kvalifitseeris ebaõigesti ümber J. T. tegevuse KrK §-le 140 lg. 2 p. 1, 3. Vägivald, mida rakendati kannatanu A. K. suhtes tema vara hõivamisel, oli viimase elule ning tervisele ohtlik ning sellest tulenevalt pani J. T. toime röövimise. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et vara hõivamisel kannatanule kerge terviserikkega või terviserikketa kehavigastuse tekitamine või vägivalla kasutamine, mis ei too kaasa terviseriket, kuid mis kasutamise momendil kuju­tas endast reaalset ohtu kannatanu elule ja tervisele, tuleb kvalifitseerida röövimi­sena. Kriminaalkolleegium ei nõustunud maakohtu otsusega V. S.-i õigeksmõist­mises KrK §-de 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 ja 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi, sest kohtu järel­dused selles osas ei ole põhjendatud ning ei vasta kriminaalasja materjali­dele. Ringkonnakohtu 25. jaanuari 1996. a. otsuse peale esitasid kassatsioonkae­bused J. T. ja V. S. J. T. taotleb Viru Ringkonnakohtu 25. jaanuari 1996. a. otsuse tühistamist ning Ida-Viru Maakohtu 5. oktoobri 1995. a. otsuse jõusse jätmist. Ta vaid­lustab KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi süüksarvatud kuriteo ümberkvalifitsee­rimise KrK § 141 lg. 2 p. 2 järgi, sest tal puudus tahtlus kannatanut röövida. Samas vaidlustab J. T. ringkonnakohtu järeldused selles osas, et tema poolt A. K.-le tekitatud kehavigastused olid ohtlikud viimase elule ning tervisele. Lisaks eeltoodule väidab J. T., et ringkonnakohus pole küllaldaselt motivee­rinud tema karistuse raskendamist ning pole arvestanud karistuse mõistmisel ühegi kergendava asjaoluga. Süüdimõistetu V. S. taotleb kassatsioonkaebuses Viru Ringkonnakohtu 25. jaanuari 1996. a. otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu istungil rikuti tema kaitseõigust ja süüdimõsitmine väljapressi­mises põhineb vaid oletustel ning tema süü ei ole leidnud tõendamist. Kassaator vaidlustab ka enda süüdimõstmise KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi, kuna ringkonnakohus on arvestanud ainult eeluurimise materjale ning kaas­kohtualuste ütlusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, mille kohaselt kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. jaanuari 1996. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu muutmisele. Kassatsioonkaebustes ei ole J. T. ja V. S. esitanud selliseid argumente, mida ei oleks ringkonnakohtu otsu­ses motiveeritult kummutatud ja seetõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi. Põhjendamatu on J. T. kaebus ka selles osas, et ringkonnakohus on moti­veerimatult raskendnud talle maakohtu poolt mõistetud karistust ja ei ole arvestanud vastutust kergendavate asjaoludega. Kvalifitseerides A. K. suhtes toimepandud kuriteo ümber KrK § 141 lg. 2 p. 2 järgi, karistas ringkonnakohus J. T.-d selle kuriteo eest 6-aastase vabadusekaotusega, mis on sanktsioonis ettenähtud karistuse alammäär. Erandlikke tehiolusid, mis oleksid võimaldanud KrK § 39 alusel sanktsioonis ettenähtust kergema karistuse mõistmist, kohus ei tuvastanud. Süüdimõistetu V. S.-i kaitseõigust ringkonnakohtus rikutud ei ole. Vasta­valt KrMK §-le 38 on kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest kohustuslik alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni. KrMK § 39 kohaselt on kohtualusel õigus loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis, kui ta on täisealine. Ringkonnakohtu istungil oli V. S. täisealine ja 25. jaanuaril 1996. a. oli tal õigus loobuda kaitsjast, kuigi ühe kuriteo toimepanemise ajal oli V. S. veel alaealine. Nagu nähtub Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. jaanuari 1996. a. istungi protokollist, loobus V. S. kaitsjast vandeadvokaat Irina Zurinast, kes viibis kohtuistungil. Seaduslikke takistusi I. Zurinal V. S.-i kaitsmiseks ei olnud. AKKS § 64 kohaselt on kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise üheks aluseks kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. AKKS § 39 lg. 3 p. 4 alusel on kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikku­miseks kriminaalasja arutamine kaitsja osavõtuta, kui tema osavõtt on seaduse järgi kohustuslik. Käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud ülaltoodud menetlus­norme. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaal­kolleegium on oma otsuse resolutiivosas ekslikult jätnud märkimata, millises osas ta tühistas maakohtu otsuse J. T. ja V. S.-i süüdistusasjas. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa täpsustada. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. jaanuari 1996. a. otsus J. T. ja V. S.-i süüdistusasjas jätta muutmata. Teha täpsustus ringkonnakohtu otsuse resolutiivosas ja formuleerida selle esimene lõik järgnevalt «Tühistada Ida-Viru Maakohtu 5. oktoobri 1995. a. otsus J. T. süüdimõistmises ja karistamises KrK § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi ning V. S.-i õigeksmõistmises KrK §-de 142 lg. 2 p. 2, 3, 4 ja 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi.» 2. J. T. ja V. S.-i kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 2. aprillil 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Peeter VAHER